Eesti Maaülikooli teadlased paigaldasid Põrmujärvele ujuvsaare, et parandada järve seisundit

Ujuvsaare eesmärk on rikastada liigilist koosseisu, pakkuda elupaiku veekogu asukatele ja aidata kaasa järve ökoloogilise seisundi parandamisele. Põrmujärv on praegu väga kehvas seisus. Järves on ülisuur toiteainete sisaldus, hapnikusisaldus kõigub suures ulatuses ning vohavad sinivetikad. Vesi on silmatorkavalt roheline ning lõhnab ebameeldivalt. Järve ümber elavad kohalikud on veekogu olukorra pärast mures.

Enne saare paigaldamist ning ka edaspidi teostavad Eesti Maaülikooli ja SEI Tallinna teadlased põhjalikke uuringuid, et teada saada, miks on Põrmujärv nii halvas seisundis ja kuidas tema seisund ajas muutub. Eksperdid analüüsivad järve välis- ja sisekoormust, hüdroloogilist režiimi, vee kvaliteeti ning järve elustikku, sealhulgas sinivetikate liigilist koosseisu ja nende võimekust toota sinivetikamürke. Järve seisundi jälgimiseks on paigaldatud automaatne poijaam, mille kogutud andmeid saab vaadata Eesti Maaülikooli järveveebislink opens in new page.

Kohalikule ökosüsteemile kohandatud lahendus 

Ujuvsaar hangiti avalike pakkumiste tulemusena, mille võitis Läti ettevõte. Moodulitest koosnevale 32-ruutmeetrisele saarele paigaldasid EMÜ teadlased aluskanga, mille peale pandi järvesete. Seejärel istutati saarele kiirekasvulised kohalikud taimeliigid nagu hundinui, pilliroog ja parthein. Kasvades seovad need taimed veest liigseid toiteaineid ja aitavad seeläbi järve puhastada.

Ainulaadne ujuvsaar jääb järve vähemalt järgmiseks viieks aastaks, et rikastada elukeskkonda mikroorganismide, putukate, põhjaloomade, kahepaiksete, kalade ja lindude jaoks, kes on praegu veeõitsengute tõttu allasurutud olukorras. Pärast saare eemaldamist võiks järves tekkinud elurikkus aidata kaasa ökoloogilise tasakaalu saavutamisele. 

Teadus, kogukond ja rahvusvaheline koostöö 

Põrmujärve projekt on teadlastele põnev, sest kui see on edukas, saab katsetatud lahendust rakendada ka teistes veekogudes, mis on sarnases seisus. Projekti teeb eriliseks koostöö kohaliku kogukonnaga. Kõik tegevused viiakse ellu koostöös sihtasutusega Navi Järved ning Navi küla elanikega. Kohalikel on väga suur huvi, et järve olukord paraneks. Navilased on kirjutanud projektitaotlusi, et saada rahastust järve seisundi uurimiseks ning aitavad järve vaatlustele nõu ja jõuga kaasa. BioFloati projekt ja Põrmujärvele paigaldatud ujuvsaar on suurepärane näide sellest, kuidas teaduspõhine lähenemine ja kogukonna kaasamine aitavad kaasa looduskeskkonna olukorra parandamisele. 

Järvele paigaldatud ujuvsaar maksis 14 000 € ja selle vettelaskmisse panustas 11 inimest. BioFloat projekti rahastab Interregi Eesti-Läti programm. Projekti raames rajatakse ujuvsaared kolmele järvele: Eestis ühele ja Lätis kahele veekogule. Eestist osalevad projektis Eesti Maaülikool, SEI Tallinn ning allhankena Eesti Ornitoloogiaühing. Lätis on projekti kaasatud Läti Veeökoloogia Instituut ning mitmed Läti teadusasutused ja omavalitsused.

The project BioFloat “Floating islands as biodiversity pit stops and pollution cut outs towards more resilient cities” (EELV00026) is funded by Interreg VI-A Estonia–Latvia Programme 2021-2027