Maaehitus (ehitusinseneeria õpe)

Projekteerimine ongi hoone "digitaalse kaksiku" ja tehnilise sisu loomine arvutis enne, kui päriselt ehitama hakatakse.

Kui arhitekt mõtleb välja, milline maja väljast ja seest välja näeb, siis projekteerija ehk ehitusinsener on see aju, kes mõtleb välja, kuidas see maja tegelikult püsti püsib ja toimib.

Sellel erialal tähendab projekteerimine laias laastus kolme põnevat asja:

• 1. Tugevusarvutused ja materjalide valik: Sa õpid matemaatika ja füüsika abil välja arvutama, milliseid koormusi peab maja taluma (näiteks paks lumi katusel, tormituuled või rasked seadmed),. Sa valid, kas teha hoone karkass puidust, terasest, betoonist või kivist, ning arvutad välja, kui paksud ja tugevad peavad need kandvad detailid olema, et hoone oleks ohutu,.
• 2. Nutikate 3D-programmide (BIM) kasutamine: Tänapäeval ei joonestata enam paberi ja pliiatsiga, vaid luuakse arvutis (näiteks AutoCAD ja Revit tarkvaradega) hoone täielik ruumiline ehk 3D-mudel,. Selles mudelis pannakse virtuaalselt paika iga tala ja ühendussõlm. Lisaks õpid sa kaasaegset parameetrilist disaini ja keerulist tugevusanalüüsi (näiteks lõplike elementide meetodit ehk LEM), mis võimaldab testida hoone vastupidavust ja optimeerida materjalikasutust virtuaalselt juba enne selle valmimist,.
• 3. Ehitajale detailse "kasutusjuhendi" loomine: Projekteerimise tulemusel valmib ehitusprojekt (mis jaguneb eel-, põhi- ja tööprojektiks), mis on sisuliselt väga täpne jooniste ja tekstide kogum ehitajale,. Kvaliteetsele ehitusele paneb aluse just hästi koostatud projekt – kui projekteerija on arvestanud kõiki kitsendusi ja teinud täpsed joonised, saab ehitaja luua püsiva ja ohutu hoone,.

Maaehituse erialal lisandub siia juurde veel see, et lisaks tavalistele elumajadele või sildadele oskad sa luua ka spetsiifilisi maapiirkonna ehitisi – näiteks suuri puidust tootmishooneid, nutikaid farme, lautasid, metsahooneid ja isegi vesirajatisi, arvestades loomade heaolu ja looduskeskkonna eripäradega,,.

Lühidalt: projekteerija on insener, kes lahendab probleeme enne, kui need ehitusplatsil üldse tekkida saavad. See sobib suurepäraselt noorele, kellele meeldib loogiline mõtlemine, arvutitega modelleerimine ning kes tahab näha, kuidas tema tehtud arvutustest ja 3D-mudelitest kasvavad välja reaalsed, füüsilised ja aastakümneid püsivad hooned!

Kui projekteerija on aju, kes mõtleb arvutis välja, kuidas maja püsti püsib, siis ehitusjuht on meeskonna kapten ja peamine vastutaja, kes teeb selle arvutis oleva mudeli päris elus teoks.

Kujuta ette, et sa mängid väga vastutusrikast strateegiamängu või korraldad hiiglaslikku festivali tühjal põllul. Sul on ehitamiseks kindel eelarve (raha), kindel tähtaeg (aeg) ja eesmärk saada turvaline ning tellija ootustele vastav hoone (tulemus ehk kvaliteet). See on ehituse "raudne kolmnurk", kus ühe asja muutmine (näiteks aja või raha liigne kokkuhoidmine) mõjutab kohe negatiivselt tulemust. Ehitusjuhi peamine ülesanne ongi neid kolme asja pidevalt tasakaalus hoida.

Sellel suunal õppides tähendab ehitusjuhtimine laias laastus järgmist:

