Kandideerimine bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja rakenduskõrgharidusõppesse

Üliõpilaskandidaat saab ühel õppeastmel esitada kuni kaks avaldust. Avalduse võib esitada kas ülikoolis kohapeal või Sisseastumise Infosüsteemi (SAISlink opens in new page) vahendusel (vajalik on ID-kaart või mobiil-ID).

Kui oled omandanud keskhariduse 2004. a. või hiljem, tulevad SAIS-is avaldust esitades kandideerimiseks vajalikud andmed (info omandatud keskhariduse kohta ja keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne) riiklikest registritest automaatselt. Sellisel juhul ei ole vajalik dokumentide esitamine paberkandjal. Kui andmed peaks riiklikus registris olema, kuid ei ilmu avaldusele, soovitame teha avaldusel uus registripäring (SAISis avalduse hinnete ja tulemuste lehel on nupp "Värskenda", mis käivitab uue registripäringu).

Kui oled omandanud kutsekeskhariduse, siis tuleb dokumendid esitada SAISis koos avaldusega, tuua originaaldokumendid isiklikult kohale või saata kinnitatud dokumendikoopiad (digitaalselt allkirjastatud) e-postiga. Riiklikus registris ei ole kutsekeskhariduse lõpuhindeid, mille järgi arvestada keskmist hinnet. Esitatud dokumentide põhjal sisestab vastuvõtutöötaja nõutavad andmed SAIS-i. Haridusdokumendi koopiat on õigus kinnitada selle väljastanud koolil / kooli õigusjärglasel ning notaril. 

Kui riiklikes registrites puudub kandideerimiseks vajalik info (kui oled omandanud keskhariduse enne 2004. aastat), siis tuleb dokumendid esitada SAISis koos avaldusega,  tuua originaaldokumendid isiklikult kohale või saata kinnitatud dokumendikoopiad (digitaalselt allkirjastatud) e-postiga. Seejärel sisestab vastuvõtutöötaja nõutavad andmed SAIS-i. Haridusdokumendi koopiat on õigus kinnitada selle väljastanud koolil / kooli õigusjärglasel ning notaril. 

Kui oled keskhariduse omandanud välismaal, siis on vajalik esitada keskharidust tõendava dokumendi originaal ja selle tõlge eesti või inglise keelde. Lisaks tuleb tõendada õppekava õppekeele oskustaseme miinimumnõuetele vastavust (eesti keel vähemalt B2 (CEF 2000) tasemel). Kas ja milliseid dokumente kandideerimiseks esitama pead, selleks võta palun enne vastuvõtuperioodi algust meiega ühendust ([email protected]). 

Kui oled keskhariduse omandanud välismaal, siis pöördub ülikool ENIC/NARIC Keskuse poole, kus hinnatakse ligipääsu järgmisele haridustasemele Eestis. Soovitame hinnangu saamiseks ise kohe ENIC/NARIC Keskuse poole pöörduda ning nende hinnangu esitada koos avaldusega. Kui sa pole sinna ise varem pöördunud, siis palun arvesta oma avaldust esitades, et ENIC/NARIC Keskusel võib hinnangu andmine kuni 30 päeva aega võtta, kuid hinnang peab ülikoolini jõudma hiljemalt avalduste esitamise tähtajaks (18. august). 

Kui oled keskhariduse omandanud International Baccalaureate (IB) programmis, siis pead IB-süsteemislink opens in new page teada andma, et kandideerid Eesti Maaülikooli, et meie töötaja pääseks ise ligi elektroonsele hinnetelehele.  

Kui taotled lisapunkte kehtiva kutsetunnistuse olemasolul, siis pead lingi kutseregistrisse esitama koos avaldusega.

Kui sinu haridusdokumentidel on teine nimi kui sinu isikut tõendaval dokumendil, siis pead esitama ka nime muutmist tõendava dokumendi.

Paberkandjal dokumente võtame vastu vastuvõtu ajakavas näidatud perioodil tööpäeviti kell 9.00 – 15.00 Eesti Maaülikooli peahoones aadressil Kreutzwaldi 1a, ruum 0038, Tartu.

Kui Sinu valitud konkursil on vastuvõtukatse, saad katsele registreeruda juba avaldust esitades. Valik on siduv, st kandidaat  peab katsele tulema! Loe lähemalt "Vastuvõtukatsed".

Arvestame järgmisi riigieksameid: eesti keel ja matemaatika. Konkreetsel õppekaval arvestatakse kas riigieksamite summat (kahe riigieksami summa vähemalt 40 punkti) või on kummalgi riigieksamil eraldi nõutud miinimumtulemust (nt inseneriõppekavadel lai matemaatika vähemalt 20 punkti).

Sisseastumistulemuste alusel paremusjärjestuse koostamiseks viiakse kõikidel eesti õppekeelega õppekavadel vastuvõtutingimustena kehtestatud riigieksamite tulemused kümnepunktilisse konkursipunktide süsteemi. Riigieksamitel kasutatavast sajapunktilisest süsteemist kümnepunktilisele süsteemile üleminekuks korrutatakse riigieksami tulemus 0,1-ga.

Kui riigieksamitulemused puuduvad, siis on järgmised asendusvõimalused:

eesti keel – 

• eesti keel teise keelena riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti 100-st või;
• eesti keele B2 tasemeeksam tulemusega vähemalt 80 punkti või;
• eesti keele C1 tasemeeksam tulemusega vähemalt 60 punkti või;
• eesti keele vastuvõtukatse.

kitsas matemaatika –

• laia matemaatika riigieksam või;
• enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksam või;
• eelnimetatute puudumisel enne 2014. aastat sooritatud füüsika, keemia või bioloogia riigieksam (vastavalt konkreetsele õppekavale võib nimekiri olla lühem, nimetatuist parim tulemus) või;
• matemaatika vastuvõtukatse.

