1. Ülikooli unikaalsus ja teadusturvalisus
Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mis katab kogu biomajanduse väärtusahela – alates veest, mullast ja seemnest kuni biomaterjalide, energia, toidulaua ja inimeste ning ökosüsteemideni. Siia kuulub kõik, mis kasvab ja mida kasvatatakse põllul, rohumaal, metsas, veekogudes ja farmides. Biomajanduse tervikliku käsitluse lahutamatud komponendid on lisaks põllumajandus-, metsandus- ja loodusteadustele inseneeria ja maamajandus.
Ülikooli fookuses on maaressurss, esmase biotoorme kasvatamine, väärindamine ning ühiskonna isevarustatuse tagamine. Toetades majandust lähtume kestliku arengu, looduse, inimese ja elukeskkonna hoidmise, elurikkuse säilitamise ja ühtse tervise printsiipidest. Bioturvalisus, loomade ja inimese tervis ning heaolu ja terve keskkond moodustavad ühtse terviku. Ühendame täppisteaduse, inseneeria ja bioinnovatsiooni, et kujundada tulevikulahendusi, mis hoiavad ja edendavad elu Maal.
Ülikooli teadus-, arendus- ja õppetöö on suunatud kuude fookusvaldkonda
Toidu ja energiaga isevarustatus on Eesti strateegilise julgeoleku ja kriisivalmiduse aluseks. Taime- ja loomakasvatus on toidujulgeoleku alustalad ning olulised sisendid taastuvenergeetikasse. Tuleviku põllumajandus ühendab keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamise kliimatarga taime- ja loomakasvatusega.
Metsandus on esmasektori haru, mis hõlmab metsade kasvatamist, kaitset ja majandamist ning puidu kaskaadkasutust, mehaanilist ja keemilist töötlemist, puidupõhist taastuvenergeetikat, aga ka rekreatsiooni. Kliimamuutusega kohanemiseks ja selle mõju leevendamiseks rakendame teadus- ja arendustegevuses kliimatarga metsanduse põhimõtteid ning tõhustame puidu kohapealset väärindamist. Metsandus toetab Eesti ekspordi ja majanduse konkurentsivõimet.
Elupaikade ja elurikkuse säilitamine intensiivistuva maakasutuse ja kliimamuutuse ajastul on ülikooli ja kogu inimkonna suurim väljakutse ja kohustus. Heas seisus ökosüsteemide tagamine on läbiv teema kõigis maakasutuse valdkondades – linnas ja maal, looduslikes ja majandatud metsades, veekogudes, põllu- ja rohumaadel ning mullas. Veame eest keskkonnaharidust, toetame elurikkuse säilitamist ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamist.
Ülikool arendab veterinaarmeditsiini, loomakasvatust ja loomade heaolu, toiduohutust ning toiduainete tehnoloogiat. Hoolitseme oma tegevusega nii tervisliku toidu kui rahva tervise eest. Ülikool on ühtse tervise kontseptsiooni eestkõneleja, seades inimese, looma, taime ja elukeskkonna tervise terviklikku harmoonilisse raamistikku.
Ülikool koolitab arvestatava osa Eesti inseneridest. Tehnika ja tehnoloogia arendamine hõlmab nii esmase biotoorme tootmise ja väärindamise automatiseerimise, robotiseerimise ja digitaliseerimise kui ka nano- ja biotehnoloogiliste tootmisprotsesside arendamise. Energiakasutuse ja taastuvenergia lahenduste arendamine koos ressursitõhusate hoonete projekteerimise ja ehitamisega tugevdab energiasõltumatust ja loob kvaliteetset elukeskkonda. Ülikooli insenertehniline innovatsioon on suunatud nii riigikaitsesse kui ringbiomajandusse.
Eesti regionaalse tasakaalu kontekstis on maamajandus ühiskonnas võtmevaldkonnaks. Ülikooli majandusteaduslikud uuringud käsitlevad maapiirkondade arengut ja jätkusuutlikkust, et soodustada ettevõtlusvõimalusi Eesti eri paigus.