• 1. Inimeste ja suure pildi juhtimine: Ehitusplatsil on korraga palju saginat – tuleb koordineerida ehitusmasinaid ja erinevaid töölisi. Ehitusjuht (näiteks projektijuht) on platsil peamine vastutaja, kes peab olema hoone lahendustega täielikult kursis, panema paika täpse ajagraafiku ja korraldama tööd nii, et kõik sujuks õiges järjekorras. Et nii suurt hulka inimesi edukalt juhtida, õpid sa meeskonnatööd ja suhtlemispsühholoogiat, et oskaksid lahendada konflikte ning suhelda tellijate ja alltöövõtjatega.
• 2. Raha ja aja nutikas planeerimine (digitaalne ehitus): Tänapäeva ehitusjuht ei seisa enam ammu ainult kummikutega porisel ehitusplatsil paberihunniku otsas. Ta kasutab ehituse juhtimiseks nutikaid ruumilisi digimudeleid (BIM), mis aitavad lisaks 3D-pildile arvestada ehitamise efektiivsust ja ressursside kulu. Sa õpid ehitusökonoomikat, et osata täpselt arvutada, kui palju mingid materjalid ja tööetapid maksavad ning kuidas hankida parimaid ehitajaid.
• 3. Kvaliteet, ohutus ja seadused: Ehitusjuht vastutab selle eest, et kogu ehitusprotsess oleks turvaline ja keegi ei saaks viga. Samuti peab ta pidevalt kontrollima, et ehitustööd tehakse kvaliteetselt, vastavalt nõuetele ning rangelt projekti järgi. Kuna ehituses liiguvad suured rahad ning vastutus hoone püsimise eest on pikaajaline, õpid sa ka ehitusalast õigust ja seda, kuidas sõlmida korrektseid lepinguid.

Lühidalt: Ehitusjuht on meeskonnamängija, probleemide lahendaja ja asjade ärategija. See suund sobib ideaalselt noorele, kellele meeldib korraldada, kes ei karda vastutust ja kes tahab iga päev reaalselt näha, kuidas tema juhtimisel kerkib tühjale platsile midagi suurt ja püsivat – olgu selleks siis suure sildeline tööstushoone, kaasaegne põllumajanduskompleks või elumaja.

Kui projekteerija on aju, kes mõtleb arvutis välja lahendused ja ehitusjuht on meeskonna kapten, siis jätkusuutliku ehituse spetsialist on roheline visionäär ja ehitiste "arst", kes hoolitseb selle eest, et meie elukeskkond säästaks planeeti ning vanad väärikad hooned saaksid uue elu.

Kujuta ette, et sa ehitad uut hoonet targalt, pannes iga ehitusmaterjali tööle täpselt vastavalt tema parimatele omadustele või äratad hoopis ellu vana väsinud hoone, muutes selle nutikalt kaasaegseks.

Sellel suunal õppides tähendab jätkusuutlik ehitus ja renoveerimine laias laastus järgmist:

• 1. Puit kui tuleviku supermaterjal ja looduslikud lahendused: Sa õpid kasutama Eesti ainsat taastuvat ja loodussõbralikku ehitustoorainet – puitu. Sa oskad projekteerida kõike alates klassikalistest palkmajadest kuni ultramoodsate ristkihtpuidust (CLT) ja moodulehitisteni. Lisaks õpid, kuidas kasutada ehitamisel ja soojustamisel nutikalt kohalikke looduslikke materjale (nagu puit, savi, roog), et luua tervislik ja energiasäästlik sisekliima. Sidudes need passiivmaja kontseptsiooni ja nutikate passiivset energiat kasutavate, oskad sa luua tervisliku ja energiasäästliku sisekliima, mis vähendab vajadust kunstliku jahutuse järele.
• 2. Vanade hoonete elluäratamine (ehitiste "arstimine"): Kõike ei pea ega tohigi alati nullist uuesti ehitada. Sa õpid hindama ehitiste tehnilist seisukorda ehk panema vanadele majadele "diagnoose". Sa töötad välja lahendusi, kuidas pikendada hoonete eluiga, hoida madalal nende hoolduskulud ning renoveerida neid säästvalt nii, et nende ajalooline ja kultuuriline väärtus säiliks.
• 3. Ringmajandus ja planeedi säästmine: Sa ei mõtle ainult homsele, vaid ka 50 aasta taha. Sa õpid arvutama hoonete süsinikujalajälge ja hindama kogu nende elutsükli kulusid (LCA). Veelgi enam – sa õpid kavandama uusi maju nii, et nende eluea lõppedes saaks neid nagu suuri Legosid kiht-kihilt lahti võtta (demonteerida) ning materjale uuesti ringlusse saata või taaskasutada, vältides ehitusprügi teket.

Lühidalt: Jätkusuutliku ehituse insener on maailmapäästja, puidufänn ja nutikas taaskasutaja. See suund sobib ideaalselt noorele, kes hoolib meie planeedi tulevikust, tahab päriselt ehitussektoris rohepööret eest vedada ning kellel on kirge siduda esivanemate ehitustarkused (puit ja taaskasutus) kõige moodsama rohe- ja digitehnoloogiaga!

