Tehno­troonika

• Esimesel õppeaastal on matemaatika ja füüsika tulevase inseneri jaoks sama olulised nagu keeleõpe, sest nende abil õpib üliõpilane mõtlema ja ennast väljendama nagu insener. Lisaks pööratakse tähelepanu ettevõtlusainetele. Edasistes erialaõpingutes keskendutakse tehnikale ja selle projekteerimisele, robootikale, materjaliõpetusele ja infotehnoloogiale.
• Kogu õppe vältel omandad süvendatud teadmised insenerigraafikast, visuaal­programmeerimisest, raalprojekteerimisest, elektriahelatest, elektroonikast, elektrimõõtmistest, diferentsiaal- ja integraalarvutusest, inseneri- ja masinamehaanikast, majandusteaduse alustest, protsesside juhtimisest, masinaelementidest ning robotitehnikast. Õpingute jooksul on sul võimalik spetsialiseeruda kas elektroonika või mehhaanika suunale.

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Tehnotroonika õppekaval õppides moodustab olulise osa õppemahust praktika, nt materjalide töötlemise tehnoloogiapraktika, sissejuhatav erialapraktika, pingipraktika ning tootmis- ja diplomipraktika.
• Ülikoolisisesed praktikad toimuvad rikkalikult ja kaasaegsete seadmetega varustatud erialastes laborites. Praktika raames on võimalik osaleda ka teadusarendusprojektides ning arendada ühtse meeskonnana uusi seadmeid ja tehnoloogiaid. Agrorobootika töörühmas on võimalik kaasa lüüa täppis- ja nutiviljelustehnoloogiate arendusel. Töötlemistehnika töörühmas saab tegeleda pöördprojekteerimise, prototüüpimise ning materjalide töötlemistehnoloogiaga. Biokütuste töörühmas saab tegeleda nii tahke- kui vedelkütustega, võtta osa laborikatsetest või ka uute kütuste arendamisest. Samuti on ERASMUS programmi abil võimalik sooritada praktikad välisettevõtetes ning -ülikoolides.
• Saamaks reaalseid kogemusi tööstusest ning kinnistamaks õppetöös omandatud teadmisi, on Tehnotroonika õppekava üliõpilased sooritanud praktikaid mainekates tööstusettevõtetes nagu Hanza Mechanics, Metec, Enics, ABB, Ericsson, Atemix, Protolab. Lisaks tootmis- ja tööstusettevõtetele on praktikaid sooritatud nii inseneri- kui projekteerimisbüroodes.
• Praktikate tegemiseks on sul kasutada näiteks õppe- ja eksperimentaaltöökoda, lõiketöötluslabor, mõõtelabor, kütustelabor ja prototüüpimislabor. Heida pilk peale! link opens in new page

Marten Madissoo on töötlemistehnika nooremprofessor. Oma tee insenerivaldkonna juurde leidis ta läbi huvi autospordi vastu, millega ta on ise ka praegu seotud nii läbi erinevate rallivõistluste nii juhi kui ka kaardilugeja rollis. Oma inseneeriaõpingud on ta täies ulatuses läbinud Eesti Maaülikoolis, bakalaureuseastmest kuni doktorikraadini välja. Praegustele üliõpilastele õpetab ta hüdraulikat ja pneumaatikat ning lõiketeooriat. Metalli lõikamine ja laastu tekitamine on tema sõnul üks äge tegevus, mis paneb silma särama. Kõik, kellel on huvi autode ehitamise ja metalli lõikamise vastu siis võivad alati julgelt Marteni poole pöörduda.

Kaarel Soots on väikesest saati tehnikaga kokku puutunud ning seetõttu otsustas ta pärast gümnaasiumit tulla Eesti Maaülikooli ettevõttetehnikat õppima. 2007. aastal lõpetas ta bakalaureuseõppe tehnika ja tehnoloogia õppekaval, 2009. aastal magistriõppe tootmistehnika õppekaval ja 2018. aastal doktoriõppe tehnikateaduse õppekaval.
Praegu õpeta Kaarel ise tudengitele selliseid õppeaineid nagu materjaliõpetus, materjalide töötlemistehnoloogia, masinaelemendid ning masinate konstruktsioon ja ohutus.

Heiki Lill on oma suguvõsas juba kolmas põlvkond, kes elektriga tegeleb. Kui tema vanaisa sai elektrikuks vangilaagris, sest oli ebaõiglaselt okupatsiooni ajal vangi pandud, siis Heiki sai elektrikuks pärast maaülikoolis tehnika ja tehnoloogia bakalaureuseõppe lõpetamist samuti vanglas, täpsemalt seal töötades. 2017. aastal lõpetas ta Eesti Maaülikooli energiakasutuse magistriõppe ning 2021. aastal tehnikateaduse doktorantuuri.
Hetkel puutub ta oma töös peamiselt kokku tehnotroonika tudengitega, kes on valinud elektroonika suuna, aga ka puidutöötlemise tehnoloogidega. Oma ainete raames õpetab Heiki nutilahendusi, elektroonikaseadmete tootmist, ja projekteerimist, samuti tootmislogistikat.

Indrek Virro sõnul kasvab huvi robotiseerimise vastu aina enam ning selle jaoks ongi tudengitele loodud õppeained robootikast ja droonidest, mida ta õpetab.

Indrek on ise läbinud Eesti Maaülikoolis praktiliste oskuste hankimise eesmärgil tehnotroonika ja tootmistehnika õppekavad.

• Tehnotroonikat õppides ootab sind ees väga mitmekülgne õppekeskkond. Suure osa õpperuumidest moodustavad erinevad laborid. Kütuste laboris tegeletakse biokütuste ja mootorikütuste analüüsi ja kvaliteedi hindamisega, mootorite katselaboris uuritakse kütuselisandite mõju sisepõlemismootoritele ning viiakse läbi erinevate seadistustega mootorikatsetusi, mõõtelaboris määratakse materjalide mehhaanikalisi omadusi ning teostatakse termotöötlust, lõiketöötluslabori luuakse erinevaid prototüüpe. Lisaks on õppetöös kasutusel veel kompuutertomograafia labor, põllundustehnika labor, pneumaatika, hüdraulika ja robootika labor, füüsika labor ning mehhatroonika- ja robootikalabor.
• Meie eriala tudengeid koondab väga aktiivne Tehnikaüliõpilaste Seltslink opens in new page, kuhu ootame ka sind!