Täiendusõppe korraldus

Täiendusõppe põhimõtted, valdkonnad ja vormid on sätestatud Eesti Maaülikooli täiendusõppe korraslink opens in new page.

Korraldame oma sündmused vastutustundlikult ja keskkonnahoidlikult. Juhindume oma tegevuses rohelisest mõtteviisist, mis on kirja pandud rohelise ülikooli heas tavas sündmuse korraldajalelink opens in new page. 

Eesti Maaülikooli täienduskoolitused on üldjuhul tasulised, välja arvatud juhul, kui koolitusinfos on märgitud teisiti.

Koolituse hind on alati kirjas koolituse kirjelduses.
 

Täienduskoolituste puhul ei rakendata hinnasoodustust (ka mitte ülikooli töötajatele).
 

Õppetasu tuleb maksta arve alusel Eesti Maaülikooli arveldusarvele.

Arve koostatakse koolitusele registreerumise või täiendusõppe lepingu sõlmimise alusel.

Koolitusele registreerumisel saab valida, kas arve maksjaks on osaleja ise, juriidiline isik või füüsiline isik.

Arve esitatakse tavaliselt vahetult enne koolitust ja selle tasumiseks on aega 14 päeva.

Kokkuleppel korraldajaga on pikemate täienduskoolituste (nt mikrokraadiõppe) eest võimalik tasuda ka osade kaupa.

Kui pärast registreerumist selgub, et koolituse eest maksja on muutunud, siis tuleb sellest teavitada koolituse korraldajat või kontaktisikut e-kirja teel vähemalt kolm tööpäeva enne koolituse algust.

Täiendusõppe teenus maksustatakse käibemaksuga juhul, kui koolitusturul konkureeritakse täiendusõppe pakkujaga, kes on käibemaksukohustuslane käibemaksu seaduselink opens in new page mõistes.
 

Eesti Maaülikool ei taotle ärilist eesmärki ega lisa õppeteenustasule käibemaksu, kui korraldab täiendusõpet oma akadeemilistes vastutusvaldkondades või koolitusi, mis põhinevad tasemeõppe õppeainetel.

Käibemaksu ei lisata ka juhul, kui:

• koolitus on mõeldud üliõpilastele või õpilastele;
• koolitus on mõeldud haridustöötajatele ja tervishoiutöötajatele kutse-, ameti- või erialase pädevuse säilitamiseks;
• ülikoolilt on tellitud sotsiaalse iseloomuga koolitus (nt töötutele, puuetega inimestele);
• koolituse eesmärk on valmistada õppijaid ette tasemeõppesse astumiseks või riigieksamiteks.

Kui täiendusõppele registreerunu ei saa mingil põhjusel täiendusõppes osaleda, siis tuleb sellest kohe (kuid vähemalt kolm tööpäeva enne koolituse algust) teavitada koolituse korraldajat või kontaktisikut e-kirja teel.

Sellisel juhul tühistame osaleda soovija registreerumise ega väljasta talle arvet. Juba makstud õppetasu tagastame isikule või ettevõttele, kes õppetasu maksis.
 

Juhul, kui tasulisele täienduskoolitusele registreerunu teavitab koolituse korraldajat õppimisest loobumisest vähem kui kolm tööpäeva enne koolituse algust või jätab üldse teavitamata, jääb õppeteenustasu maksmise kohustus jõusse ning ülikooli esitatud arvet ei tühistata.
 

Tasumise kohustus jääb jõusse nii auditoorsetele koolitustele mitteilmunud kui ka veebis toimuvatele koolitustele mittesisenenud osalejatele.
 

Juhul, kui tasuta täienduskoolitusele registreerunu loobub koolitusest vähem kui kolm tööpäeva enne koolituse algust või jätab üldse teavitamata, on ülikoolil õigus esitada koolitusele registreerunule arve tehtud kulutuste katteks.
 

Kui osalejale tasuta täienduskoolituse tellija maksab ainult koolituse lõpetanud õppijate õppetasud, on ülikoolil õigus koolituse katkestanud või lõpetamata jätnud õppijale esitada arve nagu tasulise koolituse puhul.
 

Enammakstud õppetasu tagasisaamiseks peab koolituse tellija või õppetasu maksnud isik ülikoolile esitama kirjalikku taasesitamist võimaldava avalduse. Enammakstud õppetasu tagastatakse õppetasu maksnud isikule või ettevõttele.
 

Täiendusõppe ärajäämise korral õppetasu maksma ei pea ja juba makstud õppetasu tagastatakse õppetasu maksnud isikule või ettevõttele.
 

Täiendusõppe korras tasemeõppe õppeainete õppijatele  õppeteenustasu ei tagastata. Seda tehakse ainult juhul, kui tasemeõppes osaleja annab enne õppetöö algust avatud ülikoolile kirjalikult teada, et ta ikkagi ei soovi õppima asuda. Loobumisest tuleb teavitada vähemalt kolm päeva enne koolituslepingus fikseeritud maksetähtaega.

Füüsilisest isikust maksja saab täiendusõppe õppetasult tulumaksutagastuse juhul, kui koolituse eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe. 

Vt täpsemalt tingimusi ja erandeid tulumaksuseaduselink opens in new page paragrahvist 26.

Õppetasu maksmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras.

Ülikoolil on õigus loovutada laekumata õppetasudest tulenevad võlanõuded võlgade sissenõudmisega tegelevale äriühingule.

