Eesti Maaülikool paistab rahvusvahelises kestlikkuse edetabelis silma jäätmekäitluse ning õppe- ja teadustegevusega

Tänavuses UI GreenMetricu edetabelis osales 2016 ülikooli üle maailma. Eesti Maaülikool kogus hindamisel 6510 punkti 10 000 võimalikust ehk 65,1% maksimumtulemusest. Võrreldes eelmise aastaga tõusis maaülikool edetabelis 77 koha võrra, kuid tulemuste võrdlemisel tuleb arvestada, et 2026. aastal lisandus hindamisse uus valdkond – juhtimine ja digitaliseerimine.

„Meie eesmärk ei ole üksnes parandada oma kohta rahvusvahelises edetabelis, vaid kasutada saadud tagasisidet ülikooli kestlikkustegevuste arendamiseks. GreenMetric aitab meil näha, millistes valdkondades oleme juba tugevad ja kus on veel arenguruumi. Oluline on, et hindamise tulemused ei jääks pelgalt numbriteks, vaid aitaksid kavandada konkreetseid tegevusi kestlikuma ülikoolikeskkonna kujundamiseks,“ selgitas rohelise ülikooli strateegia juht Sille Rebane. 

UI GreenMetric hindab ülikoolide kestlikkust erinevate näitajate alusel, hõlmates nii linnaku taristut, energia- ja veekasutust, jäätmekäitlust ja transporti kui ka õppe- ja teadustegevust ning juhtimist.

Tugevaimad tulemused jäätmekäitluses ning õppe- ja teadustegevuses

Eesti Maaülikooli kõige tugevam valdkond oli jäätmekäitlus, kus saavutati 83,8% võimalikest punktidest. Eriti kõrgelt hinnati orgaaniliste, mitteorgaaniliste ja ohtlike jäätmete ning reovee käitlemist. Samas näitas hindamine, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata jäätmetekke ennetamisele, sealhulgas paberi ja plasti kasutamise vähendamisele ning korduskasutuse edendamisele.

Häid tulemusi saavutas maaülikool ka õppe ja teaduse valdkonnas, kogudes 79,8% võimalikest punktidest. Maksimumpunktid saadi kestlikkusega seotud õppeainete, teadusrahastuse, keskkonnateemaliste ürituste ning üliõpilasi kaasavate kogukonnategevuste eest. Tulemused kinnitavad, et kestlikkuse teemad on maaülikooli õppe- ja teadustegevuses olulisel kohal. Edaspidi on üheks arengusuunaks kestlikkusega seotud ettevõtluse ja innovatsiooni, sealhulgas iduettevõtluse toetamine.

Juhtimise ja digitaliseerimise valdkonnas saavutas maaülikool 77,3% võimalikest punktidest. Kõrgelt hinnati kestlikkustegevuste koordineerimist, kestlikkusteemalise veebilehe olemasolu ning ülikooli eelarvelist panust kestlikkusse.

Üheks oluliseks arengusuunaks on regulaarne kestlikkusaruandlus. Selleks on maaülikoolis juba samme astutud: tänavu on valmimas ülikooli esimene ÜRO kestliku arengu eesmärkide (SDG) andmetel põhinev kestlikkusülevaade, mida on kavas edaspidi koostada igal aastal.

Energia ja transport vajavad suuremat tähelepanu

Kõige enam arenguruumi näitas hindamine energia ja kliimamuutuste valdkonnas, kus saavutati 46,8% võimalikest punktidest, ning transpordivaldkonnas, mille tulemus oli 46,3%.

Energiavaldkonnas on peamisteks eesmärkideks taastuvenergia omatoodangu suurendamine, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ja energiatõhususe parandamine. Taastuvenergia omatoodangu suurenemist on ülikoolil võimalik kajastada juba järgmise aasta hindamisel.

Maaülikool on mitu aastat mõõtnud oma süsiniku jalajälge ning selle põhjal on koostamisel süsiniku jalajälje vähendamise tegevuskava, mis valmib tänavu sügisel. Ülikoolil on seega vajalikud lähteandmed olemas ning järgmine samm on kavandatud tegevuste elluviimine ja nende mõju hindamine.

Transpordivaldkonnas on arenguruumi kestlike liikumisviiside soodustamisel ja linnaku parkimiskorralduses. Edaspidi on kavas käsitleda linnaku liikuvust terviklikumalt, lähtudes samuti süsiniku jalajälje vähendamise tegevuskavast.