Doktoritöö: maheviljelus suurendab umbrohtude mitmekesisust ja biomassi

Helena Madseni kaitsmisele tulevast doktoritööst "Weeds in different cropping systems” („Umbrohtumus erinevates viljelussüsteemides”) selgub, et talvised vahekultuurid parandavad mulla omadusi. 

Agroökosüsteemis on umbrohul mitmene roll. Ühelt poolt konkureeritakse kultuurtaimedega vee ja toitainete pärast, teisalt suurendatakse põllukoosluse elurikkust luues nii keskkonna hüvesid. 

Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada umbrohtude esinemist pikaajalises külvikorra katses. Viieväljalise külvikorra (oder ristiku allakülviga, ristik, talinisu, hernes, kartul) katse toimus viies erinevas kasvatussüsteemis. Kahes tavaviljelussüsteemis kasutati umbrohutõrjeks herbitsiide ning ühes neist ka mineraalväetisi. 

Üks mahesüsteem toimis külvikorda järgides kontrollvariandina. Kahes ülejäänus kasutati talviseid vahekultuure ja ühes sellele lisaks kompostitud sõnnikut. Umbrohtude esinemine ja liigiline koosseis sõltusid nii kasvatussüsteemist kui kultuurist. 

Esimeses rotatsioonis umbrohuseemnete uurimine mullas tõi esile, et maheviljeluse umbrohuseemnete arvukus jäi samale tasemele tavaviljelussüsteemidega, ent liigiline mitmekesisus oli maheviljeluses suurem. Vähim seemneid esines tavaviljelussüsteemis mineraalväetistega ja mahesüsteemis sõnnikuga variantides ristiku allakülviga odra mullas. 

Teises rotatsioonis umbrohtude maapealse osa uuringud näitasid, et nii nende biomass kui esinemissagedus suurenesid kõigis viljelussüsteemides, kuid usaldusväärselt rohkem mahesüsteemides kui tavasüsteemides. Umbrohtude mitmekesisus tõusis samuti enam mahesüsteemides, olles kõrgeim talvise vahekultuuriga mahesüsteemis. 

Umbrohtude biomass ja esinemissagedus olid kultuuridest kõige suuremad hernes ning väikseim biomass esines odras. Kasutatud talvistest vahekultuuridest pärssis umbrohte kõige enam talirukis. Ent ilmselt madala biomassi tõttu ei saavutanud talvised vahekultuurid herbitsiididega võrreldavat toimet. Talvised vahekultuurid parandasid mulla omadusi ja avaldus nende saagikust suurendav toime.

Doktoritöö kaitsmine toimub 26. juunil algusega kell 10.15 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendajad on kaasprofessor Liina Talgre ja professor emeritus Anne Luik ning oponent professor Kęstutis Romaneckas (Vytautas Magnus University). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.