Täpsemalt vaata konkreetse õppekava juurest asendusvõimalusi.

Soome Vabariigis keskhariduse omandanud kandidaatide ning International Baccalaureate (IB) programmis keskhariduse omandanud kandidaatide tulemused arvestatakse ümber kõrghariduse esimese astme õppekavade vastuvõtutingimuste täitmiseks järgmiselt

1. Soome Vabariigis keskhariduse omandanud kandidaatide küpsuseksami tulemused arvestatakse Eesti riigieksamite 100 punkti skaalale ümber järgmiselt:

• Laudatur (L) 7                                          100        punkti
• Eximia cum laude approbatur (E) 6          85        punkti
• Magna cum laude approbatur (M) 5         75        punkti
• Cum laude approbatur (C) 4                     63        punkti
• Lubenter approbatur (B) 3                        48        punkti
• Approbatur (A) 2                                        30        punkti
• Improbatur (I) 0                                           -

2. Soome Vabariigis keskhariduse  omandanud kandidaatide pika kursuse (pitkä oppimäära) matemaatika küpsuseksam loetakse võrdväärseks laia matemaatika riigieksamiga. Lühikese kursuse (lyhyt oppimäära) matemaatika küpsuseksam loetakse võrdväärseks kitsa matemaatika riigieksamiga.
3. Soome Vabariigis keskhariduse  omandanud kandidaatide eesti keele riigieksami tulemust võib konkreetse õppekava juures toodud asenduste puudumisel asendada soome keele küpsuseksami tulemusega või esimese võõrkeele küpsuseksami tulemusega (Language A või Language B), arvestatakse paremat tulemust.
4. Soome üldkeskhariduse tunnistuselt arvestatakse hinded keskmise hinde arvutamiseks ümber järgmiselt:

• Hinne Soome üldkeskhariduse tunnistuselt: 9-10; hinne Eesti hindamissüsteemis: 5
• Hinne Soome üldkeskhariduse tunnistuselt: 7-8; hinne Eesti hindamissüsteemis: 4
• Hinne Soome üldkeskhariduse tunnistuselt: 5-6; hinne Eesti hindamissüsteemis: 3

5. IB programmi kursuste lõpuhinded arvestatakse Eesti riigieksamite 100 punkti skaalale ümber järgmiselt:

• IB hinne: 7; SL ümberhinnatud tulemus: 100; HL ümberhinnatud tulemus: 100
• IB hinne: 6; SL ümberhinnatud tulemus: 85; HL ümberhinnatud tulemus: 100
• IB hinne: 5; SL ümberhinnatud tulemus: 75; HL ümberhinnatud tulemus: 90
• IB hinne: 4; SL ümberhinnatud tulemus: 63; HL ümberhinnatud tulemus: 76
• IB hinne: 3; SL ümberhinnatud tulemus: 48; HL ümberhinnatud tulemus: 58
• IB hinne: 2; SL ümberhinnatud tulemus: 30; HL ümberhinnatud tulemus: 36
• IB hinne: 1; SL ümberhinnatud tulemus: -; HL ümberhinnatud tulemus: -

6. IB programmi kursused Mathematics SL/HL, Mathematics: analysis and approaches SL/HL ning Mathematics: applications and interpretation HL loetakse võrdväärseks laia matemaatika riigieksamiga.
7. IB programmi kursused Mathematical Studies SL/HL ja Mathematics: applications and interpretation SL loetakse võrdväärseks kitsa matemaatika riigieksamiga.
8. IB programmi eesti keele riigieksami tulemust võib konkreetse õppekava juures toodud asenduste puudumisel asendada IB eesti keele aine tulemusega, omakorda selle puudumisel õppekeele või esimese võõrkeele tulemusega (Language A või Language B), arvestatakse paremat tulemust.
9. IB tunnistuselt arvestatakse hinded keskmise hinde arvutamiseks ümber järgmiselt:

• Hinne IB tunnistuselt: 5-7; hinne Eesti hindamissüsteemis: 5
• Hinne IB tunnistuselt: 4; hinne Eesti hindamissüsteemis: 4
• Hinne IB tunnistuselt: 3; hinne Eesti hindamissüsteemis: 3

Kui keskharidus ei ole omandatud Eestis, Soomes või IB programmis, siis viib välisriigis hariduse omandanud üliõpilaskandidaadi õppetulemused Eestis kasutatava hindamissüsteemiga vastavusse vastuvõtukomisjon.

