Eesti Maaülikoolis valmis süsiniku jalajälje vähendamise tegevuskava

Eesti Maaülikool on oma süsiniku jalajälge süsteemselt mõõtnud alates 2022. aastast. Mõõtmised on aidanud välja selgitada peamised heiteallikad ja valdkonnad, kus ülikoolil on võimalik oma jalajälge vähendada. Valminud tegevuskava tugineb kogutud andmetele ja rohelise ülikooli strateegia rakendamisel saadud kogemustele ning toetab ülikooli arengukava eesmärkide elluviimist.

Tegevuskava eesmärk on vähendada ülikooli tegevusest tulenevat süsiniku jalajälge ja tõhustada ressursside kasutamist. Seejuures ei keskenduta üksnes süsinikuheite vähendamisele, vaid ka energia, materjalide ja ruumide läbimõeldumale kasutamisele.

Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia juhi Sille Rebase sõnul on tegevuskava koostamisel lähtutud eelkõige praktilistest sammudest, mis aitavad keskkonnahoiu põhimõtteid igapäevases tegevuses rakendada. „Minu jaoks on oluline, et keskkonnahoid väljenduks igapäevastes otsustes: kuidas kasutame energiat ja ruume, mida ostame ning kuidas liigume. Usun, et tegevuskava koostamisega oleme loonud ühise arusaama esimestest vajalikest sammudest. Nüüd on oluline need sammud ellu viia, jälgida edenemist ja saadud kogemuste põhjal edasi liikuda,“ ütles Rebane.

Tegevuskava hõlmab nii energiakasutust, ressursitõhusust kui ka liikumisvõimalusi

Ühe olulise tegevussuunana nähakse taastuvenergia kasutamise suurendamist ja hoonete energiatõhususe parandamist. Tegevuskava kohaselt on 2026. aastal plaanis paigaldada päikesepaneelid metsamajale ja spordihoonele ning 2027. aastal toidumajale. Samuti kavandatakse energiatarbimise täpsemaks mõõtmiseks vajalike arvestite ja automaatika paigaldamist ning energiaauditi läbiviimist, mille tulemuste põhjal saab planeerida edasisi energiatõhususe parandamise tegevusi.

Ressursikasutuse tõhustamiseks nähakse ette muudatusi hangete põhimõtetes, sealhulgas võimalust eelistada uute IT-seadmete asemel renoveeritud seadmeid. Samuti on kavas kaardistada kontoripaberi kasutust ja ruumide tõhusama kasutamise võimalusi ning jagada töötajatele soovitusi paberi- ja digiprügi vähendamiseks.

Olulisel kohal on ka keskkonnasõbralikumate liikumisviiside soodustamine. Tegevuskavas nähakse ette elektriautode laadijate paigaldamine õppehoonete juurde, jalgrattaga ja jalgsi liikumise võimaluste parandamine ning töötajatele keskkonnasõbralike liikumisvalikute tutvustamine. Lisaks on plaanis üle vaadata ülikooli parkimiskorraldus ning arendada linnakus jalgrataste ühiskasutuse võimalusi. 

Tegevuskava täitmist hinnatakse igal aastal

Tegevuskava keskendub praktilistele tegevustele, mille elluviimiseks on määratud vastutajad ja tähtajad. Mitmes valdkonnas tuleb esmalt kaardistada praegune olukord ja hinnata võimalikke lahendusi, et edasised otsused oleksid põhjendatud ning arvestaksid ülikooli vajaduste ja võimalustega. Seetõttu ei pruugi kõik kavandatud tegevused esialgu kaasa tuua otseselt mõõdetavat süsiniku jalajälje vähenemist või ressursitõhususe paranemist.

Tegevuskava koostas Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli töörühm, kaasates vajaduse järgi teisi osapooli. Tegevuste elluviimise eest vastutavad kavas määratud töötajad ja üksused.

Tegevuskava täitmist hindab rohelise ülikooli töörühm vähemalt kord aastas aprillis ning kava uuendatakse vähemalt kord aastas mais. Nii saab tegevusi kohandada vastavalt senistele tulemustele ja uutele vajadustele.

Kehtiv tegevuskava ja selle elluviimise kokkuvõtlik ülevaade avaldatakse kõigile tutvumiseks rohelise ülikooli veebilehel.