Miks valida kalanduse ja rakendusökoloogia magistriõpe?

Kui Jan Siimson enam kui kümmekond aastat tagasi Keskkonnaametis tööle asus, ei olnud tal veel erialast kõrgharidust. Loodus oli teda saatnud juba lapsepõlvest ning huvi keskkonnateemade vastu viis ta tööle, kuid üsna pea sai selgeks, et edasiliikumiseks on vaja ka akadeemilisi teadmisi. 

„Ilma erialase hariduseta ei olnud enam võimalik valdkonnas edasi liikuda. Mul oli küll praktiline kogemus olemas, kuid ühel hetkel tuli otsustada, et nüüd on aeg ka õppima minna,“ meenutab ta. 

Valik langes Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia bakalaureuseõppele. Pärast selle lõpetamist ei olnud magistrisse minek küll esialgne plaan, kuid õpingute käigus sai selgeks, et ta soovib teadmisi veelgi süvendada. 

Praegu õpib Jan kalanduse ja rakendusökoloogia magistriõppes veekogude ökoloogia suunal ning töötab samal ajal omavalitsuses keskkonnaspetsialistina. Varem on ta töötanud Keskkonnaametis looduskaitsebioloogi, kaitsekorralduse spetsialisti ja hättasattunud metsloomade abistamise korraldajana ning saanud kogemusi ka jätkusuutliku metsanduse sertifikaatide valdkonnas. 

Tema sõnul toetavad töö ja õpingud teineteist hästi. „Kui oled juba valdkonnas töötanud, on uut infot palju lihtsam olemasolevate teadmistega seostada. Õppimine muutub sisukamaks, sest saad kõike kohe päriselu näidetega siduda.“ 

Üheks magistriõppe tugevuseks peab Jan võimalust kujundada oma õpiteed vastavalt isiklikele huvidele. Kuigi tudeng valib ühe spetsialiseerumissuuna, on võimalik võtta aineid ka teistelt suundadelt. „Võtsin teadlikult juurde aineid ka teistelt õppesuundadelt, sest need pakkusid mulle huvi. Nii sain õppida just neid teemasid, millest oma töös kõige rohkem kasu nägin. Selline paindlikkus meeldis mulle väga.“ 

Ta lisab, et see eeldab õppijalt ka omajagu pealehakkamist. „Kui piirdud ainult kohustuslike ainetega, jäävad paljud võimalused kasutamata. Kui sul endal on huvi, saad oma õpitee päris hästi ise kujundada.“ 

Jani arvates võiks magistriõppes olla veelgi suurem praktilise õppe maht. „Kättpidi looduses tegutsemine õpetab palju rohkem kui ainult loengute kuulamine või iseseisvalt materjalide lugemine. Mina oleksin tahtnud rohkem välipraktikaid, proovide võtmisi ja päris uuringuid, aga huvid ja soovid on igal õppijal kindlasti erinevad.“ 

See ei tähenda aga, et magistriõpe oleks tema hinnangul jäänud liiga teoreetiliseks. Vastupidi – just võimalus süveneda oma erialasse on tema jaoks olnud kõige väärtuslikum. Näiteks oma magistritöös keskendub Jan sellele, kuidas RMK kuivendussüsteemid mõjutavad kahepaiksete sigimisedukust. Välitööd viis ta läbi Eesti metsamaastikel, uurides, millised tingimused on kahepaiksete jaoks kõige soodsamad.

Magistriõpe on pannud teda ka oma seniseid tööalaseid otsuseid uue pilguga hindama. „Mõnes olukorras olen aru saanud, et täna teeksin mõne otsuse teisiti kui varem. Magistriõpe aitab näha suuremat pilti ning kaaluda erinevaid lahendusi põhjalikumalt.“ 

Küsimusele, kellele ta seda magistriõpet soovitaks, vastab Jan pikemalt mõtlemata. „Kõige rohkem annab see juurde inimestele, kes on juba mõnes lähedases valdkonnas töötanud või soovivad oma teadmisi täiendada. Samas sobib see hästi ka neile, kes tulevad mõnelt teiselt looduserialalt. Õppekava arvestab sellega, et kõigil ei ole täpselt ühesugune taust.“ 

Töö kõrvalt õppimist ei pea ta küll lihtsaks, kuid peab seda täiesti tehtavaks. „Sessioonõpe võimaldab töö ja õppimise ühendada. See eeldab küll head ajaplaneerimist ja mõistvat tööandjat, kuid minu kogemuse põhjal on see täiesti võimalik.“ 

Jan usub, et õppimine ei lõpe magistrikraadiga. „Juurde õppimine on alati positiivne. Magistriõpe annab võimaluse oma teadmisi oluliselt süvendada ning kaks aastat läheb tegelikult väga kiiresti.“ 

Vastuvõtt kalanduse ja rakendusökoloogia magistriõppesse toimub 10.-17. augustil 2026 läbi SAISi. Õppekava ja vastuvõtutingimustega on võimalik lähemalt tutvuda aadressil https://www.emu.ee/kalandus-ja-rakendusokoloogia-MAlink opens in new page.