Arengukava on üks olulisim ülikooli arengusuundade määraja.
Seepärast on olnud 2025. aasta meie jaoks väga oluline aasta – oleme tegelenud Eesti Maaülikooli uue arengukava (arengukava aastani 2035) koostamisega.
Oleme arengukava koostamise käigus tuleviku üle arutlenud ja kuulnud nii ülikoolipere liikmete kui ka ülikooli olulisemate koostööpartnerite mõtteid. Kevade jooksul toimunud aruteludel kõlanud mõtetest ja ideedest kujunes arengukava põhitelg. Sügisel valmis arengukava kavand. Arengukava kavand lisati siseveebi, et sellele saaksid anda tagasisidet kõik ülikooli töötajad.
Arengukava mõtte võtab kokku ülikooli missioon, mis on sõnastatud arengukava kavandis järgmiselt:
"Loome kooskõla looduse ja inimese vahel. Kujundame mõtteviisi, mis väärtustab kestlikkust, teadust ja loovust. Meie teadmised, oskused ja teod aitavad hoida ja edendada elu Maal – täna ja tulevikus. Akadeemilise vabaduse ja globaalse tippteadmise abil teenime Eesti ühiskonda, inimesi ja keskkonda, panustades eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisse läbi aegade."
Uue arengukava kinnitas ülikooli nõukogu oma 18. detsembri istungil.
Eesti Maaülikooli uus arengukava hakkab kehtima 2026. aasta algusest, kui lõppeb kehtiva arengukava periood. Loe protsessist lähemalt.
Arengukava on selleks, et julgelt sihte seada ja unistada. Unistame koos!
"Elame kiiresti muutuvas maailmas. Ajal, mil regiooni majandus on languses, potentsiaalsete üliõpilaste arv väheneb ja teaduse ning kõrghariduse rahastust kärbitakse, peame uue arengukava koostamisel üheskoos tõsiselt mõtlema sellele, kuidas suudame vastata ühiskonna ootustele ning tagada ülikooli arengu ja edu."
Ülle Jaakma
rektorArengukava koostamise protsess
Eesti Maaülikooli arengukava koostamist juhtis teadusprorektor Kalle Olli, protsessi nõustasid Indrek Maripuu ja Toomas Danneberg ettevõttest Loovusait.
Olulisemad arutelud arengukava koostamisel.
- november 2024: Sümpoosion “Eesti maa – elamisväärne ja igikestev. Kuidas jõuda Eestimaa igasse paika?“
2025. aasta:
- 4. märts. Seminar töörühma liikmetele „Konteksti mõistmine“.
- 25. märts. Seminar kõikidele huvilistele „Tugevuste, nõrkuste ja trendide analüüs“.
- 10. aprill. Seminar kõikidele huvilistele „Missiooni defineerimine. Väärtuste disain“
- 24. aprill. Seminar töörühma liikmetele „Tugevuste, nõrkuste ja trendide analüüsi täiendamine“.
- 29. aprill. Seminar töörühma ja juhtkomisjoni liikmetele „“Visiooni ja ambitsiooni disain“.
- 15. mai. Seminar töörühma liikmetele „ Eesmärkide ja vajalike ressursside defineerimine“.
- 4.-5. november. Kõnetunnid instituutides.
- Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kõnetund 4. novembril
- Metsanduse ja inseneeria instituudi kõnetund 4. novembril
- Ingliskeelne kõnetund 4. novembril
- Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kõnetund 5. novembril - 7. november. Pilguheit arengukavale „Eesti Maaülikooli järgmised kümme aastat“.
- 18. detsember. Arengukava heaks kiitmine senatis ja kinnitamine nõukogu istungil.
2026. aasta alguses jätkub arengukava tegevuskava ja instituutide arengukavade koostamine.
Arengukava seminar
7. novembril kutsusime kõiki huvilisi Eesti Maaülikooli raamatukokku seminarile „Pilguheit arengukavale. Eesti Maaülikooli järgmised kümme aastat“, kus vaatasime üle kõige olulisemad asjad, mis on arengukava kavandisse kirja saanud ja mõtisklesime koos oma inimeste ja koostööpartneritega, mille poole peaks ülikool oma arengus ennekõike püüdlema.
Oma vaatenurga esitasid:
Kerli Ats (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda),
Robin Saluoks (eAgronomi asutaja, Eesti Maaülikooli nõukogu liige),
Kaire Loit (põllumajandus- ja keskkonnainstituut),
Arvo Viltrop (veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut) ja
Marku Lamp (metsanduse ja inseneeria instituut).
Arutelu juhtis teadusprorektor Kalle Olli ja üliõpilasesinduse esimees Georg Kaasik.
Vaata fotosid galeriist:
+12 Open gallery where is another pictures
Arengukava seminar „Pilguheit arengukavale. Eesti Maaülikooli järgmised kümme aastat“
Kogu ülikoolipere sai osaleda maailmakohviku formaadis korraldatavatel seminaridel.
25. märtsil oli teemaks "Tugevuste, nõrkuste ja trendide analüüs"
Küsimused, mille üle arutletakse:
1) Millised on meie sisemised tugevused ja nõrkused? Mis nendest on olulised tudengitele? Teadlastele? Töötajaskonnale?
2) Kas meie tugevused aitavad meil kasutada väliskeskkonnas tekkivaid võimalusi?
3) Kas meie tugevused pakuvad meile kaitset väliskeskkonna ohtude eest?
4) Ega meie nõrkused ei takista meil väliskeskkonna võimalusi kasutada?
5) Ega meie nõrkused ei muuda meid väliskeskkonna ohtudest haavatavaks?
