Tehnika ja tehnoloogia

• Kõik üliõpilased õpivad tehnika ja tehnoloogia projekteerimise aluseid, mehaanikat ja automaatikat, elektroonikat ja elektrotehnikat ning infotehnoloogiat.
• Spetsialiseerudes energiakasutusele õpid muuhulgas tundma elektriajameid ja –masinaid ning looma ise asjade interneti ehk värkvõrgu lahendusi.
• Spetsialiseerudes tootmistehnikale õpid muuhulgas tundma mobiilseid masinaid ja robotitehnikat.
• Spetsialiseerudes ergonoomikale õpid muuhulgas ning looma inimkeskseid disainilahendusi. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina. 

• Erialamooduli ainetest valdav enamus koosneb vähemalt pooles mahus praktikumidest ja laboratoorsetest töödest, näiteks automaatika, mootorikütused, soojustehnika, tehnoloogia projekteerimine, insenerigraafika, materjaliõpetus, elektroonika ja programmeerimine.
• Teise kursuse kevadsemestril ootab kõiki üliõpilasi erialapraktika ettevõttes. See kogemus tagab sulle kokkupuute päriseluliste olukordadega ning paneb proovile sinu seni koolis omandatud teadmised ja oskused. 

Marten Madissoo on töötlemistehnika nooremprofessor. Oma tee insenerivaldkonna juurde leidis ta läbi huvi autospordi vastu, millega ta on ise ka praegu seotud nii läbi erinevate rallivõistluste nii juhi kui ka kaardilugeja rollis. Oma inseneeriaõpingud on ta täies ulatuses läbinud Eesti Maaülikoolis, bakalaureuseastmest kuni doktorikraadini välja. Praegustele üliõpilastele õpetab ta hüdraulikat ja pneumaatikat ning lõiketeooriat. Metalli lõikamine ja laastu tekitamine on tema sõnul üks äge tegevus, mis paneb silma särama. Kõik, kellel on huvi autode ehitamise ja metalli lõikamise vastu siis võivad alati julgelt Marteni poole pöörduda. 

Kaarel Soots on väikesest saati tehnikaga kokku puutunud ning seetõttu otsustas ta pärast gümnaasiumit tulla Eesti Maaülikooli ettevõttetehnikat õppima. 2007. aastal lõpetas ta bakalaureuseõppe tehnika ja tehnoloogia õppekaval, 2009. aastal magistriõppe tootmistehnika õppekaval ja 2018. aastal doktoriõppe tehnikateaduse õppekaval. 
Praegu õpeta Kaarel ise tudengitele selliseid õppeaineid nagu materjaliõpetus, materjalide töötlemistehnoloogia, masinaelemendid ning masinate konstruktsioon ja ohutus. 

Mart Hovi on öelnud, et  kõik mis puudutab juhtmete, vooluallikate ja tarbijate kokku ühendamist paelus teda juba lapsepõlves. Paraku langes õpingute esimese etapi lõpp aega, kus algas tormiline arvutite ja interneti areng, seega tuli ka selles valdkonnas oma ülikooli heaks panustada. Mart on omandanud Eesti Maaülikoolis elektriinseneri eriala. Praeguseks on ta keskendunud eelkõige soojusenergeetikale. Selles vallas leiab huviline ka koostööpunkte Eesti Maaülikooli katlalabori tegevustes: http://katlalabor.emu.ee link opens in new page

Allan Tooming on koostööle orienteeritud õppejõud, keda päriselt huvitab üliõpilastele teadmiste edasiandmine, õppetöös tudengitega kontakti saamine ja stressivaba arutelu tekitamine. Tema jaoks on oluline tudengite tagasiside, sellest õppimine ja õppetöö parandamine. Ise on ta lõpetanud Eesti Maaülikooli magistriõppe energiakasutuse erialal, ning hetkel õpib ta maaülikooli tehnikateaduse doktorantuuris. 
Praegustele tudengitele õpetab ta automaatikat, automaatjuhtimist, hooneautomaatikat, visuaalprogrammeerimist ja nõrkvoolusüsteeme. 
Kel koolivälisel ajal on soov Allaniga mõõtu võtta, siis võib temaga kohtuda võrkpalliplatsil. Just võrkpall on see, mis annab talle energiat, toetab füüsist ja õpetab meeskonnana toimimist. 

Meie õppekaval on kasutada ohtralt laboreid, kus suur osa sinu koolipäevadest möödubki ning kus toimuv aitab tehnika ja tehnoloogiaga heaks sõbraks saada. Sinu kasutada on katlalabor, soojustehnika labor, valgustustehnika labor, elektrimontaaži labor, elektrotehnika labor, elektroonika ja automaatika labor, elektriajamite ja -mõõtmiste labor, elektrimasinate labor, kütuste labor, kompuutertomograafia labor, mootorite katselabor, mõõtelabor, lõiketöötluslabor, põllundustehnika labor, pneumaatika, hüdraulika ja robootika labor, ergonoomika labor, füüsika labor ning agrometeoroloogia labor. Päris kirju punt, kas pole? 

• Meie eriala tudengitel on ka aktiivne ja erialatudengeid koondav Tehnikaüliõpilaste seltslink opens in new page.