2. Meie identiteet
Missioon ehk olemasolu põhjus
Loome kooskõla looduse ja inimese vahel. Kujundame mõtteviisi, mis väärtustab kestlikkust, teadust ja loovust. Meie teadmised, oskused ja teod aitavad hoida ja edendada elu Maal – täna ja tulevikus. Akadeemilise vabaduse ja globaalse tippteadmise abil teenime Eesti ühiskonda ja inimesi, edendame rahva ja keskkonna tervist, panustame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisse läbi aegade.
Visioon
Aastaks 2035 on Eesti Maaülikool Läänemere regiooni juhtiv ülikool taastuvate loodusvarade kestliku kasutamise ja kasvatamise, targa väärindamise, ringbiomajanduse innovatsiooni ja ühtse tervise vallas. Meie siht on, et Eesti Maaülikoolist saaks tuleviku kindlustaja, koht, kus kestlik mõtteviis, tipptasemel teadus ja nutikad tehnoloogiad põimuvad ettevõtlikkusega.
Me kujundame rohetrende ja ehitame tulevikku koos inimestega, kes hoolivad. Oleme kompetentsikeskus, kus teadlased, üliõpilased, ettevõtjad ja kogukonnad loovad koos looduspõhiseid lahendusi – ideest tooteni. Teaduse ja innovatsiooni abil saame tugevdada põllu- ja aiakultuuride kliimakindlust, kujundada kliimatarka metsandust, parandada mulla ja vee kvaliteeti ning kujundatud tervet elukeskkonda. Siin arendatakse loomakasvatust, arvestades loomade heaolu ja veterinaarmeditsiini tippteadmist, luuakse nutikaid insenerilahendusi ning kujundatakse toidusüsteeme, mis toetavad tervist ja elu Maal. Loome uusi teadmisi ning katsetame, rakendame ja muudame need maailmas nähtavaks ja kasutatavaks.
Väärtused
Jätkusuutlikkus ja partnerlus loodusega
Ülikool on säästliku ja loodushoidliku mõtteviisi kujundaja.
Koostöö
Parimad ideed sünnivad koosloomes. Kuulame, jagame ja loome koos ning oleme avatud ühiskonna arengut toetavale koostööle.
Hoolivus
Väärtustame igaüht. Hoolitseme akadeemilise järjepidevuse ja traditsioonide kestmise eest. Oleme võrdsete võimaluste, salliva õhkkonna ja sünergia looja ja hoidja.
Tulevikku vaatav mõtlemine
Meie teadmised kannavad elu edasi ka muutunud maailmas. Panustame Eestimaa kestlikku arengusse kvaliteetse teadustöö, parima haridusega ning ühiskonna teenimisega.
Uuendusmeelsus, julgus katsetada ja vajadusel ebaõnnestuda
Katsetame, õpime vigadest, loome ja rakendame lahendusi, mis vastavad homsetele ootustele. Arendame akadeemilise pere ja üliõpilaste akadeemilise uudishimu toetamiseks loova keskkonna.
Akadeemiline vabadus ja vastutus
Seisame selle eest, et ülikoolis saaksid kõik esitada oma seisukohti ja uurimistöö tulemusi vabana välistest piirangutest, arendada parimal viisil teadmust ja teenida ühiskonda.
3. Globaalsed väljakutsed ja sisekeskkond
3.1. Väliskeskkonna arengud: olulisemad väljakutsed, mis ühiskonna ees seisavad
Elame maailmas, kus kiiresti süvenevad kriisid panevad proovile nii inimeste heaolu kui ökosüsteemide tervise. Kliimamuutus ohustab heaolu ja eeldab uusi lahendusi kliimatargas metsa- ja põllumajanduses, mis ühtlasi säilitavad ja taastavad elukeskkonda. Geopoliitilised pinged ja võimalik deglobaliseerumine muudavad senised majandamistavad ja tarneahelad haavatavaks. Jätkuv piirkondlik ebavõrdsus ja linnastumine mõjutavad Eestimaa elujõulisust.