Lisapunktid

• Alates 2020. aastast Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli lõpetanutele arvestatakse kolm lisapunkti, kui nad kandideerivad ülikooli eesti õppekeelega õppekavale, välja arvatud õppekavadele "Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine" ja "Veterinaarmeditsiin" kandideerimisel. Lisapunktide taotlemiseks tuleb SAISis teha avaldusele vastav märge.
• Keskkooli või gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskharidusasutuse kiitusega lõpetanud üliõpilaskandidaatidele arvestatakse kolm lisapunkti, välja arvatud õppekavale „Veterinaarmeditsiin“ kandideerimisel.
• Eesti Maaülikooli õppekavadega seotud valdkondades kutse omandanutele arvestatakse kolm lisapunkti kutseregistrisse (https://www.kutseregister.ee/link opens in new page) kantud kehtiva kutsetunnistuse alusel vastavalt konkreetse õppekava vastuvõtutingimustele. Lisapunktide taotlemiseks tuleb SAISis teha avaldusele vastav märge.
• Alates 2020. aastast Eesti Maaülikooli matemaatika riigieksami ettevalmistuskursuse positiivse tulemusega lõpetanud kandidaatidele arvestatakse üks lisapunkt. Lisapunktide taotlemiseks tuleb SAISis teha avaldusele vastav märge. Lisapunktid lisatakse konkursipunktidele juurde pärast avalduste esitamise perioodi lõppu.
• Alates 2020. aastast õpilasleiutajate riikliku konkursi gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias preemia  saanud  üliõpilaskandidaadile arvestatakse kolm lisapunkti. Lisapunktide taotlemiseks tuleb SAISis teha avaldusele vastav märge.
• Alates 2020. aastast õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias preemia saanud üliõpilaskandidaadile arvestatakse kolm lisapunkti. Lisapunktide taotlemiseks tuleb SAISis teha avaldusele vastav märge.
• Kui sul on tehtud laia matemaatika riigieksam, enne 2014. a sooritatud matemaatika riigieksam või matemaatika vastuvõtukatse on sooritatud tulemusele vähemalt 20 punkti (õppekavadel "Geodeesia, kinnisvara ja maakorraldus", "Keskkonnakaitse", "Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine" ning "Ringbiomajandus" vähemalt 24 punkti), siis lisatakse kitsa matemaatika riigieksami nõudega konkursil, v.a õppekavale „Veterinaarmeditsiin“ kandideerimisel, eelnimetatud tulemusele juurde 16 punkti, arvestades, et suurim matemaatika riigieksami tulemus koos lisapunktidega võib olla 100 punkti. Kui sul on tehtud ka kitsa matemaatika riigieksam, mille tulemus on parem kui laia matemaatika riigieksami, enne 2014. a sooritatud matemaatika riigieksami või matemaatika vastuvõtukatse tulemus koos lisapunktidega, siis 16 punkti juurde ei lisata.

Eesti Maaülikool korraldab 2025. aastal järgmised vastuvõtukatsed (NB! Vastuvõtukatsele tulles tuleb esitada isikut tõendava dokument!):

1.1. vastuvõtukatse matemaatikas neile kandidaatidele, kes kandideerivad laia matemaatika nõudega konkursil (Tehnika ja tehnoloogia, Tehnotroonika, Maaehituse ning Vesiehituse ja veekaitse õppekavad) ja kellel laia matemaatika riigieksami tulemus puudub või on väiksem kui 20 punkti (Maaehituse õppekava korral väiksem kui 30 punkti) või kui kitsa matemaatika riigieksami tulemus on väiksem kui 80 punkti või kelle tulemus küll vastab nõuetele, kuid soovivad tulemust parandada.

1.2. vastuvõtukatse matemaatikas neile kandidaatidele, kes kandideerivad kitsa matemaatika nõudega konkursil ja kellel kitsa (või laia) matemaatika riigieksami tulemus puudub või on nõutust väiksem või kelle tulemus küll vastab nõuetele, kuid soovivad tulemust parandada. Vastuvõtukatse matemaatikas sisu on sama, mis laia matemaatika nõudega konkurssidele kandideerijatel.

2. eesti keele vastuvõtukatse neile kandidaatidele, kellel eesti keele riigieksami tulemus puudub või on nõutust väiksem või kelle tulemus küll vastab nõuetele, kuid soovivad tulemust parandada.

3. vastuvõtukatse: joonistuskatse neile kandidaatidele, kes kandideerivad Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavale.

4. vastuvõtukatse: test neile kandidaatidele, kes kandideerivad Metsanduse õppekavale.

5. vastuvõtukatse: motivatsioonikiri neile kandidaatidele, kes kandideerivad Keskkonnakaitse, Loomakasvatuse, Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise, Puidutöötlemise tehnoloogia, Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise, Tehnika ja tehnoloogia, Tehnotroonika, Toiduainete tehnoloogia, Vesiehituse ja veekaitse  ning Veterinaarmeditsiini õppekavadele. (NB! Motivatsioonikirja digitaalselt allkirjastatud fail tuleb esitada koos sisseastumisavaldusega SAISis. Motivatsioonikirja tüüpi vastuvõtukatse puhul ei pea kandidaat tulema katse sooritamiseks isiklikult ülikooli kohale.)

AJAKAVA

Täiendava konkursi jaoks toimuvad vastuvõtukatsed 21. augustil.

Matemaatika vastuvõtukatse toimub algusega kell 10.00 Tartus aadressil Kreutzwaldi 56 (Tehnikamaja) ruumis A204.

Eesti keele vastuvõtukatse toimub algusega kell 14.00 Tartus aadressil Kreutzwaldi 1a (peamaja) ruumis 0013.

Sisseastuja märgib vastuvõtukatsel osalemise või mitteosalemise SAISis avaldust esitades. Valik on siduv, st katsele registreerudes tuleb sellele ka kohale tulla! 

VASTUVÕTUKATSE MATEMAATIKAS

Katse sooritamiseks tuleb sisseastuja isiklikult ülikooli kohale vastuvõtu ajakavas näidatud ja SAISis märgitud toimumisajal. Vastuvõtukatset hinnatakse 100-pallisüsteemis ja konkursipunktide saamiseks viiakse tulemused 10-pallisüsteemi. Vastuvõtukatse eesmärgiks on hinnata üliõpilaskandidaadi valmisolekut ülikooli­õpinguteks tehnika valdkonnas. Hindame järgmisi oskusi/teadmisi: loogiline ja matemaatiline mõtlemine, jooniste, tabelite, diagrammide ja muu graafilise info kasutamise oskus ning tasapinnaliste ja ruumiliste kujunditega seotud arvutamise oskus.

Vastuvõtukatsel on vaja lahendada 20 küsimusest koosnev test ja 8 ülesannet. Katse maksimumpunktide arv on 100. Iga küsimus testis on valikvastustega ja õige vastus annab ühe punkti  ning iga ülesanne annab 10 punkti. Töö ajal võib kasutada kalkulaatorit, kuid kõik teised seadmed (telefonid, nutitelefonid, tahvel- ja sülearvutid) on keelatud. Testi lahendamise aeg on 45 minutit ja ülesannete lahendamise maksimumaeg on 150 minutit.

