Teisipäeval, 13. oktoobril kaitses Erkki Mäeorg Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö „Õlikanepi stressitaluvus ja kasvatustehnoloogiad – nende mõju taimede produktiivsusele ja seemnete kvaliteedile“.
Doktoritööd juhendasid professor Eve Runno-Paurson, professor Ülo Niinemets ja doktor Astrid Kännaste. Oponent oli professor Mauro Centritto Itaalia riiklikust teadusnõukogust (National Research Council of Italy).
Õlikanepi kasvatamine on Euroopas laienenud, kuid põhjapoolsetes kasvutingimustes on seda kultuuri ning haiguste, kahjurite ja kasvatustehnoloogiate mõju saagikusele veel suhteliselt vähe uuritud. Mäeorg selgitas oma doktoritöös, kuidas kasvatustehnoloogiad, haigused ja kahjurid mõjutavad õlikanepi saagikust ja seemnete kvaliteeti ning seda, kui palju saak eri aastatel kõigub.
Kuivlaiksust aitab vähendada parem lämmastikuga varustatus
Doktoritöö aluseks olnud uuringud viidi läbi aastatel 2019–2024 Eesti Maaülikooli katsepõldudel. Kuigi õlikanepit on peetud suhteliselt haigus- ja kahjurivabaks kultuuriks, tõusid kuue aasta jooksul olulisemate stressiteguritena esile kuivlaiksus ja harilik varreleedik.
Uuring näitas, et kuivlaiksuse kahjustuse ulatus sõltus nii kasvatustehnoloogiast kui ka kasvuaastast. Suurema lämmastikuga varustatuse korral vähenes haiguskoormus kuni 76% ning selline mõju ilmnes järjepidevalt mõlemal uuritud sordil ’Finola’ ja ’Estica’.
Hariliku varreleediku kahjustused vähendasid seemnesaaki maksimaalselt 7%. Samas näitas uurimus, et taimel nähtava kahjustuse ulatus ei pruugi alati peegeldada kahjuri tegelikku mõju saagile.
Õlikanepi saagikus võib aastati märgatavalt kõikuda
Õlikanepi seemnesaagikus varieerus uurimisperioodil 0,6–2,7 tonnini hektari kohta. Seejuures oli sordi ’Estica’ saagikus aastate lõikes ühtlasem kui sordil ’Finola’.
Doktoritöö tulemused näitavad, et õlikanepi kasvatamisel on oluline pöörata tähelepanu mitte ainult võimalikult suurele saagile, vaid ka sellele, et saagikus püsiks eri aastatel võimalikult ühtlane. Mäeoru uurimus näitab, et õlikanepi kasvatamise edukust mõjutavad nii kasvutingimused ja kasvatustehnoloogia kui ka haigused ja kahjurid. Nende teguritega arvestamine aitab kujundada Eesti tingimustesse paremini sobivaid õlikanepi kasvatustehnoloogiaid.
Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.
Toimetaja:
teaduskommunikatsiooni spetsialist
Rektori vastutusala
Turundus- ja kommunikatsiooniosakond
53585680
53585680Lisainfo:
põllumajanduse nooremteadur
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Taimebioloogia ja maaviljeluse õppetool
+372 7313503
+372 7313503