Tehnotroonika
Tehnotroonika sõna koosneb kahest poolest – tehnikast ja elektroonikast. Tegelikult moodustub tehnotroonika suisa neljast tehnikavaldkonna suunast: arvutustehnika, elektrotehnika, elektroonika ja mehaanika. Meie õppekaval õppides omandad tehnoloogilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, et luua intelligentseid süsteeme ning tagada nende arvutijuhitav funktsioneerimine. Õpingute jooksul keskendud tehnika projekteerimisele, automatiseerimisele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, tarkvara arendamisele ja programmeerimisele ning tehisintellektiga töötamisele. Tehnotroonika õppekava lõpetanuna oled just sina meie tulevikutehnoloogia looja ning sul on võimalik spetsialiseeruda mehaanika või elektroonika õpingutele. Tutvu õppekavaga veelgi!
Kas see eriala sobib sulle?
Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:
-
Mulle meeldib erinevat laadi tehnika.
-
Tahan alati esmalt uurida, mis on seadmete sees ja kuidas need töötavad.
-
Tunnen huvi robootika vastu.
-
Soovin kaasa aidata ühiskonna innovaatilisemaks muutmisele.
-
Mõte sellest, et minust võib saada leiutaja või insener, tekitab elevust.
18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“
Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!
13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“
Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!
0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“
Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!
Mida ja kuidas õpid?
Milles saad põhjalikumad teadmised?
-
Nelja-aastase rakenduskõrghariduse õppekava läbimisel saab sinust valdkonnas hinnatud spetsialist, kellel on süstemaatilised teadmised ja oskused automatiseeritud süsteemide ja robottehnika projekteerimiseks, ohutu käitamise korraldamiseks, juhtimiseks, ning teadmised keskkonnasäästlikest tehnoloogiatest ja ettevõtlusest.
Mida õpid?
-
Esimesel õppeaastal on matemaatika ja füüsika tulevase inseneri jaoks sama olulised nagu keeleõpe, sest nende abil õpib üliõpilane mõtlema ja ennast väljendama nagu insener. Lisaks pööratakse tähelepanu ettevõtlusainetele. Edasistes erialaõpingutes keskendutakse tehnikale ja selle projekteerimisele, robootikale, materjaliõpetusele ja infotehnoloogiale.
-
Kogu õppe vältel omandad süvendatud teadmised insenerigraafikast, visuaalprogrammeerimisest, raalprojekteerimisest, elektriahelatest, elektroonikast, elektrimõõtmistest, diferentsiaal- ja integraalarvutusest, inseneri- ja masinamehaanikast, majandusteaduse alustest, protsesside juhtimisest, masinaelementidest ning robotitehnikast. Õpingute jooksul on sul võimalik spetsialiseeruda kas elektroonika või mehhaanika suunale.
-
Vaata õppekava siit.
-
Vaata õppeplaani siit.
Kuidas praktikat saad?
-
Tehnotroonika õppekaval õppides moodustab olulise osa õppemahust praktika, nt materjalide töötlemise tehnoloogiapraktika, sissejuhatav erialapraktika, pingipraktika ning tootmis- ja diplomipraktika.
-
Ülikoolisisesed praktikad toimuvad rikkalikult ja kaasaegsete seadmetega varustatud erialastes laborites. Praktika raames on võimalik osaleda ka teadusarendusprojektides ning arendada ühtse meeskonnana uusi seadmeid ja tehnoloogiaid. Agrorobootika töörühmas on võimalik kaasa lüüa täppis- ja nutiviljelustehnoloogiate arendusel. Töötlemistehnika töörühmas saab tegeleda pöördprojekteerimise, prototüüpimise ning materjalide töötlemistehnoloogiaga. Biokütuste töörühmas saab tegeleda nii tahke- kui vedelkütustega, võtta osa laborikatsetest või ka uute kütuste arendamisest. Samuti on ERASMUS programmi abil võimalik sooritada praktikad välisettevõtetes ning -ülikoolides.
-
Saamaks reaalseid kogemusi tööstusest ning kinnistamaks õppetöös omandatud teadmisi, on Tehnotroonika õppekava üliõpilased sooritanud praktikaid mainekates tööstusettevõtetes nagu Hanza Mechanics, Metec, Enics, ABB, Ericsson, Atemix, Protolab. Lisaks tootmis- ja tööstusettevõtetele on praktikaid sooritatud nii inseneri- kui projekteerimisbüroodes.
-
Praktikate tegemiseks on sul kasutada näiteks õppe- ja eksperimentaaltöökoda, lõiketöötluslabor, mõõtelabor, kütustelabor ja prototüüpimislabor. Heida pilk peale!
