Eesti Maaülikool ja Ukraina Riiklik Bioressursside ja Looduskasutuse Ülikool uuendasid koostöölepet

20. oktoobri kohtumine jätkas septembris Tartus alanud arutelu, mil Eesti Maaülikooli külastas Ukraina ülikoolide rektorite delegatsioon. Veebikohtumisel osalesid mõlema ülikooli juhtkonna liikmed ning instituutide ja uurimisrühmade esindajad.

Kohe kohtumise alguses allkirjastasid Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma ja Ukraina Riikliku Bioressursside ja Looduskasutuse Ülikooli (National University of Life and Environmental Sciences of Ukraine, NUBiP) rektor Vadym Tkachuk uuendatud koostööleppe.

Rektor Ülle Jaakma ütles, et maaülikoolil on Ukraina kolleegidega juba mitmes valdkonnas hea koostöö, kuid kindlasti saame omalt poolt veel nii mõndagi teha, et Ukraina teadlasi ja üliõpilasi paremini kaasata Euroopa akadeemilistesse võrgustikesse. Koostöölepe loob raamistiku ühistele teadus- ja õppeprojektidele, üliõpilaste ja töötajate vahetusele, ühiste õppekavade arendamisele, teadusürituste korraldamisele ning rahvusvaheliste rahastusvõimaluste kasutamisele.

NUBiP-i teadus- ja õppetöö ning rahvusvaheliste suhete prorektor Oleksandr Labenko andis kohtumisel kiire ülevaate ülikooli tegevusest ja pädevustest ning sellele järgnesid tema kolleegide lühikesed teemapõhised ettekanded. Arutelu näitas, et kahe ülikooli pädevused täiendavad üksteist paljudes valdkondades.

Ühe olulise koostöösuunana käsitleti mullatervist ja süsiniku sidumist. Ukraina teadlasi huvitab eelkõige see, kuidas ühendada kaugseire, kohapealsed mõõtmised ja tehisintellektil põhinev ruumiandmete analüüs, et hinnata sõjategevuse mõju muldadele ja põllumajandusmaastikele. Koostöö Eesti Maaülikooliga võiks aidata arendada ka Ukraina mullaseiret kooskõlas Euroopa Liidu põhimõtete ja Copernicuse seirevõimalustega.

Veterinaarmeditsiini valdkonnas nähakse ühiste uurimisteemadena ühtse tervise valdkonda, näiteks antimikroobset resistentsust ehk haigustekitajate vastupidavust nende raviks kasutatavatele ravimitele, zoonoose, toiduohutust, loomade heaolu, farmide bioturvalisust ja nakkushaiguste seiret.

Koostööteemasid leiti ka metsanduses, kus tähelepanu keskmes olid metsapatoloogia ja sõjas kahjustatud metsade taastamine, ning biomajanduses, kus soovitakse uurida põllumajandus- ja toidutootmise kõrvalsaaduste väärindamist. Veevaldkonnas oli mõtteid veepuuduse ja veekvaliteedi seireks ning kliimamuutuste, sõjategevuse ja kahjustatud taristu mõju modelleerimiseks Ukraina veekogudele ja toidujulgeolekule.

Steffen Noe Eesti Maaülikoolist saab Ukraina kolleegidega koostööd teha radioökoloogia vallas. Ukraina teadlased tõid esile oma pikaajalise uurimiskogemuse Tšornobõli piirkonnas ja sõjategevusest mõjutatud aladel. Võimalik koostöö hõlmaks radionukliidide liikumise ja kättesaadavuse modelleerimist, kahjustatud muldade taastamist, toiduahelate radioökoloogilise ohutuse hindamist ning Eesti ja Ukraina laborite mõõtmismeetodite võrdlemist.

Veel käsitleti koostööd põllumajandustehnika valdkonnas ning teadlaste osalemist ühistes projektitaotlustes. Nii näiteks on juba ette valmistatud COST Action’i meetme taotlus, mis keskendub tehisintellektil põhinevale keskkonnaseirele ja modelleerimisele.

Lisaks teadusprojektidele nähti võimalusi külalisloenguteks, ühiste õppematerjalide loomiseks ja õppe kvaliteedi arendamiseks. Arutati ka ühiste õppeainete ja õppeprogrammide loomist, doktoritööde kaasjuhendamise ja tulevaste väliuuringute võimalust. Järgmise sammuna jätkavad mõlema ülikooli valdkondlikud töörühmad konkreetsete koostööideede arendamist.