Vastuvõtukatse sisaldab järgmisi gümnaasiumis õpitud teemasid:
1. tehted murdudega (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, taandamine);
2. algebraliste avaldiste lihtsustamine, korrutamise abivalemite kasutamine algebraliste avaldiste teisendamisel;
3. sirge võrrandi koostamine;
4. aritmeetiline- ja geomeetriline jada;
5. eksponent- ja logaritmfunktsioon;
6. trigonomeetrilised funktsioonid;
7. võrratus, võrratussüsteemid, võrratuste lahendite piirkonnad;
8. protsentülesanded;
9. funktsioon – algebraline avaldis, graafiline esitlus;
10. funktsiooni piirväärtus;
11. funktsiooni tuletis;
12. funktsiooni uurimine – määramispiirkond, ekstreemumid, graafik;
13. stereomeetria,
14. integraalarvutus.
Vastuvõtukatse ettevalmistamiseks soovitame läbi lahendada erinevate aastate riigi­eksamite ülesandeid. Erilist tähelepanu tasub pöörata II osa ülesannetele, kuna nendest paljud on insenerile väga vajaliku ruumilise mõtlemise arendamiseks. Ülesanded leiad aadressilt: https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/link opens in new page

EESTI KEELE VASTUVÕTUKATSE

Eesti keele vastuvõtukatse vastab keeleoskustasemele B2 ja gümnaasiumi lõpetanute teadmistele Eesti ühiskonnast, teabe mõistmis-, üldistamis-, tõlgendamis- ja analüüsioskusele, mis võimaldab asuda õppima eestikeelsele 1. õppeastme õppekavale ülikoolis. 

Kui varem on sooritatud vastav eksam ja selle hinne on kõrgem kui ülikooli sisseastumiskatse sooritus, arvestatakse varasemat paremat tulemust.

Eesti keele vastuvõtukatse kestab 3 tundi.

Eesti keele vastuvõtukatse formaat on Moodle keskkonna test ning hallatakse programmiga Safe Exam Browser. Test toimub ülikooli arvutiga. Testi saab sooritada üks kord.

Palun loo endale ENNE testile tulemist Haridus- ja Teadusministeeriumi Moodle'i konto, kui sul seda veel pole. Konto loomise juhend asub siin: https://moodle.edu.ee/mod/page/view.php?id=2489444link opens in new page. Testi tegemise ajaks Moodle'isse sisselogimiseks pead teadma oma kasutajanime ja parooli. Juhime tähelepanu, et testi tegemiseks ID-kaardi ega Smart ID-ga ei saa sisse logida!

Seejärel sisenege Moodle keskkonnas testi tegemise kursusele „Test. Eesti keel“ (võti: keeletest) siin: https://moodle.edu.ee/course/view.php?id=50307link opens in new page.

Testi ülesanded on valikvastuste, sisu vastavusse seadmise ja õige info mõistmise põhimõttel: 

1. graafiku, diagrammi või joonise analüüs eesti keeles (1 ülesanne);
2. teksti lugemine ja keelestruktuuride tundmine (7 ülesannet);
3. teksti lugemine ja sisu mõistmine (1 ülesanne).

Eelmise ülesande juurde saab tagasi liikuda, kuni testi tegija pole testi lõpetanud ja sulgenud. 

Test toimub ülikooli arvutiga Eesti Maaülikooli peahoones F. R. Kreutzwaldi 1A (arvutiklass 0013). 

Arvutiklassi pääseb alates kl 13.45 isikut tõendava dokumendi (pildiga) alusel allkirja vastu. 

Testi sooritamise selgitus arvutiklassis algab kl 14.00. Testi tegijaid lubatakse arvutiklassi siseneda kuni kl 14.15. 

Digivahendid (sh igasugused kellad, mobiiltelefonid, kõrvaklapid jmt) ja muud (paberil) abivahendid ei ole lubatud. Kaasavõetud vahendid palume arvutiklassis asetada vastavasse kasti. 

NB! Mobiiltelefonid tuleb välja lülitada või seada hääletu režiimile! 

Meditsiinilisest digiabivahendist tuleb teavitada ([email protected]) hiljemalt kahe päeva jooksul pärast testi sooritamist, et tagada testi soorituse kehtivus. 

Kohapeal on märkmepaber (jääb korraldajatele). Palume kaasa võtta kirjutusvahendi ja täidetud joogipudeli. Vajadusel tualetti tohib külastada ühekaupa. 

Teate maaülikooli vastu võtmise kohta saadame SAISi vahendusel. Teate saavad pingereas eespoololevad kandidaadid vastavalt õppekohtade arvule. Kui konkreetsel õppekaval on õppekohti 25, sina oled aga pingereas 30-nes, siis ära ole üllatunud, kui ka sina saad teate maaülikooli vastu võtmise kohta. Kuna sul on võimalik kandideerida ühes ülikoolis kahele õppekavale ning nii paljudesse kõrgkoolidesse kui soovid, siis teame, et lõpliku valiku teed sa alles peale teadete saamist.

Ära unusta teatamast, et tuled meile õppima! SAISis vastuvõetuks märgitud üliõpilaskandidaat peab oma õppima tuleku SAISis kinnitama 2 päeva jooksul alates enda vastu võetuks määramisest SAISis (vastuvõetuks määramise päev + kaks päeva).

Kinnituse tegemata jätmise loeme õppekohast loobumiseks ja kutsume vabanenud õppekohale paremusjärjestuses järgmise üliõpilaskandidaadi. NB! Korraga mitmesse ülikooli kandideerimisel tuleb silmas pidada, et tähtajad õppimatulemise kinnitamiseks võivad ülikooliti erineda.