Tutvu õppejõududega
 |
Marten Madissoo on töötlemistehnika nooremprofessor. Oma tee insenerivaldkonna juurde leidis ta läbi huvi autospordi vastu, millega ta on ise ka praegu seotud nii läbi erinevate rallivõistluste nii juhi kui ka kaardilugeja rollis. Oma inseneeriaõpingud on ta täies ulatuses läbinud Eesti Maaülikoolis, bakalaureuseastmest kuni doktorikraadini välja. Praegustele üliõpilastele õpetab ta hüdraulikat ja pneumaatikat ning lõiketeooriat. Metalli lõikamine ja laastu tekitamine on tema sõnul üks äge tegevus, mis paneb silma särama. Kõik, kellel on huvi autode ehitamise ja metalli lõikamise vastu siis võivad alati julgelt Marteni poole pöörduda. |
 |
Kaarel Soots on väikesest saati tehnikaga kokku puutunud ning seetõttu otsustas ta pärast gümnaasiumit tulla Eesti Maaülikooli ettevõttetehnikat õppima. 2007. aastal lõpetas ta bakalaureuseõppe tehnika ja tehnoloogia õppekaval, 2009. aastal magistriõppe tootmistehnika õppekaval ja 2018. aastal doktoriõppe tehnikateaduse õppekaval. Praegu õpeta Kaarel ise tudengitele selliseid õppeaineid nagu materjaliõpetus, materjalide töötlemistehnoloogia, masinaelemendid ning masinate konstruktsioon ja ohutus. |
 |
Heiki Lill on oma suguvõsas juba kolmas põlvkond, kes elektriga tegeleb. Kui tema vanaisa sai elektrikuks vangilaagris, sest oli ebaõiglaselt okupatsiooni ajal vangi pandud, siis Heiki sai elektrikuks pärast maaülikoolis tehnika ja tehnoloogia bakalaureuseõppe lõpetamist samuti vanglas, täpsemalt seal töötades. 2017. aastal lõpetas ta Eesti Maaülikooli energiakasutuse magistriõppe ning 2021. aastal tehnikateaduse doktorantuuri. Hetkel puutub ta oma töös peamiselt kokku tehnotroonika tudengitega, kes on valinud elektroonika suuna, aga ka puidutöötlemise tehnoloogidega. Oma ainete raames õpetab Heiki nutilahendusi, elektroonikaseadmete tootmist, ja projekteerimist, samuti tootmislogistikat. |
 |
Indrek Virro sõnul kasvab huvi robotiseerimise vastu aina enam ning selle jaoks ongi tudengitele loodud õppeained robootikast ja droonidest, mida ta õpetab. Indrek on ise läbinud Eesti Maaülikoolis praktiliste oskuste hankimise eesmärgil tehnotroonika ja tootmistehnika õppekavad. |
Õppekeskkond
-
Tehnotroonikat õppides ootab sind ees väga mitmekülgne õppekeskkond. Suure osa õpperuumidest moodustavad erinevad laborid. Kütuste laboris tegeletakse biokütuste ja mootorikütuste analüüsi ja kvaliteedi hindamisega, mootorite katselaboris uuritakse kütuselisandite mõju sisepõlemismootoritele ning viiakse läbi erinevate seadistustega mootorikatsetusi, mõõtelaboris määratakse materjalide mehhaanikalisi omadusi ning teostatakse termotöötlust, lõiketöötluslabori luuakse erinevaid prototüüpe. Lisaks on õppetöös kasutusel veel kompuutertomograafia labor, põllundustehnika labor, pneumaatika, hüdraulika ja robootika labor, füüsika labor ning mehhatroonika- ja robootikalabor.
-
Meie eriala tudengeid koondab väga aktiivne Tehnikaüliõpilaste Selts, kuhu ootame ka sind!
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
-
Pärast tehnotroonika õppekava lõpetamist on sul võimalik edasi õppida näiteks Eesti Maaülikooli tootmistehnika, energiakasutuse või ergonoomika magistriõppekaval.
Karjäär
-
Pärast õppekava lõpetamist on sul võimalik tööle asuda näiteks projektijuhi, projekteerija, konstruktori, tootmisjuhi, tehnoloogi, mehhatroonikainseneri, robootikainseneri, protsessiinseneri, kvaliteediinseneri, hooldusinseneri või CAD/CAM-inseneri ametikohal. Sinu haridus annab sulle aga vabad käed tegutsemaks kõikjal, kus vähegi mehhaanika või elektroonikaga pistmist.