Doktoritöö: minimeeritud harimine parandab mulda, ent vihmaussid eelistavad otsekülvi

Merit Sutri kaitsmisele tulevast doktoritööst "The effect of land use and agricultural management systems on earthworm communities and soil quality” („Maakasutuse ja põllumajanduspraktika mõju vihmaussikooslustele ja mulla kvaliteedile”) selgub, et vihmaussidele tagab soodsaimad elutingimused otsekülv. 

On leitud, et mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on üks suurimaid ohte mulla talitlemisele Euroopas. Vihmaussid on mullaelustiku rühm, kes moodustavad suurima loomse biomassi mullas. Oma olulise rolli tõttu mullas peetakse nende arvukust üheks sobivaimaks mulla kvaliteedi indikaatoriks. 

Selleks, et pidurdada ja takistada mulla kvaliteedi halvenemist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist on välja pakutud mitmeid keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid. Samas ei ole veel selge, kas ja mil moel need praktikad aitavad mulla kvaliteeti ja vihmaussikooslusi säilitada Eesti tingimustes. 

Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas maakasutus ja põllumajanduspraktikad mõjutavad vihmaussikooslusi ja mulla kvaliteeti. Mulla kvaliteedi hindamiseks valiti kaheksa ala, mis erinesid üksteisest harimisviisi või maakasutuse poolest, milleks olid rohumaa, otsekülv, minimeeritud ja künnipõhine mullaharimine. 

Doktoritöö käigus koondati Eestis varem läbiviidud teadusuuringute raames kogutud vihmaussiliikide arvukuse andmed, uuriti maaharimise ja viljelusviisi mõju vihmaussikooslustele ning haritavaid maid rohumaadega võrreldes hinnati maakasutuse mõju. Mulla kvaliteet oli minimeeritud harimise põldudel parem kui otsekülvi ja künnipõhise harimisviisi korral, seda eelkõige madalama penetromeetrilise takistuse ja kõrgema üldpoorsuse, veehoiuvõime ning veeläbilaskvuse tõttu. 

Vihmaussidele tagas soodsaimad elutingimused otsekülv võrreldes minimeeritud ja künnipõhise harimisega. Maheviljeluse põldudel oli küll suurem vihmausside liigiline mitmekesisus, kuid viljelusviisil usutavat mõju vihmausside arvukusele ei leitud. Looduslikel ja poollooduslikel rohumaadel oli vihmausside arvukus ja mitmekesisus suurem kui haritaval maal. 

Doktoritöö kaitsmine toimub 26. juunil algusega kell 15 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendajad on professor Endla Reintam, kaasprofessor Merrit Shanskiy ja professor emeritus Mari Ivask ning oponent professor Sarah Garré (Flanders Research Institute for Agriculture, Belgia). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.