Teated saadetakse ainult nendele üliõpilaskandidaatidele, kelle avaldusega vastuvõtutöötaja midagi teeb. Kui nt kandidaat peab tulema vastuvõtukatsele või kui kandidaat saab teate vastuvõtukatse tulemuse kohta. Järgmised teated saadetakse nendele üliõpilaskandidaatidele, kes osutuvad vastu võetuteks, et kandidaat teaks oma õppimatulekut kas kinnitada või siis tagasi lükata. Kui sinu olek on "kandideeriv", siis ei jää sul muud üle kui oodata ja loota, et pingereas sinust eespoololijad õppima tulemise pakkumist vastu ei võta. Siis on lootust, et õppima tulemiseks pakkumise kutse (teade) ka sulle saadetakse. 

Õppima tulekut kinnitanud üliõpilaskandidaadid immatrikuleeritakse üliõpilaseks alates 1. september 2025. Siis saab ülikool väljastada tõendeid üliõpilasstaatuse kohta.

NB! Iga järgmine "Jah" õppima tulemisele kustutab eelmise, st kehtima jääb viimasena kinnitatud õppimatulek!

Õpingute alustamine ülikooli eesti õppekeelega õppekavadel täiskoormusega on üldjuhul tasuta. Eesti Maaülikool on eesti õppekeelega õppekavadel loonud ainult tasuta õppekohad, mida täidetakse vastuvõtutingimused täitnud kandidaatide konkursipunktidest moodustunud pingerea alusel. Õppekulusid peavad hüvitama pingerea alusel vastu võetud üliõpilased, kes seadusest tulenevatel põhjustel ei saa enam tasuta õppida. Pingereas tagapool olevaid üliõpilasi, kelleni järjekord ei jõua, tasulisse õppesse ei võeta.

Enne 2024. aastat immatrikuleeritud üliõpilased - kes on varem õppinud samas kõrgharidusastme õppes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta, ei saa asuda õppima tasuta õppekohale samal kõrgharidusastmel kui samalt kõrgharidusastmelt eksmatrikuleerimisest on möödas vähem kui 10 aastat. Alla poole õppekava nominaalkestusest tasuta õppinud saavad uuesti samal kõrgharidustasemel õpinguid tasuta alustada kuni 2027. aastani. Alates 2027. aastast saab teist korda tasuta õpinguid alustada ainult siis, kui varasemate õpingute kestus on olnud lühem kui 365 päeva.

Alates 2024. aastast immatrikuleeritud üliõpilased - kes on varem õppinud samas kõrgharidusastme õppes vähemalt 365 päeva tasuta, ei saa enne asuda õppima tasuta õppekohale samal kõrgharidusastmel, kui samalt kõrgharidusastmelt eksmatrikuleerimisest on möödas vähemalt 10 aastat.

Alates 2026. aastast - üliõpilased, kes on alates 2024. aastast immatrikuleeritud 2 korda samale kõrgharidusastmele, ei saa kolmandat korda samal kõrgharidusastmel asuda tasuta õppima enne, kui samalt kõrgharidusastmelt eksmatrikuleerimisest on möödas vähemalt 10 aastat.

Samade kõrgharidusastmetena käsitletakse rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet esimese õppeastmena ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpet ja magistriõpet teise õppeastmena.

Osakoormusega õppimine (õpinguid saab alustada ainult täiskoormusega õppes, osakoormusesse on võimalik langeda alates teisest õppeaastast) ja õppimine inglise õppekeelega õppekaval on tasuline.

Loe lähemalt õppekulude hüvitamisest.

Erivajaduse all mõistetakse vajadusi, mis tulenevad meditsiiniliselt määratletud puudest või ka meditsiiniliselt määratlemata erivajadusest, millest lähtuvalt on vajadus muuta õppeprotsessi või õppekeskkonda, et õppur saaks õppes osaleda maksimaalselt.

Erivajadusega üliõpilaskandidaatidele kehtivad vastuvõtul maaülikooli võrdsed tingimused teiste üliõpilaskandidaatidega.

Iga erivajadusega inimese puhul lähenetakse tema õppimisvõimalustele maaülikoolis individuaalselt ning analüüsitakse, kas tal on konkreetsel õppekaval võimalik õppida ning millised kohandused on tema vajadustest lähtuvalt vajalikud. Kindlasti on soovitav enne kandideerimist konsulteerida vastava instituudiga või võtta ühendust maaülikooli erivajadusega inimeste kontaktisikuga. 

Erivajaduse puhul on tegu delikaatsete andmetega, seega saab kõrgkool koguda antud andmeid siis, kui üliõpilane soovib vastavasisulist infot õppeasutusele anda. Info erivajaduse kohta sisestatakse kõrgkooli andmebaasi ainult juhul, kui üliõpilane vajab erivajadusest tingituna õpingute läbimiseks stipendiumi tugiteenuste kasutamisel. Antud info andmine on õppuril vabatahtlik ja vajalik ainult stipendiumi taotlemise soovi korral.

Erivajadusega üliõpilaste kontaktisik on ülikooli psühholoog.

Ülikooli astumisega samal aastal keskhariduse omandanud kutsealustel seisab ees vastutusrikas valik õpingute jätkamise ja tulevase karjääri planeerimise osas. Valikute tegemisel on väga oluline teada kõiki õigusi ja kohustusi kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel.

Kutsealusel, kes omandas keskhariduse kõrgkooli astumisega samal aastal ja jätkab vahetult ehk sama aasta sügisel õpinguid Eesti kõrgkoolis (mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom) on võimalus teatada, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul alates kõrgkooli vastuvõtmisest soovib asuda ajateenistusse. Seega on 2025. aastal keskhariduse omandanutel õigus valida 2025., 2026., 2027. ja 2028. kalendriaasta vahel. Oma valikust tuleb kutsealusel Kaitseressursside Ametile kirjalikult teatada hiljemalt 15.09.2025.

