Põllu- ja metsandus­eksperdid arutasid seminaril kliima­riske ja kohanemis­võimalusi

Euroopa boreaalne piirkond soojeneb globaalsest keskmisest ligi kolm korda kiiremini, tuues kaasa üha sagedasemaid ja tõsisemaid kliimaga seotud väljakutseid. Euroopa Komisjoni rahastatava Horizon Precilience projekti eesmärk on tugevdada põllu- ja metsamajanduse vastupanuvõimet nendele muutustele. Projekt ühendab teadlaste ja praktikute teadmised ning kogemused, et leida täppislahendusi põllumajanduse ja metsanduse jätkusuutlikuks arendamiseks. 

Seminaril tutvustasid maaülikooli teadlased projekti eesmärke, seniseid tulemusi ja järgnevaid tegevusi. Suure pildi kliimamuutuste ulatusest ja prognoosidest andis kuulajatele Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste poliitika uurimisgrupi juht professor Annela Anger-Kraavi. Kokku osales seminaril ligi poolsada metsanduse ja põllumajanduse valdkonnas töötavat teadlast, ametnikku, poliitikakujundajat ja praktikut. Just nende mõtetest, kogemustest ja võimalikest lahendustest uute kliimaoludega kohanemisel sai rühmaarutelude tulemusena kokku seminari oluline väljund. 
 

Põllumajandussektori kohanemine kliimamuutustega

Põllumajanduse vaadet avas Mäemõisa OÜ juht Sander Hiire, kes rõhutas, et kliimamuutustega kohanemine eeldab paindlikkust ja valmisolekut uute tehnoloogiate ja praktikate kasutuselevõtuks. „Kõik algab mõtlemisviisi muutusest ja tahtest teha vajalikke uuendusi ning neisse pühenduda,“ sõnas Hiire. Tema sõnul on Mäemõisa OÜ perefirma võtnud südameasjaks panustada kliimamuutustega kohanemisse ja mullasõbralikumate harimistehnoloogiate arendamisse. Ettevõttes rakendatakse peamiselt otsekülvi, kasvatatakse vahekultuuride segusid nii kevadel kui sügisel ning katsetatakse kaaskultuuride kasvatamist. Lisaks usuvad nad elurikkasse komposti ning on kasutusele võtnud Ameerikast alguse saanud, kuid üha enam ka meie põhjanaabrite seas populaarsust koguva Johnson-Su kompostimise meetodi. Hiire sõnul on ettevõtte üldine suund selge. Nad soovivad mulla elujõulisuse säilitamiseks ja põllumajanduse kestlikkuse tagamiseks vähendada harimist ja pestitsiidide kasutamist. 

Metsanduse probleemid soojenevate talvede kontekstis

Metsatervenduse OÜ metsaülem Anti Rallmann käsitles oma ettekandes kliimamuutuste mõju metsamajandusele, rõhutades eelkõige üha soojenevate talvede sagenemist, mis muudavad metsatööde teostamise üha keerulisemaks. „Tuleb kohaneda ja teha raied ajal, mil see veel võimalik on, kui sellist aega üldse tekib,“ nentis Rallmann. Tema sõnul on seejuures väga olulised ka maaparandustööd, mis mitte üksnes ei paranda metsa kasvu ja tervislikku seisundit, vaid loovad ka paremad võimalused metsatööde planeerimiseks. Rallmann lisas, et kuigi segametsade kasvatamine võib olla hea alternatiiv okaspuupuistutele, ei ole see alati lihtne. Tähtis on jälgida puuliikide omavahelist tasakaalu, mis aitab tagada metsade suurema kliimakindluse. 
 

Teadus aitab kujundada kliimakindlat poliitikat

Professor Annela Anger-Kraavi rõhutas oma ettekandes, et kliimamuutused on tõesti kohal ja päris, kusjuures temperatuuride tõus ületab senised prognoosid. Seejuures teevad teadlased prognoosides vahet inimtekkelisel ja looduslikul mõjul. Kraavi hinnangul aitavad rahvusvahelised keskkonna- ja kliimaprojektid siduda teaduse ja ühiskonna. Need koostöövormid võimaldavad teadlastel panustada teaduspõhiste lahendustega poliitikasse, mis aitab paremini seadusi kujundada ja kliimamuutustega toime tulla. Samuti on oluline lahenduste otsimisel vältida uute probleemide teket. Edu saavutamiseks tuleb arvestada kõigi kolme jätkusuutlikkuse sambaga: keskkonna, sotsiaalsete ja majanduslike aspektidega. 

Rahvusvahelises projektis osaleb 16 partnerorganisatsiooni Soomest, Rootsist, Norrast, Eestist ja Taanist. Eestist osalevad lisaks Maaülikoolile ka Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ning MTÜ Põllukultuuride klaster. Projekt “Precision climate resilience for agriculture and forestry sectors in the European boreal regions” kestab 1. maist 2024 kuni 31. oktoobrini 2028.