Elina Tobreluts: puidusektor ühendab endas nii inseneriteadmised, tehnoloogia kui ka jätkusuutliku ressursikasutuse

Eriala, mis pole pelgalt meeste pärusmaa

Üks levinud valearusaam puudutab aga seda, et tegemist on vaid meestele mõeldud valdkonnaga. Elina ei eita, et meeste osakaal on suurem, kuid näeb selgelt muutust. „Rõõm on näha, et aasta-aastalt tõuseb naiste huvi valdkonna vastu ja julged noored tulevad seda eriala õppima,“ ütleb ta.

Ka küsimused eriala keerukuse kohta ei pane teda kõhklema. „Kui sa tahad oma alal hea olla, siis õppida tuleb igal juhul ja õppimine käib igal pool samamoodi, olenemata vanusest, taustast, soost või kogemustest,“ nendib Elina. Olulisem on tema jaoks hoopis miski muu: huvi oma eriala vastu, õpetatavus ja tahtmine tegutseda. „Eks öeldakse ikka, et julge pealehakkamine on pool võitu!“

Töökogemus, mis pani aluse uutele sihtidele

Enne ülikooliõpinguid oli Elinal võimalus töötada restauraatori ja viimistlejana puittoodete tootmisega tegelevas ettevõttes. „See andis mulle hea ülevaate valdkonnast ja selle võimalustest ning tekitas soovi saada oma ala spetsialistiks, kellelt teised saavad nõu küsida ja kellega erialastel teemadel arutleda,“ tõdeb ta.

Õpingud on tema ettekujutust valdkonnast siiski oluliselt avardanud. „Õpingute jooksul olen avastanud, kui tehnoloogiline ja mitmekesine see ala tegelikult on,“ räägib Elina. „Tänapäeva puidutööstuses kasutatakse kõrgtehnoloogilisi tootmisliine, automatiseeritud seadmeid ja tarkvaralahendusi – olen saanud aru, et puidusektor ühendab endas nii insenerteadmised, tehnoloogia kui ka jätkusuutliku ressursikasutuse.“

Ideest valmis tooteni

Kõige põnevamaks peab Elina praktilisi projekte, kus saab teooriat päriselt rakendada. Tema huvi köidavad CNC-pingid, tootmise automatiseerimine, tootearendus ning CAD/CAM-projekteerimisega seotud tarkvarad. „Põnev on näha, kuidas ühest ideest või joonisest saab lõpuks reaalselt valmistatud toode,“ räägib ta.

Just selle mitmekülgsuse toob Elina välja õppekava suurima tugevusena. Õpe annab teadmisi alates materjali tundmisest, tootedisainist, konstrueerimisest ja joonestamisest kuni lõpptoote ja äriplaani koostamise, tehaste koordineerimise ja meeskonna juhtimiseni välja. „Meie erialal hõlmab õpe nii majandusliku poole tundmaõppimist kui ka praktiliste oskuste omandamist.“

Materjal, mille võimalused on lõputud

Eriala valik oli Elina jaoks loogiline samm. Teda on alati huvitanud tehnilised süsteemid ja praktiline probleemide lahendamine – ning eelkõige see, kuidas neile loovalt läheneda. Köitev on tema jaoks ka materjal ise. „Puit kui materjal on samuti huvitav, sest see on looduslik, taastuv ja väga mitmekülgne, võimalused selle kasutamiseks on lõputud,“ arutleb ta. Huvi võib tal olla isegi veres – Elina vanaisa oli nimelt puutöömeister.

Tulevikku vaadates näeb Elina, et eriala avab võimalusi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning soovib end edasi arendada tootmistehnoloogia ja automatiseerimise suunal. Pikemas plaanis liigub ta oma ettevõtluse poole. „Soovin luua uusi ja innovaatilisi lahendusi, tehes tooteid, millega muuta inimeste elu lihtsamaks ja paremaks,“ räägib ta.

Tulevastele tudengitele soovitab Elina olla avatud uutele kogemustele ja kasutada praktilisi õppimisvõimalusi maksimaalselt ära. „Maaülikoolis on palju võimalusi siduda teooria päriseluliste projektide ja praktikaga. Tasub ka aktiivselt suhelda õppejõudude ja valdkonna ettevõtetega – kõige olulisem on huvi õppida ja valmisolek uusi väljakutseid vastu võtta.“

Eesti Maaülikooli puidutöötlemise tehnoloogia erialale saab kandideerida 2. juulini SAIS-is. Tutvu õppekavade ja vastuvõtutingimustega aadressil www.emu.ee/sisseastuminelink opens in new page.