• Ehitusmaterjale ja nende omadusi kandekonstruktsioonides ja seinte soojustamisel.
• Joonestamist, kaasaarvatud erinevate joonestus-, projekteerimis ja BIM tarkvarade kasutamist (nt AutoCAD, Autodesk Revit jms) hoonete arhitektuuri ja kandekonstruktsioonide kavandamisel.
• Materjalide ja konstruktsioonide tugevusarvutuste aluseid (tugevusõpetus, ehitusmehaanika) ning nendega seonduvaid aineid (füüsika, matemaatika).
• Puit-, teras-, betoon-, kivikonstruktsioonide projekteerimist.
• Hoonete kütte-, ventilatsioonisüsteemide lahendusi.
• Tootmishoonete, sh põllumajandushoonete projekteerimist ja ehitust.
• Süsinikujalajälje arvutust ehitusmaterjalidele ja hoonetele.
• Kohalike ja loodussõbralike ehitus- ja soojustusmaterjalide (puit, paekivi, savi, saepuru, pilliroog jne) kasutamist ehitamisel. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Ehitusinseneriõppe lahutamatuks osaks on teooria kinnitamine katsetega. Mitmetes ainetes, nt tugevusõpetus, ehitusmaterjalid, geotehnika toimuvad laboratoorsed tööd ja katsed. Näiteks valmistavad üliõpilased materjalide tugevus-, ja plastsusnäitajate määramiseks ise katsekehasid ning purustavad neid. Tulemusi võrreldakse teoreetiliste väärtustega.
• Meie üliõpilased arendavad enda praktilisi oskuseid Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) ehituslaborites ehitustehnoloogia aine menetluspraktika raames. Praktika käigus laotakse seinu, plaaditakse vannitubasid, värvitakse, lammutatakse jms.
• Ehituseriala menetluspraktika läbid ehitusettevõtetes, nt Embach, Mapri, Savekate diplomeeritud ehitusinseneride juhendamisel. Praktika alusdokumendiks on ülikooli-, ettevõtte- ja üliõpilasevaheline leping.
• Praktikabaasina saad kasutada ka õppekavaga seotud tugevusõpetuse, ehitusmaterjalide, ehituskonstruktsioonide laboreid, mis on varustatud kõigi vajalike seadmetega. Seda võimalust kasutatakse nt lõputööga seotud katsete ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ehituseriala diplomipraktika raames.
• Praktikaga seotud võimalusi õppekavas on laiendatud eriala valikainetega, nt ehitusmaksumuse ja hankemenetluse õppepraktika, projekteerimise õppepraktika. 

Kadri Leiten tegi 12nda klassi lõpus testi "Kes minust võiks saada?" ning siis tundus talle naljakas, et vastuseks tuli õppejõud/teadlane. Nüüd aga astub ta isa suurtes jalajälgedes nii õppejõuna kui oma firmas projekteerijana. Kadri on lõpetanud Eesti Maaülikoolis maaehituse eriala ning hetkel on ka doktorantuur juba lõpusirgel. Praegustele maaülikooli tudengitele õpetab ta maaehitust. Kadri on öelnud, et kõik tema päevad on uskumatult huvitavad!

Villu Leppik on maaülikooli vilistane ja töötav ehitusinsener ning osalenud paljude hoonete projekteerimises nii Eestis kui ka põhjamaades (vt nt https://woodhouse.ee/project/treet/link opens in new page). Eriti meeldivad talle suurte puidust hoonete konstruktsioonid. Villu püüab praktikas saadud teadmisi, oskusi ja näiteid tuua ka tudengitele - tulevastele kollegidele. Ta on öelnud, et sõltumata oma 20 aastasest kogemusest näeb ta, et ehitusinseneeria areneb ning iga päev õpib ta midagi uut. Värsketele tudengitele soovib ta: “Mõelge suurelt, unistage suurelt, inseneeriat saab teha üle maailma!”

Julia Vizel ütleb enda kohta, et on sündinud „kellu käes“ ja leiutanud/ehitanud kogu elu. Vaatamata asjaolule, et tema siht oli juba lapsena selge, jõudis ta õige erialani alles elukogenuna. Julia on lõpetanud Eesti Maaülikooli maaehituse õppekava.
Tudengitele õpetab ta  hoone 3D mudeldamist, raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimist ja ehitustarindite analüüsi lõplike elementide meetodi abil.

• Maaehituse õpikeskkonda on pidevalt kaasajastatud ja uuendatud.  
• Üliõpilastel on võimalus osaleda Ehitustudengite Seltsi tegevuses. #Facebooklink opens in new page  

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.