Kiire tehnoloogiline areng – sh tehisintellekti, nano- ja bioinseneeria, kaugseire, suur- ja täppisandmete vallas pakub võimalusi, kuid tekitab ka uusi eetilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja hariduslikke dilemmasid. Demograafilised nihked muudavad tööjõuturgu ning kasvatavad nõudlust paindlike ja elukestvate õpivõimaluste järele. Seisame silmitsi teaduse usaldusväärsuse murenemisega ühiskonnas, kus desinformatsioon ja polariseerumine on tõusuteel. Seetõttu asub ülikooli fookus riigi püsimiseks olulistel põhivajadustel nagu toidu-, ressursi- ja energiajulgeolek.
Nende väljakutsete kontekstis on Eesti Maaülikooli vastutus ja unikaalsus läbi ringbiomajanduse suurem kui kunagi varem. Teaduslik pädevus bioressursside kasvatamises ja kasutamises, ringbiomajanduses ja inseneerias võimaldab meil tagada jätkusuutlikku elukorraldust ning kujundada ühiskonnale vajalikke lahendusi, mis põhinevad teadmistel, koostööl ja tulevikku vaataval mõtlemisel.
3.2. Sisekeskkonna arengud: olulisemad väljakutsed
Seisame silmitsi sisemiste väljakutsetega, mis on tihedalt seotud meie strateegilise võimekusega lahendada väliskeskkonnast tulenevaid probleeme. Vajame paremat koostööd ülikoolisiseste üksuste ja meie partneritega, et kasutada seda potentsiaali täies mahus.
Õppekavade kohandamine tööturu ootustega kiireneb. Ettevõtluskoostöö ja rahvusvahelise mõju laiendamine pälvib sihipärast arendust. Suurendada tuleb ülikooli kui ühiskondliku eestkõneleja nähtavust ja sõnumite selgust.
Strateegilised võimalused avanevad seal, kus meie tugevused haakuvad globaalsete trendidega. Kliimamuutuse, toidu-, energia- ja ressursijulgeoleku väljakutsed vajavad teaduspõhist ja süsteemset lähenemist, aga võimaldavad arendada ka teadlikku ja dialoogipõhist kommunikatsiooni, kasvatada järelkasvu ja tugevdada teadus- ja arendustegevuse seoseid ühiskonnaga.
Meie ambitsioon on olla ühiskonnale strateegiliselt oluline partner küsimustes, mis puudutavad loodusvarade kasutamist ja mõjutavad elu kestlikkust Maal. Selleks tugevdame koostöökultuuri, oleme nähtavad ja usaldusväärsed. Investeerime võimekustesse, mis aitavad tulevikus veelgi rohkem ühiskondlikku mõju luua.
4. Peamised arengusuunad
Eesti Maaülikooli eesmärk 2035. aastaks on olla oma valdkonna Euroopa 10 parema ülikooli hulgas ja maailmas 30.–35. kohal.
Eesmärkide saavutamiseks oleme kokku leppinud ülikooli strateegilist tegevust juhtivad arengusuunad:
- teaduse ja innovatsiooni mõjukus;
- õppimise paindlikkus ja hariduse kvaliteet;
- ühiskondlik partnerlus ja teadmussiire;
- organisatsiooni areng ja inimeste võimestamine.
4.1. Teaduse ja innovatsiooni mõjukus
Ülikooli teadus- ja arendustegevuse ambitsioon on olla teaduspõhise ringbiomajanduse, kliimatarga metsanduse, põllumajanduse ja ühtse tervise eestkõneleja. Ülikooli mõju ulatub kaugemale publikatsioonidest – meie teadmised kujundavad poliitikaid, ärimudeleid, Eesti inimeste valikuid ja hoiakuid.
