Kandideerimine magistriõppesse

Magistriõppesse astumiseks saad esitada kuni kaks avaldust. Avalduse võid esitada kas ülikoolis kohapeal või sisseastumise infosüsteemis (SAISlink opens in new pagelink opens in new page). SAISi kasutamiseks on vaja ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Kui oled bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse omandanud mõnes Eesti teises kõrgkoolis (mitte Eesti Maaülikoolis), siis on koos avaldusega vaja esitada

• bakalaureuse-/rakenduskõrghariduse diplom ning
• akadeemiline õiend (hinneteleht).

Kui sul ei õnnestu dokumente SAISi üles laadida, siis saada need skaneeritult e-posti aadressil [email protected].

Kui oled bakalaureusekraadi omandanud välismaal, siis tuleb sul esitada

• bakalaureusediplomi ning akadeemilise õiendi (hinnetelehe) originaal või kinnitatud koopia ning nende ametlik tõlge eesti või inglise keelde;
• õppekava keele oskust tõendav dokument. Eestikeelsesse õppesse astumiseks pead oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Ingliskeelsesse õppesse kandideerides pead oskama inglise keelt vähemalt B2-tasemel.

Kui kahtled, kas ja milliseid dokumente sa kandideerimiseks esitama pead, siis võta palun enne vastuvõtuperioodi algust meiega ühendust ([email protected]). 

Pane tähele! Välismaal omandatud bakalaureusekraadi korral palub ülikool ENIC/NARIC Keskusel hinnata sinu kvalifikatsiooni ja selle vastavust järgmisele haridustasemele pääsemiseks Eestis. Soovitame aga sul kohe praegu hinnangu saamiseks ise ENIC/NARIC Keskuse poole pöörduda ning lisada nende vastuse oma avalduse juurde. Palun arvesta aga, et kui ülikool pöördub ENIC/NARIC Keskuse poole, siis võib neil hinnangu andmine võtta kuni 30 päeva ning hinnangu tulemus ei jõua ülikooli tähtaegselt.

Kasulik teada

• Kui taotled lisapunkte kehtiva kutsetunnistuse olemasolul (vaata sind huvitava õppekava juurest, milliseid kutseid arvestatakse), siis pead koos avaldusega esitama lingi kutseregistrisse.
• Kui kandideerid maastikuarhitektuuri õppekavale ning sa ei ole lõpetanud õppekava, mis on nimetatud vastuvõtueeskirja link opens in new pagelisas 3, siis pead koos avaldusega esitama portfoolio või lingi portfooliole. Kui SAIS-i ei ole mingil põhjusel võimalik portfooliot avaldusele lisada, siis saada see e-posti aadressil [email protected].
• Kui sinu haridusdokumentidel on teine nimi kui sinu isikut tõendaval dokumendil, siis pead esitama ka nime muutmist tõendava dokumendi.

Paberdokumente saad esitada vastuvõtu ajakavas näidatud perioodil tööpäeviti kell 9.00 – 15.00 Eesti Maaülikooli peahoones aadressil Kreutzwaldi 1a, ruum 0038, Tartu.

Kui Sinu valitud erialal on vastuvõtukatse, saad sellele registreeruda juba avaldust esitades. Valik on siduv, st sa pead katsele tulema! 

Magistriõppesse kandideerimisel arvestatakse eesti õppekeelega õppekavade puhul:

1. eelmise õppeastme lõputöö või -eksami hinnet või vastuvõtukatse hinnet ja
2. eelneva õppeastme kaalutud keskmist hinnet akadeemilise õiendi alusel.

Paremusjärjestuse koostame

• vastuvõtukatse hinde või eelmise õppeastme lõputöö või -eksami hinde ja
• eelneva õppeastme kaalutud keskmise hinde

summa alusel. Täpsemalt vaata konkreetse õppekava juurest.

