Laura Sirm: ringbiomajandus on palju enamat kui jäätmete sorteerimine

Kui Laura Sirm Eesti Maaülikooli õppima tuli, ei olnud ringbiomajandus tema esimene valik. Ta alustas õpinguid hoopis muul erialal, kuid avastas peagi, et tema huvid liiguvad teises suunas. Täna õpib ta ringbiomajanduse teisel kursusel ning on veendunud, et tegi õige otsuse. 

„Roheteemad olid mulle tuttavad ja ma otsisin midagi, mis oleks seotud keskkonna ja kestlikkusega, aga samas annaks mitmekesised võimalused tulevikuks. Ringbiomajandus tundus kohe valdkond, mille tähtsus hakkab järjest kasvama.“ 

Ja kasvabki. Kuidas toota rohkem väiksema ressursikuluga? Kuidas vähendada jäätmeid? Kuidas kasutada biomassi targemalt? Need küsimused mõjutavad üha enam ettevõtteid, omavalitsusi ja riike üle maailma. „Mulle meeldib teadmine, et õpin midagi, millel on päriselt tulevikku.“ 

Samas ei tähenda ringbiomajandus ainult jäätmekäitlust või prügi sorteerimist. Vastupidi – tegemist on väga laiahaardelise valdkonnaga, mis ühendab biomassi kasutamise, põllumajanduse, energia, materjalitehnoloogiad ja kestliku arengu põhimõtted. 

„Mind ongi üllatanud see, kui vähe inimesed tegelikult teavad, mis ringbiomajandus on. Kui ütlen, mida õpin, arvatakse sageli, et tegelen lihtsalt prügiga. Tegelikult on see palju mitmetahulisem ja põnevam valdkond.“ 

Lai õppekava aitab leida oma tee 

Ringbiomajanduse õppekava annab tudengitele võimaluse valida mitme spetsialiseerumissuuna vahel. Laura on valinud toidu ja põllumajanduse suuna, mis pakub talle enim huvi. „Mulle meeldib, et eriala on laiapõhjaline. See annab hea ülevaate erinevatest valdkondadest ja võimaldab hiljem spetsialiseeruda sellele, mis kõige rohkem huvi pakub.“ 

Kuigi eriala on uus ja Laura kuulub ringbiomajanduse esimeste tudengite hulka, tunneb ta, et õppekava on kiiresti arenenud. „Esimesel aastal oli mõnes aines näha, et alles otsitakse parimat suunda, kuid nüüd on kõik väga hästi paigas. Enam ei ole tunnet, et tegemist oleks uue õppekavaga.“ 

Õppimine toimub ka väljaspool auditooriumi 

Laura sõnul ei tähenda õppimine ainult loengutes istumist. Juba esimestel kursustel käiakse ettevõtetes, laborites ja organisatsioonides, et näha, kuidas kestlikkuse põhimõtteid päriselt rakendatakse. 

Laura tõdeb, et praktika aitab hästi aru saada, milline töö sulle tegelikult sobib. Tema praktikateekond on viinud nii Tartu Omavalitsuste Liitu kui ka ettevõttesse Estiko. “Praegu  Estikos saan näiteks rohkem laboritööga tegeleda ning see on olnud väga huvitav kogemus.“ 

Praktikakoha leidmisel peab Laura sõnul olema ettevõtlik. „Võimalusi ju jätkub, kuid sobiva praktikakoha leidmiseks tasub varakult tegutsema hakata. Julgus ise ettevõtetega ühendust võtta tuleb kindlasti kasuks.“ 

Oma nägu ülikool 

Ringbiomajanduse tudengeid ei ole korraga sadu. Laura hinnangul on see pigem eelis. „Meid on kursusel umbes kümmekond. Õppejõud tunnevad tudengeid, küsimusi on lihtne küsida ja meil on hea toetav seltskond.“ 

Sama tunnet kirjeldab ta ka kogu Maaülikooli kohta. „Mulle meeldib see maaülikooli vibe. Linnak on kompaktne, inimesed tunnevad üksteist ja õhkkond on kuidagi väga oma.“ 

Tulevikus plaanib Laura õpinguid jätkata magistriõppes. Eri valdkondi ühendav bakalaureuseõpe on andnud talle tugeva aluse ning aidanud paremini mõista, millises suunas ta soovib edasi liikuda. 

Kui Laura peaks andma ühe soovituse gümnasistile, kes alles otsib oma tulevast eriala, siis oleks see lihtne: „Ärge otsustage ainult nime järgi. Uurige õppekava, käige tudengivarjuks ja proovige päriselt aru saada, mida sellel erialal õpitakse. Mina avastasin ringbiomajanduse alles lähemalt uurides ja täna olen väga rahul, et selle eriala valisin.“