Meie teadus- ja arendustegevus on suunatud ühiskondlikult kriitiliste valdkondade strateegilisele arendamisele. Loome keskkonnahoidu väärtustavaid bioenergia lahendusi, puidu- ja teiste biopõhiste materjalide tehnoloogiaid. Pakume teaduspõhiseid vastuseid CO₂ sidumiseks, uute toidutootmise ja -töötlemise tehnoloogiate loomiseks ning bioloogiliste ohtude ohjamiseks, lähtudes ühtse tervise printsiipidest. Käsitleme kriisivalmidust osana riigikaitsest, ressursside juhtimisest, rahvuslikust strateegilisest julgeolekust ning varustuskindlusest, riigi konkurentsivõimest ja ühiskonna turvalisusest.
Teaduse ja innovatsiooni mõjukuse suurendamiseks:
- suurendame rahvusvaheliselt tunnustatud interdistsiplinaarsete uurimisrühmade mõjukust ringbiomajanduse, keskkonna, tervise ja inseneeria vallas;
- tugevdame teadusprojektide ja rahvusvaheliste grantide taotlemise ja juhtimise võimekust;
- viime teadusuuringud ettevõtjateni, toetame teadlaste ja ettevõtete koostööd uute teaduspõhiste lahenduste katsetamisel ja turule toomisel;
- kasvatame teaduse nähtavust ja usaldusväärsust ühiskonnas, tugevdades teaduskommunikatsiooni ja ülikooli osalust riiklike strateegiate kujundamises.
4.2. Õppimise paindlikkus ja hariduse kvaliteet
Kujundame tulevikutegijaid – süsteemselt mõtlevaid, väärtuspõhiselt ja kestlikult tegutsevaid liidreid, kelle teadmised ja otsused kujundavad ühiskonna tulevikku. Kasvatame üliõpilaste osalust ja vastutust – õppija on aktiivne mõtleja, uurija ja kaaslooja, kelle areng toetub koostööle teadlaste ja praktikute kogukonnaga.
Meie hariduslik püüdlus on kujundada õpikeskkond, kus uued tehnoloogiad ja digivõimalused, teaduspõhised õpetamismeetodid ning interdistsiplinaarsed õppemudelid tugevdavad õppijate teadmisi, kriitilist mõtlemist, vastutust ja ühiskondlikku mõju. Kujundame paindlikke ja personaalseid õpiteid nii noortele kui täiskasvanutele.
Õppimise paindlikkuse ja hariduse kvaliteedi tagamiseks:
- edendame õppejõudude professionaalset arengut, toetades teaduspõhiste, innovatiivsete ja õppijakesksete õpetamismeetodite rakendamist, digipädevuse tugevdamist ning interdistsiplinaarse õpikeskkonna kujundamist;
- arendame õppekavasid, mis reageerivad kiiresti tuleviku oskustele ja tehnoloogiatele nagu tehisaru, suurandmed, kaugseire, kliimakindlad ökosüsteemid, loodus- ja biopõhised tehnoloogiad, taastuvenergia lahendused;
- toetame mentorlust, üliõpilaste ettevõtlus- ja juhtimiskogemuse omandamist, et neist kujuneksid muutuste loovad eestvedajad;
- kujundame rahvusvahelise ja mitmekultuurilise õpikeskkonna, mis soodustab teadmiste ja kogemuste ristumist ning suurendab ülikooli nähtavust Euroopa kestliku arengu ja biomajanduse haridusvõrgustikes, ning edendame eesti teaduskeele ja -kultuuri arengut;
- arendame elukestvat õpet ja loome paindlikke õppimisvõimalusi, mis tuginevad ülikooli teaduskompetentsil ja ühiskonna vajadustel.
4.3. Ühiskondlik partnerlus ja teadmussiire
Ülikool on vastutustundlik ja usaldusväärne partner, kelle loodud teadus ja teadmussiire kujundavad tuleviku poliitikaid, majandust ja väärtushinnanguid. Meie roll on olla teaduspõhise ühiskonna katalüsaator – koht, kus teadmine, ettevõtlus, poliitikakujundamine ja kodanikuühiskond kohtuvad, et luua kestlikke lahendusi.