Valitud kalendriaasta on võimalik teatada, kasutades Kaitseressursside ameti kodulehe vastaval alamlehelink opens in new pagel või riigiportaalis www.eesti.eelink opens in new page olevat vormikohast taotlust. Taotluse võib ametile saata posti teel, digitaalselt allkirjastatult e-postiga või riigiportaali kaudu.

Kalendriaasta valikust mitteteatanud kutsealused kutsutakse ajateenistusse üldises korras igal ajal, arvestades riigi vajadusi.

Sisseastujad saavad informatsiooni Kaitseressursside Ametilink opens in new page kõrghariduse ja ajateenistuse teemalisel alamlehellink opens in new page või Kutsealuse tasuta infotelefonil 800 2525.

Alustades õpinguid maaülikoolis ja soovides minna ajateenistusse õpingute ajal, tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse saamiseks seoses kaitseväeteenistusse asumisega. Vajaliku avaldusvormi leiad siit.

Kui pikk on riigieksamite kehtivusaeg?

Riigieksamid ei kaota kehtivust.

Kas avaldus on kindlam täita kohale tulles või SAIS-iga?

Soovitame SAISi, sest Sa ei pea Tartusse sõitma, vaid täidad avalduse endale sobivas kohas ja ajal. Maaülikooli kohale sõites saad aga tutvuda õppehoonete, ühiselamute, spordihoone ja võrratu loodusliku taustaga, mis maaülikooli kampust ümbritseb.

Kas medal annab mingid punktid või mitte?

Keskkooli või gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskharidusasutuse kiitusega lõpetanud üliõpilaskandidaatidele arvestatakse kolm lisapunkti, välja arvatud õppekavale "Veterinaarmeditsiin" kandideerimisel. Lisapunkte ei arvestata gümnaasiumis saadud kiituskirja(de) eest.

Kas on mingeid eeliseid, kui olen osalenud aineolümpiaadidel?

Ülikoolil on õigus vastu võtta väljaspool konkurssi gümnaasiumiastmes rahvusvahelistel aineolümpiaadidel osalenud üliõpilaskandidaadid ning ka gümnaasiumiastme üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorus osalenud üliõpilaskandidaadid. Vaata täpsemalt siit.

Kas keskharidusega isikul, kel puuduvad riigieksamid, on võimalik astuda maaülikooli?

Ei, puuduvate riigieksamitulemustega maaülikooli astuda ei saa. Laia või kitsa matemaatika riigieksamitulemuse puudumisel on võimalik maaülikoolis kohapeal sooritada vastuvõtukatse matemaatikas. Eesti keele riigieksami tulemust on võimalik asendada eesti keel teise keelena riigieksami tulemusega, eesti keele tasemeeksami tulemusega või Eesti Maaülikoolis sooritatava vastuvõtukatsega. Eesti keel teise keelena riigieksami või B2 tasemel tasemeeksami tulemus peab olema vähemalt 80 punkti, C1 tasemel tasemeeksami tulemus peab olema vähemalt 60 punkti. Eesti keele tasemeeksameid korraldab HARNOlink opens in new page.

Kas ma saan asendada ka puuduva matemaatika riigieksami?

Laia matemaatika riigieksamit saab asendada vähemalt 80 punktile sooritatud kitsa matemaatika riigieksami tulemusega (arvestatakse koefitsiendiga 0,7) või enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksami tulemusega. Muudel juhtudel tuleb sooritada vastuvõtukatse. Kitsa matemaatika riigieksamit saab asendada kas laia matemaatika riigieksami või enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksami või eelnimetatute puudumisel enne 2014. aastat sooritatud füüsika, keemia või bioloogia riigieksami (nimetatuist parim tulemus) või matemaatika vastuvõtukatsega. Täpsemalt vaata sinu soovitud eriala vastuvõtutingimuste juurest.

Nõutakse kitsa matemaatika eksamit, aga minul on sooritatud laia matemaatika eksam. Kas ma saan kandideerida?

Jah, saab. Laia matemaatika eksam täidab kitsa matemaatika eksami nõude, aga vastupidi mitte.

Kui ma kandideerin tasuta õppekohale ja peaks juhtuma, et ma ikka ei saa seda kohta, kas mind kantakse siis automaatselt tasulisse õppesse?

Kedagi automaatselt tasulisse õppesse üle ei kanta. Tasuline on õppimine juhul, kui oled varem juba ühe kõrghariduse omandanud või olles üliõpilane, astud uuesti sisse. Nende juhtude kohta loe täpsemalt õppekulude hüvitamise alt. Kui sa pingerea alusel vastuvõetuks ei osutu, siis tasulisena maaülikoolis õpinguid alustada ei ole võimalik.

Kui ma kandideerin tasuta õppekohale, kuid olen kandidaatide pingereas tagapool kui on õppekohti, siis kas ma saan alustada õpinguid tasulisena täiendaval õppekohal?

Ei, sellist võimalust ei ole. Eesti Maaülikoolis on kõik õppekohad eesti õppekeelega õppekavadel tasuta õppekohad. Kõrgharidusseadusest tulenevalt "peavad" õpinguid tasulisena alustama need, kes on varem samas kõrgharidusastmes juba õppinud üle eelmiste õpingute poole nominaalaja ning kellel on eelmistest õpingutest eksmatrikuleerimisest möödas vähem kui 10 aastat. Seega - kui õppekohti on nt 20, kuid pärast vastuvõtuperioodi lõppu oled pingereas kohal 37, siis ei ole sul võimalik õpinguid sel aastal alustada, ka mitte tasulisena.

Mis on samad kõrgharidusastmed?

