Täna, 7. novembril, mil möödus 20 aastat päevast, mil Eesti Põllumajandusülikoolist sai Eesti Maaülikool, tunnustas Eesti Maaülikool akadeemilisel aktusel oma teadlasi, õppejõude ja koostööpartnereid. Promoveeriti nii audoktor kui ka 26 doktorit, kelle doktoritöö kaitsmine jäi lõppevasse aastaringi.
Rektor Ülle Jaakma viitas oma aastapäevakõnes professor Tiit Paaveri akadeemilisele loengule, mis sai peetud 18. novembril 2005. Juba toona juhtis Paaver tähelepanu, et Eestimaa muutub kiiresti, niisamuti peab ülikoolgi muutuma kiiresti ja põhjalikult ning isegi ennetama neid muutusi, sest teadlase ülesanne on ka prognoosida, suunata, arengule kaasa aidata. Ka Ülle Jaakma viitas, et peame seda meeles eriti praegu, kui lõpusirgele jõuab Eesti Maaülikooli arengukava koostamine ning järgmise kümne aasta sihtide ja eesmärkide seadmine. „Eriti tänases määramatuses on just teadmised need, mis annavad kindlust ja julgust teha tulevikku vaatavaid otsuseid, olla kahe jalaga Maa peal, et teenida ülikoolina meie maad ja rahvast. Seetõttu on tähtis, et Eesti riik ja ühiskond mõistavad ning väärtustavad kõrgharidust ja teadust ja see hakkab kajastuma ka meie uues halduslepingus,“ ütles Jaakma.
Aktusel jagati tunnustusi ja tänu
Eesti Maaülikooli audoktoriks promoveeriti silmapaistev teadlane, Kaunase Tehnikaülikooli professor Petras Rimantas Venskutonislink opens in new page väljapaistvate teadussaavutuste eest toiduteaduse alal ning pikaajalise tulemusliku koostöö eest Eesti Maaülikooliga. Professor Venskutonis meenutas tunnustust vastu võttes, et tema esimene kokkupuude Eesti Maaülikooliga oli juba 1987. aastal.
Venskutonis ütles, et see on tema karjääri ilmselt kõige suurem tunnustus ja loodab ka tulevikus maaülikooliga igakülgset koostööd jätkata. Ta oli liigutatud talle osaks saanud tähelepanust ja lubas nüüd alati mõelda ka Eesti Maaülikoolist kui tema teisest koduülikoolist.
Eesti Maaülikooli Aasta Tegu 2025 vääriliseks hinnati hobuste katseklaasiembrüote loomise ja siirdamise (OPU-ICSI) tehnoloogia rakendamine Eestis ja esimeste katseklaasivarssade sünd. Selle saavutuse taga seisis embrüolabori teadlasrühm Elina Tsopp’i eestvedamisel. Meeskonda kuulusid lisaks Ants Kavak, Anni Viljaste-Seera, Andres Reilent, Fělipe Correa Eesti Maaülikoolist ning Andrès Gambini Queenslandi Ülikoolist. Väga oluline oli selles projektis ka koostööpartnerite roll, kelleks olid Luunja Stud OÜ ja Perila Tallid.
Ülikooli teenetemedali pälvis loodusturismi vanemlektor Marika Kose. Marika Kose on ühelt poolt tubli ja andekas pedagoog, teisalt pühendunud teadlane, kelle teadustegevus hõlmab nii taimeökoloogia teoreetilisemaid aspekte, ent ulatub ka looduskaitsesse ja biomajandusse. Marika on äärmiselt empaatiline ja avatud kolleeg ja ta on alati valmis suhtlema nii hädas olevate kolleegide kui ka õiget rada otsivate tudengitega.
Aktusel esinesid Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis ning Marianne Leibur ja Joel Remmel. Aktuse videosalvestust saab järele vaadata aadressil video.emu.eelink opens in new page.
Aktusel promoveeriti 26 doktorit, kelle doktoritöö kaitsmine jäi lõppevasse aastaringi. Hea meel on tõdeda, et sel aastal jõudis doktoritöö kaitsmiseni nii suur arv doktorante.
Doktoriks promoveeriti:
- Himansu Sekhar Mishra
- Kristiina Palm-Hellenurm
- Johanna Piibor
- Marek Uri
- Vivian Kuusk
- Peeter Lääniste
- Giovanni Marcone
- Daniela Ghia
- Sigmar Naudi
- Britt Puidet
- Banafsheh Khalegh Doust
- Teele Paluots
- Subhashini Muhamdiram Muhamdiram Ralalage
- Heino Pihlap
- Valentina Oborina
- Pauls Zeltinš
- Heiki Hepner
- Alfonso Díaz Suárez
- Helena Madsen
- Merit Sutri
- Paul Teesalu
- Ricardo Martinez Prentice
- Nicola Pavanetto
- Edison Patricio Paredes Carranza
- Mari Tobias
- Sharib Khan
Teaduse populariseerimise eest anti välja kolm auhinda. Esimese preemia pälvis teadlasrühm koosseisus Eve Runno-Paurson, Peeter Lääniste, Erkki Mäeorg ja Ülo Niinemets tegevuste sarja eest „Taimekasvatus tulevikukliimas – uued võimalused“.
Teine preemia anti Ivar Sibulale järjepideva, mitmekülgse ja ühiskonnas hästi nähtava panuse eest metsandushariduse ja laiemalt loodusteaduste populariseerimisel
Kolmanda preemia sai Maare Mõtsküla uurimuse eest, mis puudutas koerte südameussi levikut Eestis.
