Valga Puu usub teaduspõhisesse metsakasvatusse

Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi metsakasvatuse töörühma teadlaste ja Foreko gruppi kuuluva metsaettevõtte Valga Puu koostöö uute metsakasvatuslike püsikatsealade rajamisel on kestnud juba üle viie aasta.     

Foreko juht Marti Piirimäe ütles, et idee teha teadus-arenduskoostööd sündis nende metsanduskontserni kuuluva ettevõtte Valga Puu juhil Andres Oleskil ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professoril Hardi Tullusel. “Metsanduse valdkond on üsna unikaalne, kus tehtud otsuste tulemusi saab hinnata aastate, vahel isegi aastakümnete möödumisel. Ise kõike katsetada on ajakulukas ettevõtmine ja võib kujuneda üsna kalliks nii endale kui ka järgmisele põlvkonnale,” sõnas Piirimäe. 

Tahe teha hästi sihitud ja läbikaalutud otsuseid ning vähendada eksimuste ruumi viis Andres Oleski tuge otsima teaduslikult kinnitatud faktidest. Hardi Tullus, kes on üks silmapaistvamaid metsakasvatuse professoreid, oli valmis vastama Andrese poolt tõstatud küsimustele.  

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli metsakasvatuse töörühma juht nooremprofessor Reimo Lutter ütles, et selline koostöö ettevõtjatega on ka teadlastele oluline, sest annab võimaluse leida lahendusi praktilistele küsimustele ja probleemidele. “Mitmete teadusprojektide taotlemisel ja täitmisel on olulised kõrgetasemelised teaduspublikatsioonid, sest teadlased peavad koguma “punkte” oma teadustulemuste tõstmiseks ja edukaks uue projekti taotlemiseks. Tihtipeale on selliste baasteaduslike teaduspublikatsioonide side rakendusteadusega nõrk ning ei lahendata praktilisi probleeme. Koostöö eraettevõttega annab aga võimaluse lahendada praktilisi ülesandeid ning kasutada selleks uudseid tänapäevaseid uurimismeetoteid,” sõnas Lutter.  

Koostööaruteludest arenes välja mitu teaduslikku uurimisprojekti nagu puudevahelise juurkonkurentsi uuringud kuuse-kase segametsades, niiskete kasvukohtade metsastamine sanglepaga, kaseistandike väetamise katsed, kaseistandikest kogutud parimate puude järglaskatse rajamine jt. “Oleme edukalt sidunud baasteadmised ja selle rakendamise praktikas läbi koos loodud ühise taristu,” rõhutas Lutter katsealade olulisust. Kõikide katsealade hooldustööd, korrashoiu, tarastamise, raied jne teeb ettevõte oma ressurssidega. 

Reimo Lutter rõhutas, et tema jaoks on olnud oluline loominguline vabadus kaasata teemad, millele pole riik varem rahastust andnud, tuues näiteks istandike väetamise katseala Elva lähedal. “Lumepall on järjest kasvanud ning oleme koos ettevõtetega kaasanud täiendavat teadusraha, näiteks suuremahulised Euroopa Horisondi programmi ja Eesti Teadusagentuuri TemTA projektid,” sõnas Reimo Lutter.  

Nendest uurimisprojektidest on valminud mitu kõrgetasemelist teaduspublikatsiooni ja hulga lõputöid. Lähiaastatel on valmimas kaks doktoritööd, mille aluseks on Valga Puu rajatud segametsa katseala Võru lähedal. Ettevõttega koostöös loodud teadustaristu on kasutusel magistriõppe tudengite õppetöös. Ühine koostööprojekt ettevõttega on tugev näitaja uute teadusprojektide taotlemisel ning tulemusnäitajate arvestuses ülikoolile, instituudile ja õppetoolile. 

Marti Piirimäe tõi välja, et kuna uurimistöödel kasutatakse sageli uudseid võtteid, nt stabiilsete isotoopide jälitamise meetodit, siis lükkab saadud uurimistulemus sageli ümber vanu tõekspidamisi. “See annab ettevõtetele väga olulise sisendi tulevikumetsade rajamiseks ja kujundamiseks. Omal kogemusel julgustame ka teisi ettevõtteid tegema rohkem koostööd teadlastega, eriti olukorras, kus valitseb tugev infomüra ning otsuseid kiputakse tegema lähtudes arvamustest mitte faktidest,” sõnas Piirimäe. 

Reimo Lutter tõi välja, et eduka koostöö aluseks on järjepidevus ja see, et ettevõtte usaldab teadlasi ning saab aru, et metsateaduses on olulised pikaajalised teaduskatsed. Põhjamaades on see tavapraktika, meil aga midagi uut ning eriti metsakasvatuses. “Alguses oli muidugi teatav hirm, et eraettevõte toimib teistmoodi ning neil on vaja kohe ja kiiresti põhjapanevaid teadmisi. Õnneks seda ei olnud ning hoiame suunda järjepideva ja pikaajalise koostöö osas,” sõnas ta.  

Teisipidi on ka teadlased viidud sellises koostöös nn mugavustsoonist välja, ettevõtte rahastus ei ole võrreldes Eesti Teadusagentuuri projektidega suur ning teadlastel on kohustus kaasata täiendavat rahastust. “Aga mis on võib-olla kõige olulisem: ettevõte ei telli “soovitud tulemust”. Kui tulemused on vastuolus praktikaga, siis see on OK, aga vähemalt on meil faktipõhine teaduslik tulemus, mitte me ei otsusta emotsioonide põhjal,” rõhutas Lutter ja lisas, et teadus ja teadlane ei tohi kaugeneda igapäeva probleemidest, millega on hädas ettevõtted. 

Mõeldes sellele, kuidas võiks koostöö Valga Puuga edasi areneda, tõi Reimo Lutter välja mõtte, et koostööle võiks kasuks tulla suuremad võimalused inimeste mobiilsuses. “Näiteks võiks teadlased liikuda lühikeseks ajaks ettevõttesse tööle, et paremini aru saada igapäeva probleemidest. Ja see liikumine võiks olla ka vastupidine ehk ettevõtte töötaja tuleb lühiajaliselt tööle ülikooli praktilist probleemi teaduslikult lahendama või doktoriõppesse ennast täiendama,” kirjeldas maaülikooli nooremprofessor oma ideed.  

Uuringuid on üheaegselt käimas mitu. Siin on mõned näited.