NB! Elektroonilise avalduse juurde ei teki eelmise astme õpitulemusi, sest riiklikesse registritesse neid ei kanta. Õpitulemused kannab SAISi vastuvõtutöötaja SAISis või paberil esitatud kõrgkooli diplomi ja akadeemilise õiendi järgi. 

Kui sa omandasid kõrghariduse Eesti Maaülikoolis, siis sul haridusdokumente esitada ei tule. Sel juhul lisab vastuvõtutöötaja sinu avalduse juurde õpitulemused Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemi alusel.

Lisapunktid

Eesti Maaülikooli õppekavadega seotud valdkondades kutse omandanutele arvestatakse üks lisapunkt kutseregistrisse (https://www.kutseregister.ee/link opens in new pagelink opens in new page) kantud kehtiva kutsetunnistuse alusel vastavalt konkreetse õppekava vastuvõtutingimustele. Lisapunktide taotlemiseks tuleb SAISis teha avaldusele vastav märge.

Ülikool arvestab vastuvõtukatse hindena eelmise õppeastme lõputöö või -eksami hinnet vastavalt vastuvõtueeskirja link opens in new pagelisale 3. Kui sa oled kõrghariduse omandanud õppekaval, mida ei ole nimetatud vastuvõtueeskirja lisas 3, oled kohustatud sooritama vastuvõtukatse.

Varasemate õpingute tunnustamiseks vastuvõtukatse asemel võid esitada VÕTA taotluse elektroonselt aadressil [email protected]. Taotluse esitamise tähtaeg on 12. juuni.

Konkursipunktide parandamise eesmärgil on sul õigus sooritada vastuvõtukatse ka juhul, kui vastuvõtueeskirja lisa 3 alusel arvestataks vastuvõtukatsena sinu lõputöö või -eksami hinnet. Pea meeles, et sel juhul jääb kehtima vastuvõtukatse tulemus. Vastuvõtukatsel osalemise soovist pead ülikooli teavitama avalduste vastuvõtu perioodil e-posti aadressil [email protected].

AJAKAVA

Vastuvõtukatsed toimuvad vastuvõtuperioodil vahemikus 6.-14. juuli. 

Vastuvõtukatset saab teha kas mõnes ülikooli õppehoones Tartus või veebis. 

Vaata lähemalt konkreetse õppekava vastuvõtutingimuste juurest.

Sobiva vastuvõtukatse aja saad valida SAISis avaldust esitades. Valik on siduv, st katsele tuleb ilmuda valitud kellaajal! 

Teate ülikooli vastuvõtmise kohta saadame sulle SAISi kaudu. Teate saavad need, kes on pingereas eespool. Vastuvõetute hulk oleneb õppekohtade arvust. Kui sinu valitud õppekaval on õppekohti 20, sina oled aga pingereas 25. kohal, siis ära üllatu, kui ka sina saad teate ülikooli vastuvõtmise kohta. Kuna ühes ülikoolis võib kandideerida kahele õppekavale ja seda võib teha nii paljudes kõrgkoolides, kui soovi on, siis teame, et lõpliku valiku teed sa alles pärast teate saamist.

Kui sinu olek SAISis on "kandideeriv", siis ei jää sul üle muud, kui oodata ja loota, et pingereas sinust eespool olijad ei võta õppimatuleku kutset vastu. Sel juhul on lootust, et saadame õppimatuleku kutse ka sulle. 

Ära unusta teatada, et tuled meile õppima! Vastuvõetuks märgitud üliõpilaskandidaat peab oma õppimatuleku SAISis kinnitama kahe päeva jooksul alates vastu võetuks määramisest (vastuvõetuks määramise päev ja veel kaks päeva).

Kinnituse tegemata jätmise loeme õppekohast loobumiseks ja kutsume vabanenud õppekohale paremusjärjestuses järgmise üliõpilaskandidaadi.

NB! Korraga mitmesse ülikooli kandideerimisel tuleb silmas pidada, et tähtajad õppimatulemise kinnitamiseks võivad ülikooliti erineda.

Kui oled õppimatuleku kinnitanud, immatrikuleeritakse sind üliõpilaseks alates 1. septembrist.

