Maaülikooli ringbiomajanduse lahendused äratasid ÜRO kliimakonverentsil rahvusvahelist huvi

16.11.2026

Eesti Maaülikooli delegatsioon naasis ÜRO kliimakonverentsilt COP31, kus teadusprorektor Kalle Olli osales Eesti paviljoni ava-arutelus ning ülikooli teadlased tutvustasid vee taaskasutamisel põhinevat akvapoonikalahendust. Esinemised avasid arutelusid ringbiomajanduse, kestliku toidutootmise ja ressursside tõhusama kasutamise üle ning aitasid luua uusi rahvusvahelisi koostöökontakte.

Teadusprorektor Kalle Olli osales 9. novembril Eesti paviljoni ava-arutelus „The Resources Are Already Here“ („Ressursid on juba olemas“), mille korraldas Ragn-Sells. Arutelu keskendus ringmajanduse rollile kliimamuutuste, elurikkuse kao, kasvava toiduvajaduse ja ressursside pärast tiheneva konkurentsiga seotud probleemide lahendamisel.

Eesti paviljonis 12. novembril toimunud ettekandel „From Shower Water to Food: Estonia’s Circular Aquaponics Testbed“  („Dušiveest toidulauale: Eesti ringbiomajanduslik akvapoonikalahendus“) tutvustasid veekaitse ja jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu ning mullateaduse professor Merrit Shanskiy kahte Eesti Maaülikoolis välja ehitatud süsteemi, mis ühendavad kalakasvatuse ja mullavaba taimekasvatuse ning võimaldavad vett ja toitaineid korduvalt kasutada. Ettekanne tõi ruumi rahvast täis ning sellele järgnesid küsimused ja vahetud vestlused kuulajatega.

„Samad teemad olid paljude maade esitlustes, kuid meie oma oli kompleksne. Kui mujal oli jutuks vesi, toidu tootmine või alternatiivsed taimetoitained igaüks eraldi, siis meie esinemises olid need omavahel seotud, üks viis teiseni. Sellega näitasime ka Eesti Maaülikooli laia haaret ja kõigi meie instituutide omavahelise koostöö tõhusust,“ ütles Kriipsalu.

Kuulajate seas oli inimesi Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidest, kus puhta vee kättesaadavus on suur probleem. Nende jaoks oli eriti kõnekas võimalus kasutada puhastatud vett uuesti toidu kasvatamiseks. Teadlastelt küsiti, kuidas saaks maaülikoolis katsetatud süsteemi suuremaks skaleerida, millised on selle võimalused ja piirid ning kuidas viia tehniline lahendus kooskõlla selle kasutamiseks vajaliku õigusliku raamistikuga.

„Meie jaoks on akvapoonika teadus-, õppe- ja arendusprojekt, kuid veepuudusega piirkonnast tulnud vestluspartner seostab seda kohe oma kodukoha vajadustega. Need kohtumised aitasid näha meie tööd laiemas kontekstis ning mõelda, millistel tingimustel võiks sellest mujal kasu olla,“ rääkis Shanskiy.

Huvi ei piirdunud üksnes akvapoonikaga. Eesti Maaülikooli innovatsiooni ja teadmussiirde osakonna juhataja Katrin Kepi sõnul oli COP hea võimalus saada tervikpilt kliimavaldkonna arengusuundadest ning tutvustada ülikooli laiemat teadus- ja arendusvõimekust. Kohtumistel loodi väärtuslikke kontakte, millest võib edasise suhtluse käigus kasvada uusi teadus- ja arenduskoostöö võimalusi. Huvi tunti ka Eesti Maaülikooli doktoriõppe vastu.

„COP-il oli koos kogu maailm ja see oli hea võimalus tunnetada, millises suunas innovatsioon liigub. Näha oli, et ringbiomajanduse teemad on olulised kõikjal ning Eesti Maaülikooli teadlasi ja kompetentsi usaldatakse. Koostöösoovi näitasid lisaks Põhjamaade ja Kagu-Aasia riikide esindajatele üles näiteks ka Omaan ja Usbekistan. Eesti paviljon andis seal osalenud organisatsioonidele ühise tegutsemisplatvormi, võimaldades jagada kontakte ning laiendada koostöövõrgustikke ja -võimalusi,“ ütles Kepp.

Shanskiy sõnul kinnitas COP31 kogemus, et ülikoolil tasub oma töötavate lahendustega välja minna. „Nii saame jagada oma teadmisi, aga ka kuulata, milliseid küsimusi ja vajadusi mujal maailmas oluliseks peetakse. Meie eesmärk ülikoolina on õpetada, katsetada ja aidata lahendada keerulisi ülesandeid. Akvapoonikaprojekt näitab, kuidas eri erialade teadmised annavad koostöös käegakatsutava tulemuse.“

Kriipsalu tõi konverentsilt olulise sõnumina kaasa ka ootuse, mille ühiskond teadlastele seab. „Sügavmõtteline oli sõnum, et poliitikakujundaja soovib teadlastelt saada julgustust kliimaotsuste tegemisel. No katsume siis sellist julgustust jagada.“

Eesti Maaülikooli delegatsiooni kuulusid teadusprorektor Kalle Olli, veekaitse ja jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu, mullateaduse professor Merrit Shanskiy ning innovatsiooni ja teadmussiirde osakonna juhataja Katrin Kepp.

ÜRO kliimakonverents COP31 kestab Antalyas 20. novembrini, Eesti Maaülikooli esindajad viibisid kohapeal 9.-12. novembrini. Tutvu Eesti paviljoni programmiga siin: COP31 Estonian Pavilion | Estonia at COP31 Antalya 2026link opens in new page

Toimetaja:

Kristina Kurm

turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja

Rektori vastutusala

Turundus- ja kommunikatsiooniosakond

+372 7313044

+372 7313044

53315313

53315313