Loomakasvatus (mag) - vastuvõtutingimused

Kandideerimise eeltingimused

Vastuvõtutingimused

Mida kandideerimisel arvestame?

  • Sinu eelmise õppeastme kaalutud keskmist hinnet (1 kuni 5 punkti) ja
  • vastuvõtukatse (eksam) tulemust (1 kuni 5 punkti). 

 

Asendusvõimalused 

Asendame sinu vastuvõtukatse (eksam) tulemuse eelmise õppeastme lõputöö või -eksami hindega vastavalt vastuvõtueeskirja link opens in new pagelisale 3 juhul, kui:

  • oled lõpetanud Eesti Maaülikoolis loomakasvatuse; maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimine; toiduainete tehnoloogia õppekava või EMÜ põllumajanduslikud õppekavad või
  • oled lõpetanud mõnes teises Eesti kõrgkoolis bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi õppekava.  

 

Avaldust tehes saad märkida, kas valid eksami aja või soovid vastuvõtukatse asendamist lõputöö või -eksami hindega. Vastuvõtutöötaja vaatab avalduse laekumisel üle ning annab teada, kui tuleb ikkagi katsele tulla. 

Paremusjärjestuse paneme paika, liites kokku sinu vastuvõtukatse tulemuse (või eelmise õppeastme lõputöö või -eksami hinde) ja eelmise õppeastme kaalutud keskmise hinde.

NB! Elektroonilise avalduse juurde ei teki automaatselt eelmise astme õpitulemusi, sest neid ei kanta riiklikesse registritesse. Õpitulemused kannab vastuvõtuspetsialist SAISi käsitsi, võttes aluseks kandidaadi SAISis või paberkandjal/e-posti teel esitatud kõrgkooli diplomi ja akadeemilise õiendi.

Kui lõpetasid Eesti Maaülikooli, siis haridusdokumente esitama ei pea ning vastuvõtuspetsialist võtab õpitulemused (kaalutud keskmise hinde ja lõputöö või -eksami hinde) õppeinfosüsteemist.

Vastuvõtukatse aeg ja toimumiskoht

Vastuvõtukatse toimub 9. juulil 2026 algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoones aadressil Kreutzwaldi 1a, ruum 0045. Palume katse sooritamiseks kohal olla kell 9.45. Kaasa isikut tõendav dokument!

 

Vastuvõtukatse teemad

LOOMAGENEETIKA JA ARETUSÕPETUS

1. Geneetilise informatsiooni põhiülekanded valgusünteesil (replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Geneetilise info edasiandmine mitoosi ja meioosi teel.
2. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soo määramise tüübid, XX-XY, XX-XO, ZZ-ZW, ZZ-ZO- süsteem. Suguliiteline pärilikkus.
3. Tunnuse muutlikkus. Mittepäriliku ja päriliku muutlikkuse vormid.
4. Geenide koostoime. Komplementaarsus. Epistaas. Duplikaatsus. Polümeersus. Modifikaatorgeenid. Pleiotroopsus
5. Genotüüp ja keskkond. Reaktsiooninorm. Morfoosid. Fenokoopiad. Genotüübi ja keskkonna interaktsioon.
6. Genotüübi- ja geenisagedus. Hardy-Weinbergi seadus.
7. Suguluskoefitsient. Inbriiding ja autbriiding.
8. Fenotüübilise dispersiooni komponendid. Tunnuste päritavus.
9. Eri tootmistüübile omane kehaehitus.
10. Kasvu ja arengu seaduspärasused.
11. Aretusväärtus ja hindamise põhimõtted.
12. Valiku mõiste, valiku vormid ja tüübid.
13. Valikuedu prognoosimine.
14. Homogeenne ja heterogeenne paaridevalik.
15. Puhasaretus ja sugulusaretus.
16. Ristamine ja hübridiseerimine.
17. Embrüosiirdamise ja kunstliku seemenduse aretuslik hinnang.
18. Tõu mõiste ja kujunemine.
19. Loomageneetiliste ressursside säilitamine.
Õppematerjal: Loomageneetika link opens in new pageja Aretus link opens in new page(parool - Irje Nutt, [email protected], tel 7313 451)

 

SÖÖTMISÕPETUSE JA TOITUMISFÜSIOLOOGIAD

1 Toitefaktorid (lk. 41…60).
2. Söödad kui toitefaktorite kandjad (lk. 71..98).
3. Toitefaktorite sisaldus söötades (lk. 110…123).
4. Energia arvestuskategooriad (lk. 105…197).
5. Söötade seeduvus ja seda mõjutavad tegurid (lk.134…145).
6. Süsivesikute seede lihtmaolistel loomadel (lk. 151…153).
7. Süsivesikute seede mäletsejalistel loomadel (lk. 168…170).
8. Proteiini seede lihtmaolistel loomadel (lk. 146…150).
9. Proteiini seede mäletsejalistel loomadel (lk. 163…167).
10. Rasvade seede mäletsejalistel ja lihtmaolistel loomadel (lk. 150…151; 167…168).
11. Söötade toiteväärtuse hindamine (lk. 233…258).
12. Söötmisnormid ja normeeritud söötmine (lk. 259…266).
13. Söömus ja seda mõjutavad tegurid (lk. 269…270).
Õppematerjal: Ü.Oll Söötmisõpetus I (1994)

