In memoriam Raimo Kõlli 24.02.1940‒17.07.2026

Raimo sünnikoht oli Võrumaal, Orava vallas, Kõliküla külas. Peale Räpina Aiandustehnikumi jätkas ta haridusteed Eesti Põllumajandusakadeemia (EPA) agronoomiateaduskonnas, mille lõpetamise järel, 1963. aastal, asus tööle mullastikukaardistajana. 

Teadlikum teadlastee sai Raimol alguse 1967. a aspirantuuris mullateaduse erialal Loit Reintami juhendamisel. Kandidaadikraadi põllumajanduses, mis käsitles muld-taim süsteemi biomassi voogusid nii põllul kui metsas, kaitses ta 1971. aastal ning bioloogiadoktorikraadi kaitses Raimo 1989. aastal. Professorikutse omistati Raimo Kõllile 1991. aastal.

Raimo Kõllil oli märkimisväärne panus teadusorganisatsioonilises ja administratiivses tegevuses. Aastatel 1987–1990 oli ta agronoomiateaduskonna teadusprodekaan. Aastatel 1992–2005 juhtis ta mullateaduse ja agrokeemia kateedri-osakonna tööd. Ta oli pikaaegne doktorinõukogu liige ning põllumajandus- ja loodusteaduse magistrinõukogu esimees. Raimo oli aktiivne liige paljudes kohalikes ja rahvusvahelistes erialaseltsides. Ta oli üks Eesti Mullateaduse Seltsi tegevuse taasasutajatest ja 2022. aastast seltsi auliige.

Raimo teadustöö oli tulemuslik nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasandil, tema teadustöö põhisuundadeks olid muldade fütoproduktiivsus, biogeokeemiline aineringe, orgaanilise aine vood taim-muld süsteemis, muldade huumusseisund, muldade metsa- ja põllumajanduslik kasutussobivus, Eesti muldkatte koosseis ja klassifitseerimine ning mullaseire- ja kaitse.

Tema oluliseks panuseks oli Eesti muldade ja nende omaduste süstematiseerimine maatrikstabelite kujul. See on kujunenud üheks oluliseks nurgakiviks mullateadmiste arendamisel ja õpetamisel. Raimo oli mitme aastakümne jooksul vastutav õppejõud mullateaduse põhikursuse, Eesti mullastiku ning ökoloogia ja keskkonnakaitse, õpetamisel.

Raimo Kõlli on andnud sisulise ja püsiva panuse arvukate õppematerjalide koostamisse ning valdkonna populariseerimisse. Eesti Mullateaduse Seltsi poolt valiva aasta mulla tutvustamiseks koostas Raimo põhjalikke ning tänuväärseid kirjutisi. Raimo oli lõpuni heas akadeemilises vormis ning nii mõnigi  mõttearendus, koostöö ja kirjatükk jäi pooleli.

Raimo Kõlli üks kandvaim sõnum oli, et mulla parim kaitse on tema võimetekohane kasutus ja omadustele vastava talitlemise toetamine. See kõik on võimalik ainult mulda hästi tundes ja mulda austusega suhtudes. Mälestame Raimot, mullateadmiste loojat ning põlvkondadeülest õpetajat.

Sügav kaastunne lähedastele.