Õppekava on õpingute alusdokument, mis loob eeldused õppija erialaste ja sotsiaalsete pädevuste kujunemiseks ning isiksuse arenguvajaduste realiseerimiseks. Õppekava on aluseks õppetöö planeerimisel.
Nõuded õppekavade ülesehitusele, sisule ja kvaliteedile ning õppekava muutmine, avamine, haldamine ja sulgemine on sätestatud ülikooli senati kehtestatud õppekava statuudislink opens in new page.
Õppekavas on esitatud õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja maht, õppe alustamise ja lõpetamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahud, ainete valiku- ja spetsialiseerumisvõimalused ning -tingimused.
Õppekavad on leitavad õppeinfosüsteemist (ÕIS).
Õppekava koosneb moodulitest.
Üldmoodul koondab õppeained üldpädevuste omandamiseks ning annab laiema ülevaate valdkonnast
Erialamoodul koondab õppeained õppekavapõhiste alusteadmiste, erialateadmiste ja -oskuste omandamiseks. Erialamooduli õppeained moodustavad mooduli õpiväljunditest lähtuvalt eesmärgistatud kogumid - alammoodulid
Spetsialiseerumismoodul koondab õppeained süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks.
Eriala valikainete moodul koondab õppeaineid, mille läbimisel omandatakse õppekava teatud valdkonna/valdkondade süvendatud teadmised ja oskused. Eriala valikaineid valitakse õppekavaga määratud valikainete hulgast.
Vabaained on õppeained, mida üliõpilane valib lähtuvalt oma soovist ning mis loovad võimaluse individuaalseks arenguks ja intellektuaalsete huvide realiseerimiseks.
Kõrgharidustaseme õpe lõpeb lõputöö kaitsmise või lõpueksami sooritamisega.
Õppetöö mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi tööd. Selle 26 töötunni hulka kuulub nii kontaktõpe (nt loengud, seminarid, praktikumid) kui ka iseseisev töö (nt esseed, rühmatööd, referaadid).
Õppekava nominaalkestus viitab õppekavaga seotud õppeajale, mille jooksul üliõpilane peaks õppekava täitma sealjuures arvestades, et üliõpilane sooritab 30 EAP semestris ja 60 EAP õppeaastas.
Bakalaureuseõppes on õppekava nominaalkestus 3 aastat, rakenduskõrgharidusõppes 4 aastat, magistriõppes 2 aastat, integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes ehitusinseneriõpe 5 aastat ja loomaarstiõpe 6 aastat ning doktoriõpe 4 aastat.
Õppetöö toimub ainesüsteemis, loomaarstiõppes kursusesüsteemis ja doktoriõppes individuaalplaani alusel.
Ainesüsteem on õppesüsteem, kus üliõpilane läbib õppekava enda koostatud õpingukava alusel, arvestades õppeainetele kehtestatud eeldusainete nõudeid. Õppekava õppeainete jaotus semestrite kaupa on esitatud õppeplaanis, mis on soovituslik õpingukava koostamiseks ja õppekava lõpetamiseks nominaalse õppeajaga. Õpingukava moodustub üliõpilase registreeringutest eelseisval semestril toimuvatele õppeainetele.
Kursusesüsteemi alusel õppides peab üliõpilane õppekava täitmiseks läbima õppeained õppeplaanis ette nähtud järjekorras.
Õppeplaanid on leitavad õppeinfosüsteemislink opens in new page iga õppekava juures.
Tunniplaan on õppetöö korraldamise alusdokument. Tunniplaani koostab akadeemiline üksus igaks semestriks ning tunniplaan tehakse kätte saadavaks õppeinfosüsteemis hiljemalt õppeainetele registreerumise alguseks.
Õppeaine läbimiseks registreerub üliõpilane õppeainel osalejaks õppeinfosüsteemis. Valitud õppeainetest moodustub üliõpilase semestri õpingukava (ÕISis nimetatud „Minu tunniplaan“).