Rakendusteaduste auhinna pälvis teadlasrühm, kuhu kuulusid Priit Karis, Siim Teder, Anette Matto, Hanno Jaakson, Katri Ling, Meelis Ots koostöös ettevõtluspartneriga Anu Ait OÜ. Tunnustati nende uurimustööd lisasöödast, mis toetab piimalehmade ainevahetust poegimisjärgsel perioodil.
Ülikoolisisese koostööprojekti auhind kuulub sel aastal projektile „TransFarm – Tuleviku toidutootmine taaskasutusveel“. Seda tõstetakse esile kui ühistööd, mis seob spetsiifiliste kompetentsidega teadlasi paljudest õppetoolidest. Projekti juhib professor Mait Kriipsalu ja kaasatud on Priit Tamm, Härmo Hiiemäe, Merrit Shanskiy, Merilin Noormets, Rihard Reissaar, Daaniel Maanas.
Sama projekt pälvis sel aastal autasu ka teises kategoorias. Nimelt võitis „TransFarm“ ka ülikooli Rohesammu auhinna, millega tõstetakse esile kestlikkust toetavaid algatusi ja projekte.
Eesti Maaülikooli aasta õppejõuks valiti üliõpilaste tagasiside põhjal aianduse lektor Mariana Maante-Kuljus. Tudengid hindavad teda tragi, toetava ja sõbraliku õppejõuna, kelle loengud on hästi struktureeritud, kaasahaaravad ja motiveerivad sügavuti õppima. Mariana annab kiiret ja konstruktiivset tagasisidet, kasutab huvitavaid näiteid ning toetab üliõpilasi nii loengutes kui ka iseseisvas õppetöös. Tema õppetöö aitab tudengitel luua seoseid teooria ja praktika vahel ning arendada kriitilist mõtlemist. Üliõpilased rõhutavad ka tema sõbralikku suhtumist ja valmisolekut igal ajal abi pakkuda.
Aasta täienduskoolitaja auhinna pälvis toiduteaduse lektor Katrin Laikoja. Katrin on pikaajalise kogemusega lektor, kelle koolitused on üliõpilaste ja ettevõtete seas väga populaarsed. Katrin oskab keerulisi teemasid selgitada lihtsasti ja arusaadavalt, tuues elulisi näiteid ning luues rõõmsameelse ja pingevaba õpikeskkonna nii auditoorselt kui veebikoolitustel. Tema koolitused toetavad õppijate enesearengut, hoides tähelepanu ja motivatsiooni kõrgel, ning on oluline osa AKIS-programmi ja ettevõtete tellimuskoolituste raames. Täienduskoolitaja auhind tunnustab tema pühendumust ja panust toidutootmise ohutuse ja kvaliteedi tagamisel.
Eesti Maaülikooli aasta vilistlaseks kuulutati Lauri Bobrovski, kes paistab silma mahekanade kasvatamisega.
Üle anti ka ülikooli stipendiumifondide auhinnad
Aastapäeva aktusel anti üle üheksa ettevõtte ja asutuse poolt välja pandud Joosep Tootsi Fondi stipendiumid.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse stipendiumi pälvisid Teet Siffer, Maarja Kährik, Tauri Tõnismäe, Siim Arusalu ja Kati-Ly Randviir. Madis Ajaotsa nimelise stipendiumi laureaat oli Riinu Kaasik. Valio Eesti stipendium kuulub sel aastal Ridha Nurlia Siimonile.
DAVA Foods stipendiumi sai Martin Knut.
Baltic Agro stipendiumid anti Marcus Tammele, Marie Elise Augile ning Kätlin Leitule.
Eesti Maaülikooli Tartu Raefondi stipendiumi laureaatideks said Margit Pikk ja Marleen Talve.
Reginett OÜ stipendiaadiks sai sel aastal Karl Kask.
Tallinna Vesi alustaja stipendium määrati Emma Luhale ning edasipürgija stipendium Romi Arosele.
Eesti Maaülikooli vilistlaskogu andis välja kolm stipendiumit. Need pälvisid Teele Eskor, Egle Liiskmann, Maare Mõtsküla.
Akadeemilisel aktusel anti üle ka Artur Nilsoni Fondi vahendatavad stipendiumid.
RMK Endel Laasi nimelise stipendiumi said Randel Rainer Lille, Taavi Kaev ja Natalia Vysotska.
RMK Heino Tederi nimelise stipendiumi pälvisid Aivo Akkus ja Diana Babina.
Valga Puu ja Roger Puit nimeline stipendium anti Laura Reimannile ja Maria Cristina Ferreira Marquesile.
Lemeksi nimelised stipendiumid said Tuuli Oja ning Kristjan Oganjan.
Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna Andres Mathieseni nimelise stipendiumi sai Sandor Weinrauch.
Artur Nilsoni nimeline stipendium omistati kümnele üliõpilasele: Ellu-Marii Vahter, Maanus Puust, Villem Laks, Kristo Kõllo, Kenneth Laats, Mikk-Martten Meema, Teet Siffer, Kristjan Saavan, Mattias Madisson, Raiko Saar.
Ülikool tänas ettevõtlus- ja praktikakoostöö eest järgmisi ettevõtteid:
- Rannu Seeme OÜ
- Aran PM OÜ
- Atria Eesti AS
- Kehtna Mõisa OÜ
- Metsamaahalduse AS
- Eesti Energia AS
Vaata fotogaleriid SIINlink opens in new page.
Toimetaja:
turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Rektori vastutusala
Turundus- ja kommunikatsiooniosakond
+372 7313044
+372 731304453315313
53315313