Parasiidid kolivad ajju: teadlased tegid ahvenatel ootamatu avastuse

Alfonso Díaz Suárezi kaitsmisele tulevast doktoritööst "Population genetics of fish host and diplostomid parasites at different scales: from individuals to populations and communities” („ Parasiitsete imiusside ja kaladestperemeeste geneetiline mitmekesisus ja struktuur eri tasanditel: üksikisenditest populatsioonide ja kooslusteni”) selgub, et geograafiliselt lähedal asuvad haugi populatsioonid erinevad geneetilist. 

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus hõlmab ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkust. Selle vähenemine võib põhjustada püsivaid ökosüsteemi häireid, mistõttu on bioloogilise mitmekesisuse muutuste mõistmine hädavajalik, et prognoosida ja vähendada sellega kaasnevaid tagajärgi. Parasitism, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist (peremeest) oma elutegevuseks ära, on laialt levinud. 

Vaatamata selle olulisele rollile toiduahelas ja evolutsioonilises protsessis, on parasiitide ökoloogia ja populatsioonigeneetika alased teadmised puudulikud. Peremees-parasiitide vahelised suhted on sageli väga mitmekesised, erinedes indiviidide, populatsioonide ja koosluste vahel nii ajas kui ruumis. Uudne molekulaargeneetiline meetod, metatriipkoodistamine, võimaldab ühest keskkonnaproovist tuvastada suure hulga erinevaid liike ning selle kasutamine on üha populaarsem ka parasiitide mitmekesisuse ja peremees-parasiitsuhete uurimiseks. 

Diplostomidae sugukonda kuuluvad parasiitsed lameussid moodustavad kalade silmades keerukaid kooslusi. Paraku on erinevaid liike üksteisest väga raske eristada. Käesolevas doktoritöös täiustati siiani kasutuses olevat metoodikat, et uurida kalade peremeesliikide ja neis parasiteerivate diplostomiidide geneetilist mitmekesisust üksikisendi, populatsiooni ja koosluste tasandil. 

Töö tulemusena selgus, et kalade silmaparasiitide kooslused on liigirikkad ja dünaamilised, varieerudes nii peremeesliikide kui ka uuritud järvede sees ja vahel. Esmakordselt tuvastati mitmete diplostomiidide esinemine ahvena ajus. 

Võrreldes parasiitide kooslusi ajus ja silmas selgus, et tõenäoliselt toimub aju nakatumine tihedusest sõltuva protsessi tulemusena. See demonstreerib ilmekalt meie väheseid teadmisi isegi laialt levinud peremeesorganismide ja parasiitide ökoloogia ning elupaiga eelistuste kohta. 

Lisaks uuriti haugi geneetilise mitmekesisuse ja populatsioonide eristumise mustreid. Tulemused näitasid geograafiliselt lähedal asuvate populatsioonide geneetilist erinevust, millega peab tõhusate kaitsemeetmete väljatöötamisel arvestama. 

Kokkuvõttes näitab doktoritöö elurikkuse keerukat jaotumist ning sellega seotud ökoloogilisi ja evolutsioonilisi protsesse peremeestes ja parasiitides.

Doktoritöö juhendajad on professor Anti Vasemägi, vanemteadur Veljo Kisand, vanemteadur Kristina Noreikiene (Vilniuse Ülikool) ning oponent professor Sofia Consuegra del Olmo (Swansea Ülikool). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.