6) Millised tugevused ja nõrkused on kõige kriitilisemad tuleviku strateegia jaoks?
7) Millised tugevused vajavad edasist arendamist, et saada konkurentsieeliseks?
8) Milliseid järeldusi me teeme:
8.1) Millistele ühiskondlike väljakutsete lahendamisele me järgmise strateegiaperioodi jooksul keskendume?
8.2) Millised on meie eristumisvõimalused teiste Eesti ja rahvusvaheliste ülikoolidega võrreldes?
10. aprill oli teemaks "Missiooni defineerimine. Väärtuste disain"
Küsimused, mille üle arutletakse:
1) Mis on maaülikooli missioon ehk miks me eksisteerime?
2) Millised põhimõtted suunavad meie otsuseid ja käitumist?
Arengukava koostamiseks moodustati juhtkomisjon ja töörühm ülikooli liikmetest.
Arengukava töörühma kuuluvad akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste esindajad. Töörühma arutelude ja muude materjalide põhjal valmib 1. juuniks 2025. a arengukava kavand. Töörühm võib moodustada täiendavaid alatöörühmasid, kaasamaks erinevaid huvigruppe konkreetsemate arengukava eesmärkide läbitöötamisse.
Arengukava koostamist suunab juhtkomisjon. Komisjon annab ka tagasisidet ja esitab muudatusettepanekuid kokkuvõtetele ja järeldustele, mida konsultandid esitavad töörühmaga peetud arutelude põhjal.
Uue arengukava koostamist nõustavad ülikoolivälised strateegilised konsultandid Indrek Maripuu ja Toomas Danneberg OÜ Loovusaidast.
Arengukava juhtkomisjoni kuuluvad:
- Ülle Jaakma, rektor;
- Kalle Olli, teadusprorektor;
- Endla Reintam, õppeprorektor;
- Aret Vooremäe, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor;
- Toomas Tiirats, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor;
- Marek Metslaid, metsanduse ja inseneeria instituudi direktor;
- Anu Angerjas, finantsjuht (asendamaks varasemat liiget Kaire Klausi);
- Linnar Pärn, arendusjuht;
- Anu Hellenurme, nõukogu esindaja;
- Rein Drenkhan, professorite esindaja.
Töörühma koosseis
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi esindajad:
- Kaire Loit, lektor;
- Katriin Visnapuu, õpetaja;
- Marika Kose, vanemlektor;
- Reelika Rätsep, teadur.
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi esindajad:
- Andres Sats, lektor;
- Katrin Kaldre, nooremprofessor;
- Marina Loch, nooremteadur;
- Merike Henno, teadur;
- Paul F. Mõtsküla, vanemlektor.
Metsanduse ja inseneeria instituudi esindajad:
- Jürgen Aosaar, kaasprofessor;
- Külli Hovi, õpetaja;
- Margus Arak, õppedirektor;
- Marku Lamp, teadus- ja arenduskoostöö juht.
Üliõpilasesinduse esindajad: - Anette Aavekukk;
- Henn Kaaleb Humal;
- Madli Lehes.
Sümpoosion “Eesti maa – elamisväärne ja igikestev. Kuidas jõuda Eestimaa igasse paika?“
Uue arengukava koostamise avasündmusena toimus 1. novembril sümpoosion, kus arutleti ülikooli kuue fookusvaldkonna – põllumajandus, metsandus, toit ja tervis, tehnika ja tehnoloogia, keskkond ning maamajandus – tänaste probleemide ja tulevikuarengute üle.
Sümpoosioni avasõnad lausus Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma.
Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli juht Kalev Sepp ja maamajanduse ökonoomika õppetooli juht Rando Värnik arutlesid globaalsetest suundumustest, Eesti vajadustest ja ülikooli võimekusest keskkonna ja maamajanduse fookusvaldkonnas.
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli hoidja Reimo Lutter ning metsanduse ja inseneeria instituudi külalisõppejõud puidukeemia alal Raul Rinken kõnelesid globaalsetest suundumustest, Eesti vajadustest ja ülikooli võimekusest metsanduse ning tehnika ja tehnoloogia fookusvaldkonnas.
Säästva taimekasvate professori Evelin Loit-Harro ning veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetooli juht Arvo Viltropi ülesandeks jäi rääkida globaalsetest suundumustest, Eesti vajadustest ja ülikooli võimekusest põllumajanduse ning toit ja tervis fookusvaldkonnas.
Kuulati ka ülikooliväliste inimeste arvamusi. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman tegi ettekande „Kuidas jõuda Eestimaa igasse paika?“. OÜ Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde rääkis teemal „Kohanemine ja õppimisvõime kui kestlikkuse alus“. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži direktor Garri Raagmaa pidas ettekande „2050 – nii lähedal ja kaugel. Biomajandus kogu Eesti elamisväärsemaks muutmisel“.
Sümpoosioni lõpetas paneeldiskussioon „Kuidas jõuda Eestimaa igasse paika?“, kus astus lisaks eelpool juba sõna saanud Evelin Loit-Harrole, Ahti Kaldele, Reimo Lutterile, Garri Raagmaale, Raul Rinkenile, Kalev Sepale, Arvo Viltropile ja Rando Värnikule üles ka Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja.
Arutelusid juhtis hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juht Kalle Olli.
Vaata sümpoosioni salvestust järele Eesti Maaülikooli videoportaalistlink opens in new page.
18. detsembril toimunud istungil kinnitas senat uue arengukava, mis kehtib kümme aastat.
Arengukava protsessi juht
Kalle Olli
teadusprorektor
Rektori vastutusala
Rektoraat
+372 5056239
+372 5056239