Loomakasvatus (mag) - vastuvõtutingimused

Kandideerimise eeltingimused

Vastuvõtutingimused

Mida kandideerimisel arvestame?

  • Sinu eelmise õppeastme kaalutud keskmist hinnet (1 kuni 5 punkti) ja
  • vastuvõtukatse (eksam) tulemust (1 kuni 5 punkti). 

 

Asendusvõimalused 

Asendame sinu vastuvõtukatse (eksam) tulemuse eelmise õppeastme lõputöö või -eksami hindega vastavalt vastuvõtueeskirja link opens in new pagelisale 3 juhul, kui:

  • oled lõpetanud Eesti Maaülikoolis loomakasvatuse; maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimine; toiduainete tehnoloogia õppekava või EMÜ põllumajanduslikud õppekavad või
  • oled lõpetanud mõnes teises Eesti kõrgkoolis bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi õppekava.  

 

Avaldust tehes saad märkida, kas valid eksami aja või soovid vastuvõtukatse asendamist lõputöö või -eksami hindega. Vastuvõtutöötaja vaatab avalduse laekumisel üle ning annab teada, kui tuleb ikkagi katsele tulla. 

Paremusjärjestuse paneme paika, liites kokku sinu vastuvõtukatse tulemuse (või eelmise õppeastme lõputöö või -eksami hinde) ja eelmise õppeastme kaalutud keskmise hinde.

NB! Elektroonilise avalduse juurde ei teki automaatselt eelmise astme õpitulemusi, sest neid ei kanta riiklikesse registritesse. Õpitulemused kannab vastuvõtuspetsialist SAISi käsitsi, võttes aluseks kandidaadi SAISis või paberkandjal/e-posti teel esitatud kõrgkooli diplomi ja akadeemilise õiendi.

Kui lõpetasid Eesti Maaülikooli, siis haridusdokumente esitama ei pea ning vastuvõtuspetsialist võtab õpitulemused (kaalutud keskmise hinde ja lõputöö või -eksami hinde) õppeinfosüsteemist.

Vastuvõtukatse toimub 24. augustil 2026 algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoones aadressil Kreutzwaldi 1a, ruum 0045. Palume katse sooritamiseks kohal olla kell 9.45. Kaasa isikut tõendav dokument!

 

VASTUVÕTUKATSE TEEMAD

 

TÕUARETUS JA VEISEKASVATUS

  1. Veiste kodustamine ja ulukeellased.
  2. Veiste märgistamine ja veisepass.
  3. Põlvnemistabel ja tõuraamat.
  4. Loomade sugulus ja suguluskoefitsient. Inbriiding.
  5. Põllumajandusloomade  valik. Valiku vormid ja valikuedu.
  6. Puhasaretus.
  7. Ristamine.ja heteroos. Ristamismeetodid.
  8. Hübridiseerimine.
  9. Tõu mõiste ja kujunemise Veisetõugude klassifikatsioon.
  10. Eestis kasvatatavad piimatõud ja lihatõud.
  11. Veiste sigimine. Suguküpsus, ind, tiinus, ahtrus. Sigimise biotehnoloogilised meetodid.
  12. Põllumajandusloomade kasv ja areng. Kasvu ja arengu seaduspärasused.
  13. Veisekarja planeerimine. Majanduslik kasutusiga ja praakimise põhjused. Veisekarja käive, taastootmine ja valik.
  14. Veiste kehaehitus ja selle hindamine. Konstitutsioon, konditsioon, temperament. Veiste välimik ja selle hindamine põhimõtted. Loomade mõõtmine.
  15. Veiste piimajõudlus ja seda mõjutavad tegurid. Udara ehitus, piima teke ja väljutamine. Piima keemiline koostis ja toorpiima kvaliteet. Jõudluskontrolli läbiviimine.
  16. Veiste lihajõudlus ja seda mõjutavad tegurid.
  17. Lüpsiseadmete klassifikatsioon. Lüpsiseadme ehitus ja talitlus. Lehmade lüpsmine ja lüpsiinventari pesemine.
  18. Veiste käitumine ja tervishoid. Veiselauda mikrokliima.

  19. Lehmade ja noorloomade  pidamistehnoloogiad.

    Õppematerjalid: Aretusõpetus ja veisekasvatuslink opens in new page (parool - Irje Nutt, [email protected])

SÖÖTMISÕPETUS

  1. Loomorganismi toitumine
  2. Söötade ja looma keha keemiline koostis
  3. Proteiin kui toitaine
  4. Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained
  5. Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen)
  6. Vitamiinid (A, D, E; veeslahustuvad vitamiinid)
  7. Energia kui toitefaktor
  8. Energia kategooriad
  9. Veiste söödad
  10. Piimakarja söötmine laktatsioonitsükli eri perioodidel ja kinnisperioodil
  11. Piimakarja suvine söötmine
  12. Vasikate söötmine ja hooldamine sünnist kuni kuue kuu vanuseni

 

SEAKASVATUS

1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused 

2. Imetavate emiste söötmine ja pidamine

3. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid

4. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 

5. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine

6. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul 

7. Vabade ja tiinete emiste pidamine

Õppematerjalid: Söötmisõpetus ja seakasvatuslink opens in new page (parool - Irje Nutt, [email protected])

 

LAMBAKASVATUS 

1. Lambakasvatus Eestis.

2. Lambatõugude klassifikatsioonid ja Eestis aretatavad lambatõud.

3. Lammaste liha-, villa-, piima-, ja reproduktsioonijõudlus.

4. Tiinete ja imetavate uttede söötmine, söötmisvigadest põhjustatud ainevahetushaigused.

5. Lammaste karjatamine, karjatamiskoormus.

6. Lammaste sigimisbioloogia, paaritamine ja selle organiseerimine.

7. Lammaste poegimine ja selle korraldus, tallede surevuse põhjused.

8. Tallede üleskasvatamine, nende võõrutamine, hüpotermilised talled

9. Lambalautade tüübid.

10. Kitsekasvatus Eestis. Kitsetõud. Kitsekasvatussaadused.

Õppematerjalid: Lambakasvatus link opens in new page(parool - Irje Nutt, [email protected])

 

LINNUKASVATUS

1. Põllumajanduslindude bioloogilised iseärasused.

2. Kanatõud.

3. Lindude pidamine ja söötmine.

4. Muna morfoloogilne ja keemiline koostis. 

5. Kanade munajõudlust mõjutavad tegurid. Munade kvaliteet ja standard.

6. Munade hautamine. Haudemunade tootmine. Haudrežiim ja tibude sugupoole määramine.

7. Kanaborileriliha tootmine.

8. Kalkunkasvatus.

9. Hanekasvatus.

10.Pardikasvatus ja muskuspardikasvatus.

11. Eesti vutt.

Õppematerjalid: Linnukasvatus link opens in new page(parool - Irje Nutt, [email protected])

Uuri ka üldinfot magistriõppesse kandideerimise kohta.