Üliõpilane saab registreeruda õppeainetele, millele pole kehtestatud eeldusaineid või mille eeldusaine(te)s on üliõpilane saanud positiivse hinde. Kui üliõpilasel on õppeaine eeldusaine sooritamata, saab õppeainet õpetava õppejõu nõusolekul üliõpilase registreerida õppeainele instituudi õppekorralduse spetsialist. Loomaarstiõppes ei lubata üliõpilasel osaleda kliiniliste õppeainete õppetöös, kui tal on ainekavas nõutud eeldusained positiivselt sooritamata. Kliiniliste õppeainete nimekirja kinnitab instituudi õppedirektor korraldusega.
Semestri õppeainetele peab üliõpilane olema registreerunud hiljemalt semestri alguseks. Erandina on esimese semestri üliõpilastel õigus registreeruda õppeainetele kahe esimese nädala jooksul. Pärast õppeainetele registreerumise tähtaega akadeemiliselt puhkuselt naasnud üliõpilase registreerib tema soovil õppeainetele instituudi õppekorralduse spetsialist nädala jooksul pärast akadeemilise puhkuse lõppemist.
Üliõpilasel on õigus tühistada õppeainetele registreerumine kahe nädala jooksul pärast õppeaines õppetöö algust.
Õppeainetele registreerumise periood ja tähtajad on toodud akadeemilises kalendrislink opens in new page.
Vabaaine on üliõpilase poolt vabalt valitav õppeaine oma ülikoolist või mõnest teisest kõrgkoolist. Üliõpilastel on kohustus valida vabaaineid õppekavaga ette nähtud mahus. Üliõpilastel on õigus vabaainetena valida ka teiste õppekavade õppeaineid. Neile ainetele registreeruvad üliõpilased ÕISis ise või pöörduvad vastava instituudi õppekorralduse spetsialisti poole.
Vabaainet Kehakultuur võimaldatakse üliõpilasel õppida sama õppeastme vältel 2 EAP mahus. See tähendab, et akadeemilisele õiendile saab kanda kehakultuuri ainult 2 EAP mahus. Üliõpilasi, kes soovivad osaleda treeningutes rohkem, ÕISi kaudu ei registreerita.
Vabaainete valiku ning tunniplaaniga saab tutvuda ÕISi avalehellink opens in new page valides "Tunniplaanid/Eksamiplaanid".
Õppekoormuse alusel võib üliõpilane olla täiskoormusega või osakoormusega õppija. Üliõpilase edasijõudmine õppetöös määrab õppija õppekoormuse.
Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.
Pane tähele! Loomaarstiõppes saab õppida ainult täiskoormusega.
Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt 50% kuni 75%.
Õppeaastas täitmisele kuuluv õppe maht on 60 ainepunkti, semestris täitmisele kuuluv õppe maht on 30 ainepunkti. Täitmisele kuuluva õppemahu hulka arvestatakse õppekavas ette nähtud õppeained ning vabaained maksimaalselt õppekavas ette nähtud mahus.
Rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja magistriõppe üliõpilase edasijõudmist õppetöös hinnatakse kaks korda õppeaastas: sügissemestri viimase päeva ja õppeaasta viimase päeva seisuga.
Õppeaasta viimaseks päevaks täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, ehitusinseneri- või magistriõppe üliõpilane viiakse osakoormusega õppesse. Osakoormusega õppesse viidud üliõpilane hüvitab õppekulud.
Õppeainesse registreerumisega võtab üliõpilane endale kohustuse läbida vastavas aines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus. Hindamine õppeaines võib olla korraldatud peale lõpphindamise ka pidevhindamise või nende kombinatsioonina. Hinnata võib jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, laboratoorseid töid, referaate jne, mille tulemusi ei kanta ÕISi, kuid mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinde kujunemisele.
Üliõpilasel on õigus
- tutvuda oma eksamitööga pärast eksamitulemuste avalikustamist
- saada tagasisidet hinde kujunemise kohta hiljemalt kolmandal tööpäeval tagasiside taotlemisest arvates;
- hindega mittenõustumisel vaidlustada eksamitulemus kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist pöördudes otsuse teinud isiku või otsustuskogu esimehe poole;
- nõuda eksami sooritamiseks komisjonieksamit, esitades selleks põhjendatud avalduse instituudi õppedirektorile, ning sooritada eksam instituudi õppedirektori korraldusega moodustatud komisjonile kahe nädala jooksul avalduse esitamisest arvates.