Meie ühiskondlik mõju toetub kolmele alustalale:
- tõenduspõhisus ja usaldusväärsus – ühiskond vajab teadus- ja tõenduspõhiseid lahendusi. Oleme kui „tõlkija“, kes teeb teaduse arusaadavaks ja rakendatavaks;
- koostöö ettevõtete ja kogukondadega – loome lahendusi, mis sünnivad elust enesest, koostöös ettevõtete, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, era- ja avaliku sektori ning kodanikuühiskonnaga;
- eestkõnelemine – selge ja täpse teaduspõhise sõnumi jõuline ja õigeaegne esitamine teemadel, kus meie pädevus suudab tuua selgust, tasakaalu ja näidata suunda. Olgu see keskkonnahoid või ressursijulgeolek, rohetehnoloogiad või bioressursside kasvatamine ja kasutamine.
Ühiskondliku partnerluse ja teadmussiirde tugevdamiseks arendame:
- partnerlussuhteid teiste ülikoolide, Eesti ja rahvusvaheliste ettevõtete, riigiasutuste ja kohalike omavalitsustegatarkade lahenduste rakendamisel;
- koostöövõrgustikke ja kompetentsikeskusi, kus teadlased, üliõpilased, ettevõtted ja kogukonnad loovad ja testivad koos uusi lahendusi;
- teaduspõhise poliitikakujundamise võimekust, kus meie eksperdid on aktiivsed nii aruteludes kui teadmussiirdes;
- avalikku ühiskondlikku dialoogi, mis aitab orienteeruda keerulistes teemades nagu kliimamuutus, bioressursside kasutamine ja kaitse, tehnoloogia areng, maastikukujundus ja planeerimine.
4.4. Organisatsiooni areng ja inimeste võimestamine
Teadlased, õppejõud, üliõpilased ja vilistlased kujundavad ülikooli mõjukust ja identiteeti. Selleks, et meie ülesanne – hoida ja edendada elu Maal – saaks täidetud, loome keskkonna, kus iga inimene saab areneda ja panustada, tundes end tähendusliku osana ühisest eesmärgist.
Meie organisatsioonikultuur on pidevas muutumises, liikudes killustatuselt koostööle, passiivsuselt initsiatiivile, jäikuselt paindlikkusele. Julgeme katsetada, õppida, jagada ja – vajadusel – ka eksida ja ebaõnnestuda. Selline kultuur on innovatsiooni ja kestlikkuse eeldus.
Organisatsioonilise arengu ja inimeste võimestamiseks:
- kujundame paindliku organisatsioonikultuuri, mille igapäevane osa on interdistsiplinaarne koostöö;
- toetame tärkavate talentide äratundmist ja arengut, sh doktorante ja alustavaid teadlasi, pakkudes arenguprogramme ja mentorlust;
- täiustame juhtimiskultuuri ja -koolitusi, et edendada juhtide professionaalset arengut;
- kujundame selged ja lihtsad mõõdikud, mis toetavad juhtimist ja strateegiliste eesmärkide saavutamist;
- tugevdame rahvusvaheliste projektide ja teadusgrantide taotlemise ja projektijuhtimise võimekust luues projektijuhtide tugirühmad;
- esindame rohelise ülikooli võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje mõtteviisi nii taristu arendamisel kui käitumiskultuuris.
5. Arengukava elluviimine
Ülikooli arengukava alusel töötatakse välja akadeemiliste struktuuriüksuste ja ülikooli asutuste arengukavad ning valdkondlikud strateegiad. Seeläbi kanduvad ülikooli väärtused, missioon ja kultuur elavalt iga ülikoolipere liikmeni, mis võimaldavad teha otsuseid ka siis, kui reeglid puuduvad. Igaks kalendriaastaks koostatakse prioriteetsetele arengusuundadele vastav tegevusplaan, mille kinnitab ülikooli nõukogu koos ülikooli eelarvega.
Arengukava elluviimist juhib rektor. Tegevusplaani täitmise koos majandusaasta aruandega kinnitab ülikooli nõukogu.
Lillepeenar Eesti Maaülikooli peahoone juures
Foto autor: Kristina Kurm
Loe uue arengukava koostamisest lähemalt.