Samade kõrgharidusastmetena käsitletakse rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet. Samuti käsitletakse samade kõrgharidusastmetena integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpet ja magistriõpet. See tähendab, et integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes üle poole nominaalajast õppinud isikul või selle lõpetanud isikul, kellele väljastatakse magistrikraad, ei ole õigust asuda tasuta õppima magistriõppe õppekavale eksmatrikuleerimisest alates 10 aasta jooksul. Sama kehtib ka vastupidisel juhul - magistriõppes üle poole nominaalajast õppinud isikul või selle lõpetanud isikul, kellele väljastatakse magistrikraad, ei ole õigust asuda tasuta õppima integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavale eksmatrikuleerimisest alates 10 aasta jooksul.

Esitan avalduse SAISis, millal ma pean dokumendid maaülikooli tooma?

Kui avalduse esitamine SAISis õnnestus ja vastuvõtutöötaja pole Sinu poole pöördunud palvega esitada lisadokumente, siis ei pea paberdokumente meile tooma ei avalduse kinnituseks ega ka siis, kui oled vastuvõetud ja oled kinnitanud õppima tulekut. Paberdokumente võtame vastu ainult sel juhul, kui kandideerijal mingil põhjusel ei ole võimalik elektroonilist avaldust esitada või tema keskhariduse kohta pole kannet riiklikes registrites.

Kas paberid esitatakse enne väeteenistusse astumist ja siis minnakse väeteenistusse või esitatakse paberid pärast väeteenistusse astumist?

Avaldus ülikooli astumiseks esitatakse vastavas ülikoolis toimuval vastuvõtuperioodil. Kui Sa lähed väeteenistusse kevadel ja ei saa isiklikult suvel tulla avaldust esitama, aga soovid ikkagi sisse astuda, siis saadad volitatud isiku koos nõutavate dokumentidega ülikooli enda eest avaldust esitama.

Peale ülikooli immatrikuleerimist (mis toimub 1. septembril) tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus koos Kaitseressursside Ameti kutse koopiaga, see säilitab Sinu õppekoha ja saad alustada õpinguid järgmisel aastal. Avalduse saab esitada ka varem, kuid see vormistatakse õppedirektori korralduseks alles pärast 1. septembrit.
Loe ka siitsamalt lehelt eespool olevat infot ajateenistuse kohta ja http://www.kra.ee/ajateenistus/ajateenistusest/korgharidus-ja-ajateenistus/link opens in new page

Kui üks gümnaasiumi riigieksamitest on sooritatud mitterahuldavalt st. et tänu sellele pole ka keskhariduse lõputunnistust, kas siis Eesti Maaülikooli saab sisse astuda? Kuulsin, et Eesti Maaülikool ei vaata riigieksamitulemusi.

Ilma keskharidust tõendava lõputunnistuseta ei saa maaülikooli sisseastumisavaldust esitada. 

Kas maaülikoolis on ka mingid lävendipunktid, mis tuleb täis saada, et saaks sisse astuda?

Maaülikoolis toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks tehnikavaldkonna õppekavadele peab olema laia matemaatika riigieksam sooritatud minimaalselt 20 punktile, vastasel juhul tuleb teha vastuvõtukatse matemaatikas. Täpsemalt vaata sinu soovitud eriala vastuvõtutingimuste juurest. 

Ma õpin teises ülikoolis, aga soovin vahetada eriala. Kas ma peaks selleks enne teisest ülikoolist välja astuma või on parem oodata, kuni vastuvõtukonkursi tulemused on teada?

Kui Sa oled kindlalt otsustanud õpitavast erialast loobuda, siis pole takistusi omal soovil välja astumiseks ehk eksmatrikuleerimise taotlemiseks. Kui oled kahtleval seisukohal, siis soovitame oodata uuele õppekavale kandideerimise tulemused ära ja esitada oma eksmatrikuleerumise avaldus alles siis, kui oled kindlasti uuele õppekavale sisse saanud. Samuti peab jälgima lubatud tasuta õppekohal õppimise aega.

Kas on võimalik kandideerida keskeriharidusega?

Jah, loomulikult.

Ma soovin astuda maaülikooli loomaarstiks (veterinaariks) õppima. Proovisin esitada avaldust SAISi kaudu, aga seal ei olnud konkursil niisugust eriala?

Veterinaarmeditsiini õppekava õppetasemeks valige bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õpe, siis saate sellele õppekavale avaldust esitada. Sama õppetaseme alt saab valida ka maaehituse ning vesiehituse ja veekaitse õppekava.

Sooviksin teada, mille alusel Te motivatsioonikirju hindate? Olen üllatunud, kui vähe punkte selle eest sain.

Motivatsioonikirja hindamine toimub vähemalt kolme hindaja poolt üksteisest sõltumatult. Nt veterinaarmeditsiini õppekavale kandideerijate motivatsioonikirjade hindajad on erineva veterinaarmeditsiini alase taustaga (suurloomameditsiin, väikeloomameditsiin, veterinaarteadus ja toiduhügieen) ning pika õpetajakogemusega. Iga hindaja hindab kõiki motivatsioonikirju 10 punkti skaalal (1-10). Hinne korrutatakse kahega (hinnete skaala 2-20 punkti). Teistel erialadel on skaala pisut teistsugune. Lõplik motivatsioonikirja hinne on kõigi hindajate keskmine. See tagab selle, et hindamine on nii objektiivne kui võimalik. Ehk siis lõpphinded on võimalikult vähe kallutatud ja vähem subjektiivsed. Samuti ei anna komisjon konkreetse motivatsioonikirja kohta tagasisidet kuna see seab kandidaadid ebavõrdsesse olukorda uuesti kandideerimisel.
Alati on võimalus uuesti kandideerida järgmisel aastal. Kui kandidaat otsustab tulevikus uuesti kandideerida, siis tuleks kindlasti ka uus motivatsioonikiri kirjutada. 