Hindamisele pääsemine
Üliõpilane lubatakse õppeaine eksamile, kui ta on täitnud ainekavas esitatud nõuded. Kui üliõpilast ei lubatud eksamile õppeaine ainekavas esitatud nõuete täitmata jätmise tõttu, võrdsustatakse see eksamile mitteilmumisega ja eksamiprotokolli märgitakse „mitteilmunud“.
Hindamisele pääsemise eelduste järeletegemise võimaldamise otsustab vastutav õppejõud.
Lõpphindamise toimumise ajad
Õppeaine toimumise semestril on õppejõud kohustatud võimaldama kaks korralise eksami aega ja vähemalt ühe korduseksami aja. Sama õppeaine korralised eksamid peavad toimuma erinevatel päevadel.
Üliõpilane läbib õpiväljundite lõpphindamise õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel ühel korduseksamil.
Õppejõud võib kohustada üliõpilast registreeruma eksamile õppeinfosüsteemis.
Hindamistulemused
Hindamine võib olla eristav või mitteeristav.
Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutamise taset skaalal A–F.
Mitteeristava hindamise puhul määratakse tase sõnadega „arvestatud“ ning „mittearvestatud“.
Positiivne tulemus
eksamil: A, B, C, D, E
arvestusel: arvestatud
Negatiivne tulemus
eksamil: F
arvestusel: mittearvestatud
mitteilmunud
Hindamistulemuste skaala on lahti seletatud haridus- ja teadusministri määruses Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kordlink opens in new page ning ülikooli senati määruses Õppekorralduseeskirilink opens in new page.
Õppejõud kannab eksamitulemused õppeinfosüsteemis eksamiprotokolli ühe nädala jooksul pärast eksami toimumist. Kui tulemuste teatavaks tegemine ei osutu eelnimetatud perioodi jooksul võimalikuks, teatab õppejõud üliõpilastele kuupäeva, millal hindamistulemused õppeinfosüsteemi sisestatakse.
Eksamitulemused peavad olema sisestatud hiljemalt semestri lõpuks.
Kui sa ei saa hindamisele minna?
Kui üliõpilane ei ilmu ettenähtud/valitud päeval eksamile, märgitakse eksamiprotokolli „mitteilmunud”. Märge „mitteilmunud“ tühistatakse, kui üliõpilane esitab mitteilmumise kohta mõjuva põhjusega tõendi vastava õppeaine õppejõule kahe tööpäeva jooksul, arvates mõjuva põhjuse äralangemisest. Mõjuva põhjusega mitteilmunud üliõpilasel on õigus sooritada eksam ja vajadusel korduseksam õppejõu määratud ajal järgmise semestri alguseks.
Mitu korda saab ühte ja sama lõpphindamist läbida?
Ühel semestril saab ühes ja samas aines lõpphindamist läbida kaks korda (korraline hindamine + kordushindamine).
Kui üliõpilane on samas õppeaines kaks korda sooritanud eksami negatiivsele tulemusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta eksamile mitte ilmunud, tuleb üliõpilasel õppeaine täies mahus uuesti läbida.
NB! Kui õppeaine läbimise tulemuslikkust hinnati komisjonieksamil ja üliõpilane sooritas komisjonieksami negatiivsele tulemusele, ta eksmatrikuleeritakse ning õpingute jätkamise soovi korral tuleb enne reimmatrikuleerimise taotlemist sooritada vastava õppeaine eksam positiivsele tulemusele eksternina.
NB! Positiivsele tulemusele sooritatud eksami kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.
NB! Negatiivsele tulemusele sooritatud eksami tulemust ei tühistata, korduseksami(te) sooritamisel vormistatakse uus hindamisprotokoll.
Kui kaua õppejõud kirjalikke eksami- ja arvestustöid säilitab?
Õppejõud säilitab kirjalikke eksamitöid järgmise semestri lõpuni, arvates eksamitulemuste väljakuulutamisest, ja jooksva hindamise tulemusi kahe järgneva semestri vältel õppeaine toimumise semestri lõpust arvates (sh Moodle’is või muus e-õppekeskkonnas läbi viidud õppetöö hinnetetabelid).
Moodle’is või muus e-õppe õpikeskkonnas läbi viidud ainekursuste hinnetetabel säilitatakse failina õppe toimumise semestrile järgneva kahe semestri vältel.
