20. jaanuaril kaitseb Kristi Nigul Eesti Maaülikoolis oma doktoritööd „Ökosüsteemi mälu hindamine hemiboreaalsetes metsades: struktuursed pärandelemendid ja puude jaotused Järvselja põlismetsas”.
Tööd juhendasid Eesti Maaülikooli professor Ahto Kangur ja Minnesota Ülikooli professor Lee E. Frelich. Oponent on kaasprofessor Matija Klopčič Ljubljana Ülikoolist.
Töö eesmärk oli selgitada, kas ja kuidas on võimalik metsa struktuuri põhjal hinnata ökosüsteemi mälu ehk varasemate sündmuste, nagu tormide või puude väljalangemise, pikaajalist mõju metsa arengule. Samuti uuris Nigul, millised metsa pärandelemendid seda mälu kannavad ja kuidas need on omavahel seotud.
Doktoritöö põhineb ulatuslikel välitöödel, mille käigus mõõdeti ja kirjeldati enam kui 10 000 elusat ja surnud puud. Analüüs näitas, et Järvselja põlismets areneb vana, eri vanuses puudest koosneva ja struktuurselt mitmekesise metsa suunas. Domineerivad puuliigid on harilik kuusk ja pärn. Viimase saja aasta jooksul on mõnevõrra suurenenud ka teiste liikide, näiteks kase, männi ja haava osakaal.
Tulemused viitavad, et mets suudab säilitada oma arengusuuna ka pärast uusi häiringuid, mis on oluline märk tugevast ökosüsteemi mälust. Samal ajal võivad täheldatud muutused peegeldada ka keerukamaid ökoloogilisi protsesse, mida lühikese ajavahemiku põhjal ei ole võimalik täielikult hinnata.
Niguli doktoritöö rõhutab vajadust jätkata pikaajalisi vaatlusi ja korduvaid inventuure. Pikem andmerida aitab paremini mõista, kuidas looduslikud metsad ajas arenevad ja kuidas kujuneb nende ökosüsteemi mälu, mis on oluline nii looduskaitse kui ka kestliku metsanduse seisukohalt.
Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.