NB! Iga järgmine "jah" õppimatuleku kohta kustutab eelmise, st kehtima jääb viimasena kinnitatud õppekoht!

Õpingute alustamine ülikooli eesti õppekeelega õppekavadel täiskoormusega on üldjuhul tasuta. Eesti Maaülikool on eesti õppekeelega õppekavadel loonud ainult tasuta õppekohad. Õppekohad täidetakse vastuvõtukonkursi tulemuste pingerea alusel. Õppekulusid peavad hüvitama pingerea alusel vastu võetud üliõpilased, kes ei saa enam tasuta õppida seadusest tulenevatel põhjustel. Pingereas tagapool olevaid üliõpilasi, kelleni järjekord ei jõua, tasulisse õppesse ei võeta.

Seadusest tulenevad põhjused tasulisena õppimiseks:

• Enne 2024. aastat immatrikuleeritud üliõpilased - kes on varem õppinud samas kõrgharidusastme õppes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta, ei saa asuda õppima tasuta õppekohale samal kõrgharidusastmel kui samalt kõrgharidusastmelt eksmatrikuleerimisest on möödas vähem kui 10 aastat. Alla poole õppekava nominaalkestusest tasuta õppinud saavad uuesti samal kõrgharidustasemel õpinguid tasuta alustada kuni 2027. aastani. Alates 2027. aastast saab teist korda tasuta õpinguid alustada ainult siis, kui varasemate õpingute kestus on olnud lühem kui 365 päeva.
• Alates 2024. aastast immatrikuleeritud üliõpilased - kes on varem õppinud samas kõrgharidusastme õppes vähemalt 365 päeva tasuta, ei saa enne asuda õppima tasuta õppekohale samal kõrgharidusastmel, kui samalt kõrgharidusastmelt eksmatrikuleerimisest on möödas vähemalt 10 aastat.
• Alates 2026. aastast - üliõpilased, kes on alates 2024. aastast immatrikuleeritud 2 korda samale kõrgharidusastmele, ei saa kolmandat korda samal kõrgharidusastmel asuda tasuta õppima enne, kui samalt kõrgharidusastmelt eksmatrikuleerimisest on möödas vähemalt 10 aastat.

Samade kõrgharidusastmetena käsitletakse rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet esimese õppeastmena ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpet ja magistriõpet teise õppeastmena.

Osakoormusega õppimine (õpinguid saab alustada ainult täiskoormusega õppes, osakoormusesse on võimalik langeda alates teisest õppeaastast) ja õppimine inglise õppekeelega õppekaval on tasuline.

Loe lähemalt õppekulude hüvitamisestlink opens in new page.

Erivajaduse all mõistetakse vajadusi, mis tulenevad meditsiiniliselt määratletud puudest või ka meditsiiniliselt määratlemata erivajadusest, millest lähtuvalt on vajadus muuta õppeprotsessi või -keskkonda, et õppur saaks õppes osaleda maksimaalselt.

Erivajadusega sisseastujale kehtivad ülikooli vastuvõtul samad tingimused mis teistele üliõpilaskandidaatidele.

Loe täpsemalt erivajadustega inimeste õppimisvõimaluste kohta Eesti Maaülikoolis siit. (LINK failile "Erivajadusega inimeste õppimisvõimalused Eesti Maaülikoolis")

Iga erivajadusega inimese puhul lähenetakse tema õppimisvõimalustele individuaalselt ning analüüsitakse, kas tal on võimalik õppida konkreetsel õppekaval ning millised kohandused on tema vajadustest lähtuvalt vajalikud. Kindlasti on soovitatav enne kandideerimist konsulteerida vastava instituudiga või võtta ühendust ülikooli erivajadusega inimeste kontaktisikuga. 

Erivajaduse puhul on tegu delikaatsete isikuandmetega, seetõttu saame niisuguseid andmeid koguda ainult siis, kui üliõpilane on nõus vastavasisulist teavet meiega jagama. Info erivajaduse kohta sisestatakse kõrgkooli andmebaasi ainult juhul, kui üliõpilane vajab õpingute läbimiseks stipendiumi.

