Eesti Maaülikool osaleb novembris ÜRO kliimakonverentsil COP31, et tutvustada teadlaste väljatöötatud lahendusi kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks ning leida uusi rahvusvahelisi koostööpartnereid. Tänavu on maaülikooli tähelepanu keskmes ringbiomajandus, vee taaskasutus ja kestlik toidutootmine.
Eesti Maaülikooli eesmärk on tuua rahvusvahelise kliimakonverentsi kaudu suurema tähelepanu alla teaduspõhised lahendused, mis aitavad ennetada kliimamuutusi ja tulla toime nende mõjudega. Samavõrd oluline on luua uusi kontakte teadusasutuste, ettevõtete ja teiste organisatsioonidega, et arendada ühisprojekte ning toetada teadustulemuste jõudmist praktilisse kasutusse.
Vee taaskasutusest kestliku toidutootmiseni
Eesti Maaülikooli üks olulisemaid ettevõtmisi COP31 konverentsil on Eesti paviljonis toimuv arutelu „From Shower Water to Food: Estonia’s Circular Aquaponics Testbed“, kus tutvustatakse ülikoolis arendatud akvapoonikalahendusi.
Akvapoonika ühendab kalakasvatuse ja mullavaba taimekasvatuse ühtseks süsteemiks, milles kasutatakse vett ja toitaineid korduvalt. Kalakasvatuses tekkivad jääkained muudetakse taimedele omastatavateks toitaineteks ning puhastatud vesi suunatakse tagasi kalakasvatussüsteemi. Nii saab vähendada veekulu ja kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt.
Maaülikooli veekaitse ja jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu ning mullateaduse professor Merrit Shanskiy tutvustavad ülikoolis välja ehitatud kahte akvapoonikaseadmestikku, milles kasutatakse taaskasutusvett. Lahendused on seotud rahvusvaheliste projektidega Interreg TransFarm ja LIFE AdaptEst. Lahenduste väljatöötamisse on panustanud kõigi maaülikooli instituutide teadlased, ühendades eri valdkondade teadmised praktiliseks terviklahenduseks.
Sellised tehnoloogiad pakuvad võimalusi eelkõige piirkondades, kus magevee kättesaadavus on piiratud või kliimatingimused raskendavad tavapärast toidutootmist. Vee korduvkasutus aitab vähendada sõltuvust uutest veevarudest ning siseruumides toimuv toidukasvatus võimaldab toota toitu tarbijale lähemal. Seeläbi saavad akvapoonikalahendused toetada nii vee- kui ka toidujulgeolekut. Eriti oluline on selliste lahenduste kasutuselevõtt Lähis-Ida riikides, kus magevee nappus ja äärmuslikud kliimatingimused raskendavad tavapärast toidutootmist ning suurendavad vajadust vett säästvate ja kohalikku toidukasvatust võimaldavate tehnoloogiate järele.
Maaülikooli esindajad on avatud uutele kontaktidele
Eesti Maaülikooli esindavad COP31 konverentsil teadusprorektor Kalle Olli, veekaitse ja jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu, mullateaduse professor Merrit Shanskiy ning innovatsiooni ja teadmussiirde osakonna juhataja Katrin Kepp.
Ülikooli esindajad on avatud kohtumistele võimalike koostööpartneritega ning valmis jagama oma teadmisi ka teiste organisatsioonide korraldatavates aruteludes. Eesmärk on leida ühiseid huve ja võimalusi, kuidas teaduspõhiseid lahendusi rahvusvahelises koostöös edasi arendada ja kasutusele võtta.
Eesti Maaülikooli korraldatav arutelu „From Shower Water to Food: Estonia’s Circular Aquaponics Testbed“ toimub Eesti paviljonis 12. novembril.
Maaülikool on Eestis ainus ülikool, mille teadus- ja õppetöö hõlmab kogu biomajanduse väärtusahelat – alates veest, mullast ja esmasest biotoormest kuni toidu, biomaterjalide, energia ning ökosüsteemideni. Ülikooli teadlased ühendavad põllumajanduse, metsanduse, loodusteaduste ja inseneeria teadmised, et töötada välja lahendusi loodusvarade kestlikuks kasutamiseks ja väärindamiseks.
Tutvu maaülikooli korraldatava arutelugalink opens in new page ning COP31 Eesti paviljoni esinejategalink opens in new page.
Toimetaja:
kommunikatsiooni peaspetsialist (veebihaldur)
Rektori vastutusala
Turundus- ja kommunikatsiooniosakond
+372 7313004
+372 7313004Lisainfo:
innovatsiooni ja teadmussiirde osakonna juhataja
Teadusprorektori vastutusala
Innovatsiooni ja teadmussiirde osakond
+372 7313038
+372 731303856157938
56157938