 

VEISEKASVATUS

1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veiste ulukeellased.
2. Veisetõugude klassifikatsioon. Eesti holstein ja eesti punane veistõug. Veiste aretustehnika. (suguküpsus, ind, tiinestamine, poegimine).
3. Karja struktuur ja taastootmine.
4. Veiste praktiline valik.
5. Udara ehitus, piima teke ja väljutamine.
6. Lehmade piimajõudlust ja seda mõjutavad tegurid.
7. Veiste märgistamine ja nudistamine.
8. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus.
9. Veiste lihajõudlus ja seda mõjutavad tegurid.
10. Piima kvaliteedinäitajad.
11. Lüpsitehnoloogia alused. Lehmade lüpsmine.
12. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid.
13. Veiste pidamine.
Õppematerjal: Veisekasvatus link opens in new page(parool - Irje Nutt, [email protected], tel 7313 451)

 

SEAKASVATUS

1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud iseärasused.
2. Sigade reproduktsioonijõudlus.
3. Sigade nuuma- ja lihajõudlus.
4. Emiste paaritamine ja kunstlik seemendamine.
5. Voorpoegimine.
6. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine.
7. Vabade ja tiinete emiste ning sugukultide pidamine.
8. Imikpõrsaste pidamine.
9. Põrsaste võõrutamine. Võõrdepõrsaste pidamine.
10. Nuumsigade pidamine.
11. Seatõud Eestis ja enamlevinud lihasigade tõud maailmas.
12. Emiste karjastpraakimise peamised põhjused.
13. Emiste reproduktsioonitsükli perioodid. Emiste östraaltsükkel.
Õppematerjal: Seakasvatus link opens in new page

 

LINNUKASVATUS

1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis.
2. Põllumajanduslindude bioloogilised iseärasused.
3. Kunstlik hautamine.
4. Munakanade krossid Eestis.
5. Lihakanade krossid Eestis.
6. Kalkunikasvatus.
7. Pardikasvatus.
8. Munakanatibude ja noorkanade kasvatamine.
9. Kanabroilerite kasvatamine.
10. Hanekasvatus.
Õppematerjal: Linnukasvatus link opens in new page(parool - Irje Nutt, [email protected], tel 7313 451)

 

LAMBAKASVATUS

1. Lambakasvatus Eestis.
2. Lambatõugude klassifikatsioonid ja.Eestis aretatavad lambatõud.
3. Lammaste liha-, villa-, piima-, ja reproduktsioonijõudlus, lambanahad.
4. Tiinete ja imetavate uttede söötmine, söötmisvigadest põhjustatud ainevahetushaigused.
5. Lammaste karjatamine, lambakarjamaade tüübid, karjatamiskoormus, tarastamine.
6. Lammaste sigimisbioloogia, paaritamine ja selle organiseerimine.
7. Lammaste poegimine ja selle korraldus, tallede surevuse põhjused.
8. Tallede üleskasvatamine, nende võõrutamine.
9. Lambalautade tüübid, lambalauda sisustus, sisevaated, zoohügieenilised nõuded.
10. Kitsekasvatus Eestis. Kitsetõud. Kitsekasvatussaadused.
Õppematerjal: LAMBAKASVATUS EESTISlink opens in new page dots. P.Piirsalu (03.12.2003)
 LAMBAKASVATUSE KONSPEKTlink opens in new page dots. P.Piirsalu (03.12.2003)
 LAMMASTE JÕUDLUSlink opens in new page dots. P.Piirsalu (03.12.2003)
 JÕUETUTE JA HÜPOTERMILISTE TALLEDE SÜNNIJÄRGSEST HOOLDAMISESTlink opens in new page dots. P. Piirsalu (25.04.2003)

 

HOBUSEKASVATUS

1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine.
2. Hobusekasvatus Eestis.
3. Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad
4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip).
5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi
6. Allüürid ja allüüride korrapärasus
7. Veojõud, selle mõõtmine, ühikud, tehtud töö ja võimsus, mõõtmine ja ühikud
8. Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel, hobuste ettevalmistamine ja hooldus enne ratsutamist või rakendisõitu.
9. Täisverelised tõud
10. Poolverelised tõud
11. Ratsahobuste tõud
12. Traavlite tõud, ratsa-rakke (universaal)hobused
13. Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud
Õppematerjal: H. Mauring, 1986. Hobusekasvatus ja ratsasport