Kuidas saan vastuvõtukatse tulemust vaidlustada?

Vaidlustada ei saa motivatsioonikirja hindamise tulemust.
Teisi kirjalikult toimunud vastuvõtukatsete töid saad soovi korral viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtukatse tulemuse avalikustamist SAIS-is selle ülikoolis kohapeal üle vaadata. Vastuvõtukatse töid sulle ei tagastata.
Sul on võimalik esitada vastuvõtukatse tulemuste või korraldusega seonduv kirjalik apellatsioon vastuvõtukomisjonile elektroonselt aadressile [email protected] hiljemalt vastuvõtukatse tulemuste teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval. Vastuvõtukomisjon langetab esitatud apellatsiooni osas otsuse ja teeb selle üliõpilaskandidaadile teatavaks apellatsiooni esitamise päevale järgneva kahe tööpäeva jooksul. Vastuvõtukomisjoni otsus on lõplik.

Olen keskhariduse omandanud välismaal. Vastuvõtukomisjon arvutas minu hinded ümber Eesti hindamissüsteemi, kuid minu arust ei teinud seda õiglaselt. Kuidas saan vastuvõtukomisjoni otsust vaidlustada?

Vastuvõtuga (v.a vastuvõtukatse) seonduvate otsuste ja toimingute vaidlustamiseks saad esitada kirjaliku apellatsiooni vastuvõtukomisjonile elektroonselt aadressile [email protected] kolme tööpäeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest või toimingu tegemisest. Sind teavitatakse vastuvõtukomisjoni otsusest seitsme tööpäeva jooksul alates apellatsiooni esitamisest. 

Kas kaugõppes on tasuta õppekohti?

Alates 2017. aastast nimetatakse kaugõpet sessioonõppeks. Alates 2014. aastast on täiskoormusega õppekohad tasuta ka sessioonõppes. Sessioonõppes ei ole õppekavade valik nii lai kui päevaõppes. 

Ütlesin ühele teisele ülikoolile JAH-sõna õppimatuleku kinnituseks. Kas hiljem saab öelda EI, kui saan maaülikooli soovitud õppekavale õppima?

Juba vastu võetud õppekohast on võimalik hiljem loobuda. Enne õppekohast loobumise nupu klõpsamist SAISis tuleb korralikult mõelda, sest mitmele ülikoolile korraga JAH ei saa öelda. Iga järgmine JAH kustutab eelmise.

Minu avalduse olek SAIS-is on "kandideeriv". Miks ma pole teadet saanud?

Teated saadetakse ainult nendele üliõpilaskandidaatidele, kelle avaldusega vastuvõtutöötaja midagi teeb. Kui nt kandidaat peab tulema vastuvõtukatsele või kui kandidaat saab teate vastuvõtukatse tulemuse kohta. Järgmised teated saadetakse nendele üliõpilaskandidaatidele, kes osutuvad vastu võetuteks, et kandidaat teaks oma õppimatulekut kas kinnitada või siis tagasi lükata. Kui sinu olek on "kandideeriv", siis ei jää sul muud üle kui oodata ja loota, et pingereas sinust eespoololijad õppima tulemise pakkumist vastu ei võta. Siis on lootust, et õppima tulemiseks pakkumise kutse (teade) ka sulle saadetakse. 

Kui sisse saan, siis kui tähtis on aktusel kohal olla?

Aktusel kohal olemine ei ole kohustuslik, kuid pidulik aktus annab ülikooliõpingutele meeldejääva alguse. Aktusel mitte-osalemisest ei pea teatama. Kui Sa mingil põhjusel ei saa esimesel-teisel õppenädalal õppetööle tulla, siis tuleb teavitada sellest oma instituudi õppekorralduse spetsialisti. Nii väldid eksmatrikuleerimist üliõpilaste nimekirjast õppetööle mitteregistreerumise tõttu. Kindlasti soovitame osaleda 1. septembril instituudi infotunnis, kus näed kõiki tulevastes õpingutes olulisi inimesi ja jagatakse praktilist ja kasulikku infot õpingute kohta.

Mind võeti maaülikooli vastu, kuid ma soovin eriala vahetada. Kas mul on see võimalik?

Esimene võimalus eriala vahetada tekib alles peale esimest semestrit ja ka siis võib see osutuda keeruliseks. Nimelt peavad kõigepealt olema täidetud soovitud eriala vastuvõtutingimused (nt laia matemaatika riigieksam) ning soovitud erialal peab olema vaba õppekoht. Esimese semestri järel ei pruugi vaba õppekohta veel olla. Lisaks pead arvestama sellega, et see eriala, millel õpid ning see eriala, millele soovid üle minna on niivõrd erinevad, et teisel semestril jääd õpingutes kohe jänni - teised on esimesel semestril õppinud õppeaineid, mis on teisel semestril toimuvatele õppeainetele eeldusaineks. Seega oleks mõistlikum eriala vahetamiseks hoopis uuel õppeaastal uuesti kandideerida. Siiski peab arvestama sellega, et kõrgharidusseadusest tulenevalt on sul õigus ainult 2 korda õpinguid tasuta alustada (kui kasutad esimesel korral õppeaega vähem kui 365 kalendripäeva). Kui sa oled oma eriala valides eksinud, siis kahte korda eksida ei saa - kolmandat korda õpingute alustamine on juba tasuline.

Olen varem juba ülikoolis õppinud, kuid jätsin õpingud pooleli. Millised on minu võimalused uuesti tasuta õpinguid alustada?

Alates 2024/2025. õppeaastast jõustuvad kõrgharidusseaduselink opens in new page muudatused. Muu hulgas karmistatakse sätteid, mis puudutavad samal kõrgharidusastmel teist või enamat korda tasuta õppimist. Palun tutvu muudatustega tähelepanelikult Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehellink opens in new page.