Erivajadusega üliõpilaste kontaktisik on ülikooli psühholoog. 

Kas avaldust on kindlam täita ülikoolis kohapeal või SAISis?

Soovitame SAISi, sest siis sa  ei pea Tartusse sõitma, vaid saad avalduse esitada endale sobivas kohas ja ajal. Kohale sõites saad aga tutvuda õppehoonete, ühiselamute, spordihoone ja võrratu loodusega, mis ülikoolilinnakut ümbritseb.

Kui ma kandideerin tasuta õppekohale, aga ma ei saa seda kohta, kas mind kantakse siis automaatselt tasulisse õppesse?

Kedagi automaatselt tasulisse õppesse üle ei kanta. Kui sa pingerea alusel vastuvõetuks ei osutunud, ei ole sul võimalik õpinguid alustada (ka mitte tasu eest). 

Õppimine on tasuline neile, kes on varem ühe kõrghariduse omandanud või kes on sisseastumise ajal üliõpilane. Nende juhtude kohta loe täpsemalt õppekulude hüvitamise tingimustest ja korrast. 

Kui ma kandideerin tasuta õppekohale, kuid olen pingereas tagapool ja jään õppekohast ilma, kas ma saan siis alustada õpinguid tasulisel õppekohal?

Ei, sellist võimalust ei ole. Eesti Maaülikoolis on kõik eesti õppekeelega õppekavade õppekohad tasuta.

Kõrgharidusseadusest tulenevalt peavad õpingute eest tasuma need, kes on varem samas kõrgharidusastmes juba õppinud üle poole õpingute nominaalajast ning kellel on eelmistest õpingutest eksmatrikuleerimisest möödas vähem kui kümme aastat.

Mis loetakse samadeks kõrgharidusastmeteks?

Samade kõrgharidusastmetena käsitletakse rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet. Samuti käsitletakse samade kõrgharidusastmetena integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpet ja magistriõpet.

See tähendab, et kui oled integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes õppinud üle poole nominaalajast või selle lõpetanud (sulle on väljastatud magistrikraad), ei ole sul õigust asuda tasuta õppima magistriõppe õppekavale enne, kui sinu eksmatrikuleerimisest on möödas vähemalt kümme aastat.

Sama kehtib ka vastupidisel juhul: kui oled magistriõppes õppinud üle poole nominaalajast või selle lõpetanud (sulle on väljastatud magistrikraad), ei ole sul õigust asuda tasuta õppima integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavale enne, kui sinu eksmatrikuleerimisest on möödas vähemalt kümme aastat.

Kui ma esitan avalduse SAISis, siis millal ma pean oma dokumendid ülikooli tooma?

Kui sul õnnestus avaldus SAISis estiada ja vastuvõtutöötaja pole sinult palunud lisadokumente, siis ei pea sa paberdokumente meile tooma. Paberdokumente võtame vastu ainult juhul, kui kandideerijal pole mingil põhjusel võimalik elektroonilist avaldust esitada.

Sain kinnituskirja avalduse esitamise kohta, aga punktiseisus on arvestatud ainult minu keskmist hinnet. Kas lõputöö hinne veel lisatakse või peaksin ikkagi paberdokumendid ülikooli viima?

Registrites ei ole sinu lõputöö või -eksami hinnet, sellepärast ei saa need automaatselt sinu avaldusele lisanduda. Lõputöö või -eksami hinde lisab kõigile avaldustele vastuvõtutöötaja ja seejärel muutub sinu punktisumma korrektseks.

Kas Eesti Maaülikoolis on ka lävendipunktid, mis tuleb sisseastumiseks kokku saada?

Ei, vastuvõtt käib paremusjärjestuse alusel. Täpsemalt vaata sinu soovitud eriala vastuvõtutingimuste juurest. 

