AIRE arutelu EPA messil: tehisaru peab tooma ettevõtjale selget kasu

Tartu Ülikooli professori Karl Kruusamäe juhitud paneelis osalesid IntelliDry esindaja Heilo Altin, Paul-Techi tegevjuht Mikk Plakk, Eesti Maaülikooli teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp, Tartu Ülikooli tehisintellekti lektor Ardi Tampuu ning Nõo Lihatööstuse tegev- ja finantsjuht Ragnar Loova.

Ettevõtjate kogemused näitasid, et digitaliseerimise üks keerulisemaid ülesandeid on muuta kogutud andmed igapäevatöös kasutatavaks teadmiseks. Põllumajanduses kasutatakse juba arvukalt seadmeid ja tarkvaralahendusi, kuid eri süsteemides paiknevast infost tervikpildi loomine nõuab endiselt tööd. Samuti tuleb arvestada inimestega, kes peavad uusi lahendusi kasutama ja vajalikke andmeid sisestama.

Heilo Altin tutvustas IntelliDry arendust, mille eesmärk on muuta teraviljakuivatite töö masinõppe abil tõhusamaks. Vilja niiskust prognoosiv mudel võimaldab operaatoril jälgida kuivamise edenemist telefonist ja teha samal ajal muid töid. Täpsem juhtimine võiks aidata vähendada ka ülekuivatamist ja energiakulu. Altin rõhutas, et arenduse alguses kulus palju aega usaldusväärsete andmete kogumisele. AIRE demoprojektide paljulubavad tulemused andsid ettevõttele julgust arendusega jätkata, kuid lahenduse tasuvuse hindamine vajab veel tööd.

Nõo Lihatööstuse näide tõi esile masinnägemise võimalused kvaliteedikontrollis. Ragnar Loova rääkis koostöös Tartu Ülikooliga katsetatud lahendusest, mis kontrollib tootmisliinil pakendeid, etikette ja kuupäevade loetavust. Kiiresti liikuval liinil nõuab selline töö inimeselt pidevat tähelepanu ning eksimused võivad ettevõttele kalliks maksma minna. Loova sõnul tekitas tehisaru kasutuselevõtt töötajates algul kõhklusi, kuid suhtumine muutus, kui selgus, kuidas lahendus vähendab rutiinset tööd ja toetab kvaliteedi tagamist.

Mullaandmeid koguva ja analüüsiva Paul-Techi tegevjuht Mikk Plakk tõi välja tehisaru kasu suurte andmemahtude töötlemisel, raportite koostamisel ja turundustegevustes. Samas vajavad automaatselt koostatud järeldused kontrollimist: põllumajanduses sõltuvad tulemused paljudest omavahel seotud teguritest ning andmete tõlgendamisel on valdkonnateadmistel oluline roll. Täpsem info mulla ja kasvutingimuste kohta aitab hinnata, kuidas kasutada sisendeid säästlikumalt ning parandada tootmise kasumlikkust.

Ardi Tampuu soovitas alustada ülesannetest, mille puhul on võimalik mõistliku pingutusega saavutada märgatav aja- või kulusääst. Näiteks võib tehisaru aidata raporti koostamiseks vajalikku infot dokumentidest üles leida, jättes lõpliku hinnangu ja kontrolli inimesele. Samuti rõhutas ta, et katseandmetel töötava mudeli ning ettevõtte igapäevatöös usaldusväärselt toimiva lahenduse vahel on suur arendussamm.

Marku Lamp tõi esile ülikoolide ja ettevõtete koostöö ning pikaajaliselt kogutud teadusandmete tähtsuse. Arutelus käsitleti ka andmete jagamisega seotud usaldust: ettevõtja peab mõistma, kuidas tema andmeid kasutatakse ja millist kasu koostöö talle annab.

Eesti võimalusena nähti tihedamat koostööd põllumajandustootjate, tehnoloogiaettevõtete ja teadlaste vahel, et katsetada uusi lahendusi siinsetes ettevõtetes ning arendada ka eksporditavaid tehnoloogiaid. AIRE demoprojektid pakuvad selleks võimalust tuua kokku ettevõtte praktiline vajadus ja teadlaste teadmised ning katsetada lahenduse toimivust tegelikus töökeskkonnas.

AIRElink opens in new page kutsub Eesti ettevõtteid esitama taotlusi ideekonkursile, et võimaldada ettevõtetel enne investeerimist testida ja valideerida uudseid tehisintellekti -ja robootikalahendusi turutõrke tingimustes. AIRE demoprojektide teenus võimaldab ettevõtetel enne investeerimist katsetada tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiaid ja julgustab  tegema investeeringuid digitehnoloogiatesse. Taotluste esitamise tähtaeg AIRE demoprojektide ideevooru on 30. november.