Tootmistehnika

• Tootmistehnika õppekaval keskendutakse peamiselt modelleerimisele ja masinaehituslikule projekteerimisele, robootikale ja droonitehnoloogiale ning erinevate ajamite ja materjalide (nt nanotehnoloogia) tundmaõppimisele. Pärast baasteadmiste omandamist on võimalik spetsialiseeruda bioenergiatehnika, liikurtehnika, tootearenduse või töötlemistehnika erialale. Spetsialiseerumise saab tudeng valida vastavalt endale huvipakkuvale valdkonnale. Kui huvisid on mitu, võid korraga valida ka mitu spetsialiseerumist. Spetsialiseerumisega saad sa süvendatud teadmised mingis valdkonnas ning õppe lõpuks saab sinust mehaanikainsener, kes on valmis töötama antud valdkonnas. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Suur osa tootmistehnika magistriõppest on praktiline. Üliõpilasena on sul kasutada kaasaegsed tehnika õppelaborid (nt masinaelementide, termotöötluse, CNC, mõõtetehnika, veotehnika, pneumoautomaatika, masinate diagnostika jt tundmaõppimiseks) ning võimalus kaasa lüüa kolme teaduslabori (materjalitehnika-, sisepõlemismootorite-, põllundusrobootika ja biotehnoloogialaborid) tegemistes, kus tegeletakse uudsete tehnoloogiate ja toodete arendamise ning katsetamisega. Ühtlasi on sulle avatud hästi varustatud õppetöökoda. Laboreid saab kasutada ka õppetöövälisel ajal, näiteks õppetööga seotud projektide, teadusprojektide, vms tegevuste elluviimiseks.
• Erialapraktika hõlmab üliõpilase praktilist kogemust tööstus-, tootmis- või põllumajandusettevõtetes, kus kasutatakse õpitut reaalsetes olukordades. Eesmärk on anda sulle võimalus rakendada oma teadmisi ja oskusi töökeskkonnas ning arendada sinu praktilisi oskusi, mis on vajalikud ettevõttes töötamisel. Praktika võimaldab omandada reaalseid kogemusi tootmisprotsesside juhtimises, seadmete kasutamises, töökorralduses ning suhtlemises töökaaslastega. Näiteks on praktikal käidud sellistes ettevõtetes nagu Cleveron AS, Milrem Robotics, HANZA Mechanics, jne. 

Marten Madissoo on töötlemistehnika nooremprofessor. Oma tee insenerivaldkonna juurde leidis ta läbi huvi autospordi vastu, millega ta on ise ka praegu seotud nii läbi erinevate rallivõistluste nii juhi kui ka kaardilugeja rollis. Oma inseneeriaõpingud on ta täies ulatuses läbinud Eesti Maaülikoolis, bakalaureuseastmest kuni doktorikraadini välja. Praegustele üliõpilastele õpetab ta hüdraulikat ja pneumaatikat ning lõiketeooriat. Metalli lõikamine ja laastu tekitamine on tema sõnul üks äge tegevus, mis paneb silma särama. Kõik, kellel on huvi autode ehitamise ja metalli lõikamise vastu siis võivad alati julgelt Marteni poole pöörduda.

Kaarel Soots on väikesest saati tehnikaga kokku puutunud ning seetõttu otsustas ta pärast gümnaasiumit tulla Eesti Maaülikooli ettevõttetehnikat õppima. 2007. aastal lõpetas ta bakalaureuseõppe tehnika ja tehnoloogia õppekaval, 2009. aastal magistriõppe tootmistehnika õppekaval ja 2018. aastal doktoriõppe tehnikateaduse õppekaval.
Praegu õpeta Kaarel ise tudengitele selliseid õppeaineid nagu materjaliõpetus, materjalide töötlemistehnoloogia, masinaelemendid ning masinate konstruktsioon ja ohutus.

Risto Ilves tundis masinate ning erinevate elektroonikasüsteemide vastu huvi juba lapsena. Gümnaasiumi lõpetades oli tal võimalus asuda õppima tolleaegsesse Eesti Põllumajandusülikooli. Õppe käigus aga huvi inseneeria ja tehnika vastu aina süvenes ning pärast tootmistehnika magistriõppe lõpetamist asus ta õppima Eesti Maaülikooli doktorantuuri. Selleks ajaks töötas ta ka Eesti Maaülikooli mootorite katselaboris. Doktorantuuris tegeles Risto mootorite arendamise ning biokütustega. Sellega tegeleb ta siiani ning täna õpetab ka tudengitele mootorite ehitust, tööprotsesse, kütuseid ning lisaks ka liikurmasinate diagnostikat.

Timo Kikas alustas oma teekonda Tartu Ülikoolist saades seal nii bakalaureuse kui ka magistrikraadi. Edasi liikus ta Ameerika Ühendriikidesse kus tegi doktorikraadi ühes maailma juhtivatest ülikoolidest Georgia Institute of Technology’s ehk lühidalt Georgia Tech. Edasi viisid erinevad uurimisprojektid teda Jaapanisse, Tokyo Institute of Technology’sse ja Soome, Abo Akademi’sse. Eesti Maaülikooli tuli Timo aastal 2011 ja on siin veidi vähem kui kümne aastaga üles ehitanud uurimisgrupi ja laborid, mille peamiseks fookuseks on biomassi väärindamine ja biorafineerimine. Tippteadlaste ja tudengite koostöös tekib siin igapäevaselt uusi teadmisi kuidas erinevatest biojäätmetest toota põnevaid materjale, kemikaale või kütuseid.

Tormi Lillerand on lõpetanud tehnotroonika rakenduskõrgharidusõppe ning tootmistehnika magistriõppekava. Varasemalt on ta kokku puutunud toiduainetetööstuse seadmete kaasajastamise, modifitseerimise ning arendusega. Praeguseks on aga fookus väli- ja agrorobootikal. Tormi poole võivad pöörduda kõik, kes soovivad tegeleda tootedisaini ja –arendusega või ehitada masinaid ning panna neid liikuma nii kaugjuhtimisega kui ka iseseisvalt. Tormist saab sinu juhendaja ja partner läbi erinevate kursuse- ja teadusarendusprojektide!