Külli Vikat on omandanud Eesti Põllumajandusülikoolis põllumajandusmagistri teaduskraadi loomakasvatuse erialal ning lõpetanud loomakasvatuse eriala. Tal on pikaajaline, alates 1992. aastast kujunenud töökogemus loomakasvatuse, aretuse, teadus- ja arendustegevuse ning organisatsioonide juhtimise valdkonnas. Ta on töötanud Kehtna Kontrollkatsejaama juhatajana, kus vastutas teadustöö ja katsete korraldamise, andmete analüüsi ning hiljem tootmiskanali tegevuse juhtimise eest. Ta juhtis üleriigilist lambakasvatuse aretusorganisatsiooni, tegutsedes ühtlasi aretusspetsialisti ja nõustajana. Tema töökogemus hõlmab ka veisefarmide juhtimisalast nõustamist, lambakasvatuse õpetamist, söödatootmise kvaliteedijuhtimist ning vuti- ja linnukasvatuse alast nõustamist ja koolitamist. Külli Vikat töötas Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialistina, tegeledes aretusühingute tegevuslubade, põllumajandusloomade aretusprogrammide, järelevalve ja toetuste kontrolliga.
Külli Vikatil on mitmekülgne kogemus erinevate loomaliikide aretuse, loomakasvatuse nõustamise ning põllumajanduse praktiliste vajadustega seotud arendustegevuse valdkonnas. Tema töökogemus ühendab teadustöö ja katsete praktilise korraldamise, aretusprogrammide koostamise ja rakendamise, aretusalase nõustamise ning tootmise kvaliteedi tagamise. Lisaks avaliku sektori töökogemusele on ta tegutsenud ettevõtjana, juhtinud organisatsioone ning osalenud kutse- ja kutsestandardite väljatöötamisega seotud töös. Tema tegevuse läbivaks suunaks on olnud teadus- ja erialateadmiste rakendamine praktilises loomakasvatuses ning teadmussiirde toetamine.
1. Lähtekoht ja juhtimisvisioon
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi tugevus on erinevate valdkondade – veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse, vesiviljeluse ning toiduteaduse ja -tehnoloogia – teadmiste ja kompetentside koondumine ühte instituuti. Direktori ülesanne on hoida nende valdkondade erialast tugevust, toetada koostööd ning tagada instituudi õppe- ja teadustegevuse areng.
Minu pikaajaline kogemus loomakasvatuse, aretuse, teadus- ja katsetegevuse ning organisatsioonide juhtimise valdkonnas on kujundanud arusaama, et parimad lahendused sünnivad teaduspõhiste teadmiste ja praktilise kogemuse ühendamisel. Soovin rakendada seda kogemust instituudi arengu suunamisel, toetades eri valdkondade koostööd, teadustulemuste rakendamist ning töötajate teadmiste ja algatuste kasutamist.
Direktorina keskenduksin viiele prioriteedile:
- õppe kvaliteet ja praktiliste oskuste arendamine;
- teadus- ja arendustegevuse tugevdamine ning sidumine valdkonna vajadustega;
- koostöö ettevõtete, praktikute ja teiste partneritega;
- töötajate kaasamine ja koostöise töökeskkonna kujundamine;
- ressursside läbimõeldud kasutamine ja eesmärkide tulemuslik elluviimine.
2. Õppe kvaliteet ja praktiliste oskuste arendamine
Minu eesmärk on, et instituudi lõpetajad oleksid erialaselt pädevad ning oskaksid rakendada oma teadmisi muutuvas tööelus. Selleks tuleb hoida õpe ajakohasena, siduda teoreetilised teadmised praktiliste oskustega ning kasutada õppijate ja vilistlaste tagasisidet õppetöö arendamisel.
Pean oluliseks koostööd õppejõudude, praktikute ja tööandjatega. Valdkonna spetsialistide ja külalislektorite kaasamine võimaldab tutvustada õppijatele uusi teadussaavutusi, tehnoloogiaid ja tööpraktikaid. Samuti tuleb arendada koostööd ettevõtete, kliinikute, laborite ja teiste praktikabaasidega, et õppijatel oleks võimalik omandada erialaseid oskusi tegelikus töökeskkonnas.
Praktikakohtade loomisel ja juhendamisel tuleb arvestada kõigi osapoolte vajadustega. Soovin aidata leida lahendusi, mis toetavad õppija arengut, motiveerivad tööandjaid praktikante juhendama ning võimaldavad vajaduse korral kasutada sobivaid koostöö- ja rahastamismudeleid. Pean oluliseks ka seda, et uuringute kavandamisel kasutataks senisest süsteemsemalt praktikast kogunevaid andmeid ja kogemusi, mille analüüs aitab probleeme täpsemalt määratleda, hinnata lahenduste tulemuslikkust ning kavandada edasisi tegevusi.
3. Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine
Instituudi teadustöö peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning panustama nii teaduse arengusse kui ka ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisse. Alusuuringute kõrval soovin tugevdada teadus- ja arendustegevuse seost valdkonna praktiliste vajadustega.
Pean oluliseks regulaarset suhtlust loomakasvatajate, loomaarstide, ettevõtete, erialaorganisatsioonide ja riigiasutustega. Nende kaudu saab selgitada välja probleemid, mille lahendamiseks on vaja uuringuid, katseid või uusi tehnoloogilisi lahendusi. Ülikoolil on lisaks praeguste probleemide lahendamisele oluline roll tulevikuvajaduste märkamisel ja nende ennetaval uurimisel.
Teadustöö arendamisel tuleb toetada teadusrühmade koostööd, noorte teadlaste ja doktorantide järelkasvu ning rahvusvahelisi partnerlussuhteid. Samuti on tähtis toetada projektide ettevalmistamist ja elluviimist, mitmekesistada teadustegevuse rahastamisvõimalusi ning aidata kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikasse.
4. Koostöö ja teadmussiire
Instituudi teadmised ja teadustulemused peavad jõudma nii ettevõtete, erialaorganisatsioonide, avaliku sektori kui ka laiema ühiskonnani. Koostöö ei tohiks piirduda üksikute projektide või kontaktidega, vaid kujuneda järjepidevaks vastastikuseks teadmiste vahetamiseks.
Soovin tugevdada instituudi ja praktikute vahelist dialoogi, et partnerid saaksid kaasa rääkida nii õppe kui ka teadus- ja arendustegevuse vajaduste kujundamisel. Teadmussiiret saab edendada täienduskoolituste, seminaride, nõustamise, juhendmaterjalide ja teadustulemuste arusaadava tutvustamise kaudu. Nii suureneb instituudi erialase kompetentsi nähtavus ning teadustulemused leiavad paremini rakendust.
5. Töötajate kaasamine ja koostöine juhtimine
Instituudi areng sõltub inimestest, nende teadmistest ja võimalusest oma ideid ellu viia. Minu eesmärk on kujundada avatud töökeskkond, kus töötajad saavad oma seisukohti väljendada, teha ettepanekuid ning osaleda instituudi arengut puudutavates aruteludes.
Arenguvestlusi ja ühiseid arutelusid tuleb kasutada mitte üksnes probleemide kaardistamiseks, vaid ka arenguvõimaluste leidmiseks. Oluline on, et töötajate ettepanekud saaksid sisulise tagasiside ning head ideed leiaksid võimaluse korral toetust. Ideede autoritele võiks anda võimaluse nende elluviimisel vastutust võtta, pakkudes kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks vajalikku tuge.
Kaalumist väärib ka töötajate algatatud arendusideede toetamise süsteem. Selle rakendamine eeldaks selgeid valikupõhimõtteid ja olemasolevate rahaliste võimaluste hindamist. Samavõrd olulised on akadeemiline järelkasv, töötajate professionaalne areng, valdkondadevaheline koostöö ning vastastikusel lugupidamisel põhinev juhtimine.
6. Ressursside juhtimine ja eesmärkide elluviimine
Arengueesmärkide saavutamine eeldab inimeste, aja, taristu ja rahaliste vahendite läbimõeldud kasutamist. Direktorina pean esmalt vajalikuks saada selge ülevaade instituudi olukorrast, kohustustest, arenguvajadustest ja rahastamisvõimalustest. Sellest lähtudes tuleb seada prioriteedid ning kujundada realistlik tegevusplaan.
Täiendavate investeeringute ja arendustegevuste vajadus tuleb põhjendada instituudi ja ülikooli tasandil, otsides võimalusi koostööks ja sobivate rahastusallikate kasutamiseks. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda nende sisulisest vajalikkusest ja mõjust õppe- ning teadustöö kvaliteedile.
Pean oluliseks, et eesmärkidega kaasneksid selged tegevused, vastutus ja tähtajad ning et saavutatud tulemusi hinnataks regulaarselt. Nii saab tagada, et tegevuskava ei jääks üksnes kavatsuste kogumiks, vaid oleks instituudi igapäevast juhtimist toetav töövahend.
