Kolmapäeval, 9. septembril kaitses Michael Oliewo Aluma Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö „Invasiivsete võõrvähiliikide levikumustrid ja eDNA‑põhine seire Eesti sisevetes jõevähi (Astacus astacus L.) kaitseks”. Töö tulemused aitavad tõhustada invasiivsete vähiliikide ja vähikatku varajast avastamist ning toetavad Eesti kohaliku jõevähi kaitset.
Doktoritööd juhendasid nooremprofessor Katrin Kaldre ja Dr. Lilian Pukk Eesti Maaülikoolist. Oponent oli kaasprofessor Sandra Hudina Zagrebi Ülikoolist.
Signaalvähk levib uutele aladele
Uuringust selgus, et alates 2008. aastast on signaalvähk kanda kinnitanud vähemalt viies uues asukohas Eestis ning levib väljapoole seni teada olnud piirkondi. Samal ajal on jõevähi asurkonnad kadunud mitmest paigast, sealhulgas Riksu ojast ja Pärnu jõe suudmealalt. Tulemused osutavad, et invasiivsete võõrvähiliikide levik on tõenäoliselt kaasa aidanud kohalike jõevähiasurkondade vähenemisele või kadumisele.
Doktoritöös hinnati ka praegu kasutatava püügipõhise seire tõhusust. Selgus, et kuigi katsepüük on oluline seirevahend, on selle mõju invasiivsete võõrvähkide arvukuse vähendamisel piiratud. Samuti ei pruugi püügimeetoditega avastada väikese arvukusega või alles levima hakanud asurkondi.
Vees leiduv DNA reedab liikide kohalolu
Olulise uuendusena rakendati Eestis vähkide ja vähikatku seireks eDNA meetodit. Selle käigus analüüsitakse vees leiduvat geneetilist materjali, mis võimaldab liike tuvastada neid püüdmata. Uuringus tuvastati eDNA abil edukalt nii jõevähi, signaalvähi kui ka ogapõskse vähi ning vähikatku tekitaja (Aphanomyces astaci) esinemine. Jõevähi tuvastamise täpsus ulatus 100 protsendini ja signaalvähi puhul 87,5 protsendini.
Eesti Maaülikooli uurimisrühm osales ka ulatuslikus laboritevahelises ringtestis, kus võrreldi erinevate Euroopa laborite eDNA analüüside toimivust. Tulemused kinnitasid, et Eestis kasutatav metoodika on usaldusväärne ja võrreldav teiste Euroopa laborite omaga, toetades eDNA-põhise seire laiemat kasutuselevõttu. „Keskkonna-DNA meetod ei asenda täielikult traditsioonilisi seireviise, kuid võimaldab neid oluliselt täiendada. See aitab avastada invasiivseid liike ja haigustekitajaid varem ning annab seega paremad võimalused jõevähi kaitseks,“ ütles doktoritöö autor Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli nooremteadur Michael Oliewo Aluma.
Tõhus seire eeldab meetodite ühendamist
Doktoritööst järeldub, et Eesti mageveekogude elurikkuse säilitamiseks on vaja integreeritud lähenemist, mis ühendab traditsioonilise seire ja uued molekulaarsed meetodid. eDNA-põhine seire loob tugeva aluse invasiivsete võõrvähiliikide ja vähikatku varajaseks avastamiseks ning võimaldab tulevikus täiendada ka riiklikke seireprogramme.
Doktoritöö täistekstiga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.
Toimetaja
teaduskommunikatsiooni spetsialist
Rektori vastutusala
Turundus- ja kommunikatsiooniosakond
53585680
53585680Lisateave
nooremteadur
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Vesiviljeluse õppetool
+254724411115
+254724411115