Ma õpin teises ülikoolis, aga soovin vahetada eriala. Kas ma pean selleks enne teisest ülikoolist välja astuma või on parem oodata, kuni vastuvõtukonkursi tulemused on teada?

Kui Sa oled kindlalt otsustanud õpitavast erialast loobuda, siis pole takistusi omal soovil väljaastumiseks ehk eksmatrikuleerimise taotlemiseks. Kui kahtled, siis soovitame ära oodata uuele õppekavale kandideerimise tulemused ja esitada oma eksmatrikuleerimise avalduse alles siis, kui oled uuele õppekavale sisse saanud. Kui sa õpid praegu samal kõrgharidusastmel, veendu ka, et sul on õigus alustada uusi õpinguid tasuta õppekohal.

Kas magistriõppesse on võimalik kandideerida kesk(eri)haridusega?

Ei, kindlasti mitte.

Ma soovin asuda õppima loomaarstiks (veterinaariks). Proovisin esitada avaldust SAISi kaudu, aga seal ei olnud valikus niisugust eriala?

Veterinaarmeditsiini õppekava õppetasemeks valige integreeritud õpe, siis saate sellele õppekavale avalduse esitada. Sama õppetaseme alt saab valida ka maaehituse ning vesiehituse ja veekaitse õppekava. Integreeritud õppe puhul ei ole eraldi magistriõppekava.

Sooviksin teada, mille alusel motivatsioonikirju hinnatakse? Olen üllatunud, kui vähe punkte selle eest sain.

Motivatsioonikirja hindavad vähemalt kolm hindajat üksteisest sõltumatult. Nt veterinaarmeditsiini õppekavale kandideerijate motivatsioonikirjade hindajad on erineva veterinaarmeditsiini taustaga (suurloomameditsiin, väikeloomameditsiin, veterinaarteadus ja toiduhügieen) ning pika õpetajakogemusega. Iga hindaja hindab kõiki motivatsioonikirju 10 punkti skaalal. Hinne korrutatakse kahega (hinnete skaala 2-20 punkti). Teistel erialadel on skaala pisut teistsugune. Lõplik motivatsioonikirja hinne on kõigi hindajate keskmine. See tagab selle, et hindamine on nii objektiivne kui võimalik. Teisisõnu on lõpphinded võimalikult vähe kallutatud ja vähem subjektiivsed. Komisjon ei anna konkreetse motivatsioonikirja kohta tagasisidet, sest uuesti kandideerimise korral seab see kandidaadid ebavõrdsesse olukorda.
Kui otsustad järgmisel aastal uuesti kandideerida, siis peaksid kindlasti ka uue motivatsioonikirja kirjutama. 

Kuidas saan vastuvõtukatse tulemust vaidlustada?

Vaidlustada ei saa motivatsioonikirja hindamise tulemust. Küll aga saad viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtukatse tulemuse avalikustamist SAIS-is soovi korral ülikoolis kohapeal üle vaadata vastuvõtukatsete teised kirjalikud tööd. Vastuvõtukatse töid sulle ei tagastata.
Sul on võimalik esitada vastuvõtukomisjonile vastuvõtukatse tulemuste või korralduse kohta  kirjalik apellatsioon. Tee seda elektroonselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt vastuvõtukatse tulemuste teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval.

Vastuvõtukomisjon langetab esitatud apellatsiooni kohta otsuse ja teeb selle üliõpilaskandidaadile teatavaks apellatsiooni esitamise päevale järgneva kahe tööpäeva jooksul. Vastuvõtukomisjoni otsus on lõplik.

Olen omandanud bakalaureusekraadi välismaal. Vastuvõtukomisjon arvutas minu eelmiste õpingute keskmise hinde, kuid minu arvates ei teinud seda õiglaselt. Kuidas saan vastuvõtukomisjoni otsuse vaidlustada?

