Kuidas jõuda selleni, et Eesti ülikoolides sündiv maailmatasemel teadus looks rohkem majanduslikku väärtust ning head ideed ei jääks üksnes ülikooli seinte vahele? Selle üle arutlesid kolme Eesti ülikooli esindajad ja ettevõtja 18. augustil Haridustrefil toimunud vestlusringis „Kuidas viia ülikoolis sündinud ideed turule?“.
Eesti Maaülikooli innovatsiooni ja teadmussiirde osakonna juhataja Katrin Kepp rõhutas arutelus, et hea teadustulemuse turule jõudmiseks tuleb täita kriitiline tühimik teaduse ja ettevõtluse vahel. Teadlasel peab olema võimalus oma lahendust testida, valideerida ja edasi arendada. Selleks vajab ta nii rahastust kui ka teadmussiirde spetsialistide tuge.
Katrin Kepi sõnul jääb teadlane oma ideega sageli üksi just selles etapis, kus on vaja hinnata lahenduse rakenduspotentsiaali ja turuvõimalusi ning ideed valideerida. „Teadlasel võivad olla väga head erialateadmised ja paljulubav teadustulemus, kuid enamasti ei ole tal kõiki oskusi, kontakte ega ressursse, mida on vaja idee turule viimiseks,“ selgitas ta.
Arutelus jäi kõlama, et teadlaselt ei saa eeldada kogu teekonna läbimist üksinda. Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko tõi välja, et teadmussiirde spetsialistid peaksid ise aktiivselt teadusrühmadega koostööd tegema ja rakenduspotentsiaaliga teadustulemusi otsima. Esko sõnul leiti Tartu Ülikoolis poole aastaga sellisel viisil ligi 300 teadustulemust, mida võiks edasi arendada.
TalTechi teadmussiirde osakonna juhataja René Jõeleht rõhutas omakorda meeskonna tähtsust. Teadlasest ei pea tegema korraga müügijuhti, turundajat ja ettevõtte tegevjuhti, vaid tema kõrvale on vaja inimesi, kes tunnevad äri ja turgu.
Ettevõtja ja investor Andri Jagomägi tõi esile, et teadusavastusest turuküpse tooteni jõudmine on pikk teekond, kuhu kuuluvad arendus, katsetamine, rahastuse leidmine ja paratamatult ka ebaõnnestumised. Seetõttu on vaja süsteemi, mis võimaldab võtta riske ja aktsepteerib ka seda, et kõik ideed turule ei jõua.
Katrin Kepp tõi esile ka ülikooli enda vastutuse. Ülikooli ülesanne on luua teadlasele selge ja toetatud teekond alates rakenduspotentsiaaliga idee märkamisest kuni selle valideerimise, intellektuaalomandi kaitsmise, koostööpartnerite leidmise ja turule jõudmiseni.
„Innovatsiooni ja teadmussiirde meeskond saab siin olla teadlase aktiivne partner: aidata hinnata idee potentsiaali, leida sobivaid rahastusvõimalusi ja ettevõtluspartnereid ning tuua õigel ajal meeskonda vajalikud teadmised ja kontaktid,“ ütles ta.
Arutelus tõstatus ka küsimus, mille järgi üldse hinnata teadustulemuste edukat rakendamist. Katrin Kepp rõhutas, et edu ei pea tähendama tingimata uue suure ettevõtte või läbimurdelise toote sündi.
„Teadustulemuse väärtust ei pea alati mõõtma selle järgi, kas sellest sünnib üleilmse eduga ettevõte või läbimurdeline toode. Majandusele annavad tugeva tõuke ka väiksemad uuendused: tõhusam tootmisviis, ressursisääst või uus teenus. Oluline on, et teadmine jõuaks kasutusse ning looks ettevõtetele ja ühiskonnale tegelikku väärtust,“ rõhutas ta.
Paneeldiskussioon toimus 18. augustil Eesti Rahva Muuseumis Haridustreff 2026link opens in new page raames Patendiameti loomevara teemapesas. Haridustreff on haridusvaldkonna aastasündmus, mis toimus tänavu viiendat korda ja esimest korda Tartus. Lisaks Katrin Kepile osalesid arutelus Tõnu Esko, René Jõeleht ja Andri Jagomägi. Vestlust juhtis Urmas Vaino.
Toimetaja:
müügi- ja turunduse peaspetsialist
Õppeprorektori vastutusala
Avatud Ülikool
53039445
53039445