3. oktoobril kaitses Mari Tobias Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö „Valguse kättesaadavuse mõju sambla lehestiku struktuursetele, keemilistele ja füsioloogilistele tunnustele”.
Valgus on kõigile rohelistele taimedele elutähtis, kuid see muutub pidevalt nii kasvukohtade vahel kui ka taime lehestiku sees. Mari Tobias uuris, kuidas samblad oma lehestiku struktuuri, keemia ja füsioloogia abil erinevates valgusoludes toime tulevad. Doktoritööd juhendas professor Ülo Niinemets. Oponendiks oli professor Gerhard Zotz Saksamaalt (Carl von Ossietzky University of Oldenburg).
Uurimistöö püüab anda ülevaate sambla lehestiku struktuursetest, keemilistest ja füsioloogilistest tunnustest ja nende muutustest, mis võimaldavad samblal erinevates valgustingimustes paremini hakkama saada. Selgus, et sambla lehestiku ehitus võib olla väga varieeruv, kuid nende valguse püüdmise võimet iseloomustav lehepinna indeks (LAI) püsib üllatavalt stabiilne ja on sageli kõrgem kui enamikul soontaimedel. See annab sammaldele eelise valguse püüdmisel, liigsest valgusest hoidumisel ning samblamati niiskuse säilitamisel.
Näiteks ühe Eestis laialt levinud liigi, hariliku karusambla (Pleurozium schreberi) näitel ilmnes, et sammal kohastub kasvukohtade ja lehestiku eri osade valguserinevustega, kuid samal ajal piirab seda kohanemist lehtede pidev uuenemine ja vananemine.
Doktoritöö rõhutab, et sammalde lehestike toimimine erineb oluliselt soontaimede omast. Sammalde eripärased kohastumused aitavad täita ökosüsteemis olulisi rolle alates valguse efektiivsest püüdmisest kuni elupaiga niiskusrežiimi reguleerimiseni.
Doktoritööga saab tutuvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.
Toimetaja
teaduskommunikatsiooni spetsialist
Rektori vastutusala
Turundus- ja kommunikatsiooniosakond
53585680
53585680