Vastuvõtuga (v.a vastuvõtukatsega) seotud otsuste ja toimingute vaidlustamiseks esita vastuvõtukomisjonile kirjalik apellatsioon e-posti aadressil [email protected]. Apellatsioon tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest või toimingu tegemisest. Sind teavitatakse vastuvõtukomisjoni otsusest seitsme tööpäeva jooksul alates apellatsiooni esitamisest. 

Kas kaugõppes on tasuta õppekohti?

Kaugõpet nimetatakse sessioonõppeks. Alates 2014. aastast on täiskoormusega õppekohad tasuta ka sessioonõppes. 

Kinnitasin õppimatuleku ühes teises ülikoolis. Kas saan hiljem seda otsust muuta, kui saan sisse soovitud õppekavale Eesti Maaülikoolis?

Juba vastu võetud õppekohast on võimalik loobuda. Enne aga, kui klõpsad õppekohast loobumise nuppu SAISis, mõtle korralikult järele, sest mitmele ülikoolile korraga ei saa "jah" öelda. Iga järgmine jah kustutab eelmise.

Minu avalduse olek SAISis on "kandideeriv". Miks ma pole teadet saanud?

Teade saadetakse ainult nendele üliõpilaskandidaatidele, kelle avaldusega vastuvõtutöötaja midagi teeb. Nt kui kandidaat peab tulema vastuvõtukatsele või kui kandidaat saab teate vastuvõtukatse tulemuse kohta.

Järgmine teade saadetakse nendele üliõpilaskandidaatidele, kes osutuvad vastu võetuks, et kandidaat teaks oma õppimatulekut kinnitada. Kui sinu olek SAISis on "kandideeriv", siis ei jää sul üle muud kui oodata ja loota, et pingereas sinust eespool olijad ei võta õppimatuleku kutset vastu. Sel juhul on lootust, et õppimatuleku kutse (teade) saadetakse ka sulle. 

Kui sisse saan, siis kui tähtis on aktusel kohal olla?

Aktusel kohal olemine ei ole kohustuslik, kuid pidulik aktus annab ülikooliõpingutele meeldejääva alguse. Aktusel mitte-osalemisest ei pea teatama. Kindlasti soovitame osaleda sinu valitud eriala tunniplaanijärgses infotunnis, kus näed kõiki tulevastes õpingutes olulisi inimesi ja jagatakse praktilist ja kus kasulikku infot õpingute kohta.

Mind võeti ülikooli vastu, kuid ma soovin eriala vahetada. Kas see on võimalik?

Võimalus eriala vahetada tekib alles pärast esimest semestrit ja ka siis võib see osutuda keeruliseks. Kõigepealt peavad olema täidetud soovitud eriala vastuvõtutingimused ning soovitud erialal peab olema vaba õppekoht. Esimese semestri järel ei pruugi vaba õppekohta veel olla.

Lisaks pead arvestama sellega, et eriala, millel õpid, ning eriala, millele soovid üle minna, on erinevad, mistõttu võid teisel semestril õpingutes jänni jääda. Esimesel semestril õpitud õppeained võivad olla teisel semestril toimuvate õppeainete eeldusained.

Soovitame eriala vahetamiseks hoopis uuel õppeaastal uuesti ülikooli kandideerida. Pead aga arvestama, et kõrgharidusseadusest tulenevalt on sul õigus ainult kaks korda õpinguid tasuta alustada - seda juhul, kui esimesel korral on sinu õppeaeg lühem kui 365 kalendripäeva. Kui sa oled oma eriala valides eksinud, siis saad veel korra proovida, kolmandat korda õpingute alustamine on aga juba tasuline.

Olen varem ülikoolis õppinud, kuid jätsin õpingud pooleli. Millised on minu võimalused uuesti tasuta õpinguid alustada?

Alates 2024/2025. õppeaastast jõustusid kõrgharidusseaduselink opens in new pagelink opens in new page muudatused. Muu hulgas karmistusid sätted, mis puudutavad samal kõrgharidusastmel teist või enamat korda tasuta õppimist. Palun uuri muudatusi tähelepanelikult Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehellink opens in new pagelink opens in new page.