Avatud ülikooli eesmärk on pakkuda elukestva õppe põhimõtetele tuginevat täiendusõpet.

Täiendusõppe korraldust ja kvaliteeti reguleerivad järgmised õigusaktid:

• täiskasvanute koolituse seaduslink opens in new page
• täienduskoolituse standardlink opens in new page
• Eesti Maaülikooli õppekava statuutlink opens in new page
• Eesti Maaülikooli avatud ülikooli põhimääruslink opens in new page
• Eesti Maaülikooli täiendusõppe kordlink opens in new page
• Eesti Maaülikooli dokumendihalduskordlink opens in new page (siseveebi dokument)

Täiendusõppe õppekavasid nimetatakse Eesti Maaülikoolis täiendusõppeprogrammideks.

Igal täiendusõppeprogrammil on

• programmijuht, kes vastutab sisulise poole ehk programmi tulemusliku toimimise ja kvaliteedi eest, ja
• kontaktisik, kes vastutab programmi korralduse eest.

Täiendusõppeprogrammi eesmärgi, õpiväljundid, käsitletavad teemad ja programmi läbimise tingimused töötab välja programmijuht, kes on üldjuhul ka täienduskoolituse koolitaja.

Õppeinfosüsteemis (ÕISis) võetakse täiendusõppeprogrammi loomise aluseks täienduskoolituse standardis loetletud õppekava nõuded.

ÕIS saadab koolitusele registreerunule kinnitava kirja infoga, millisele koolitusele registreeruti, millal ja kus koolitus toimub ning millised on koolitusest loobumise võimalused.
 

Eesti Maaülikooli täiendusõppe korra kohaselt kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse täiendusõppe andmeid õppeinfosüsteemis (ÕIS) ja dokumendihaldussüsteemis (DHS).
 

ÕISis kogutakse, hallatakse ja säilitatakse täienduskoolituse õppekavasid (täiendusõppeprogramme), täiendusõppeprogrammidesse registreerunuid ja täiendusõppijaid ning õpitulemusi.
 

DHSis hallatakse (koostatakse, vormistatakse, registreeritakse, väljastatakse) täienduskoolitustega seotud dokumente (tõendeid, tunnistusi, duplikaate, kinnituskirju jmt).
 

Kõik Eesti Maaülikooli täiendusõppeprogrammid kinnitab avatud ülikooli juhataja.
 

Kõik Eesti Maaülikooli väljastatud tunnistused allkirjastab õppeprorektor ja avatud ülikooli juhataja.
 

Kõik Eesti Maaülikooli väljastatud tõendid allkirjastab avatud ülikooli juhataja.
 

Eesti Maaülikooli täiendusõppe kord sätestab, et täiendusõppijatelt ja koolitajatelt kogutakse tagasisidet.

Iga koolituse lõpus küsitakse õppijatelt ja tellimuskoolituste puhul ka tellijalt tagasisidet. Esmase tagasiside õppijatelt saab koolitaja, kellel on võimalik juba koolituse käigus hinnata, kas käsitletavad teemad ja kasutatavad meetodid on sihtgrupile sobivad ning võimaldavad saavutada täiendusõppeprogrammi õpiväljundeid.

Koolitusel osalejatelt küsitakse tagasisidet paberil või elektroonilise vormi kaudu.

Õppijatelt küsitakse hinnanguid selle kohta, mil määral nad said koolituselt uusi teadmisi ning kas ja mil määral on õpitu rakendatav igapäevatöös. Samuti palutakse anda tagasisidet õppejõu ja -korralduse kohta ning uuritakse, milline on koolitusvajadus edaspidi.

Tagasisidest tehakse kokkuvõtted ja tulemusi arvestatakse edasiste koolituste paremaks korraldamiseks ning uute täienduskoolitusprogrammide pakkumiseks.

Täienduskoolitused toimuvad ülikooli hoonetes asuvates koolitusruumides või videosilla vahendusel BigBlueButtoni veebikeskkonnas.
 

Koolitusruum valitakse koolituse iseloomu ja osalejate arvu järgi. Koolitusruumides on toimiv ventilatsioon, vajalikud seadmed (arvuti, projektor, kõlarid) ja internetiühendus, mida saavad kasutada ka koolitusel osalejad.
 

Kui koolitus korraldatakse väljaspool ülikooli, siis lähtutakse ruumide valimisel samadest nõuetest mis ülikooli koolitusruumide puhul.

Eesti Maaülikool pakub täiendusõppe võimalusi kõigis oma õppe- ja teadusvaldkondades:

• põllumajandus
• metsandus
• ettevõtlus
• kalandus
• keskkonnahoid
• loomameditsiin
• inseneeria

Peamised koolitajad on meie enda õppejõud, teadlased ja spetsialistid. Lisaks kaasame sageli meie partnerettevõtete praktikuid, keda seovad Eesti Maaülikooliga pikaajalised koostöö- ja vilistlassuhted.

Alates 2010. aastast annab Eesti Maaülikool välja aasta täienduskoolitaja auhinda.

Sellega tunnustab ülikool akadeemilist töötajat, kes on auhinna taotlemisele eelneval õppeaastal

• aktiivselt osalenud koolitajana avatud ülikooli korraldatud täienduskoolitustel ja
• panustanud täienduskoolituse arendustegevusse.