Aiandus

Aianduse erialamoodul annab sulle baasteadmised mullast, väetamisest, taimefüsioloogiast ja -geneetikast. Seejärel õpid tundma ilutaimi, puu- ja köögiviljakultuure ning nende kasvatustehnoloogiaid, kahjureid ja haigusi. Haljastuse moodulis saad varem omandatud teadmisi ilutaimedest kasutada haljasalade kujundamisel ja maastikuehituses.

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Erialaainetes aiakultuuride paljundamine, puuviljandus, taimekahjustajad ja nende tõrje toimuvad välipraktikumid Rõhu katsejaama istandikes. Õpitakse aiakultuuride paljundusvõtteid, erinevate puude ja põõsaste võralõikust, aiakultuuride kahjureid ja haigusi. Katmikaianduse aines toimuvad õppepäevad erinevate aiandusettevõtete kasvuhoonetes. Laboratoorsetes töödes õpitakse tegema lihtsamaid viljade biokeemilise koostise analüüse.
• Ettevõttepraktika maht on 6 nädalat. Praktikakohtadeks on Eesti aiandusettevõtted, näiteks erinevad puukoolid, haljastusfirmad, puu- ja köögiviljakasvatajad. Kellel on huvi teaduse vastu, sellel on võimalus läbida praktika ka teadusasutustes ja Tartu või Tallinna botaanikaaedades.
• Aianduse õppetooli peamiseks välipraktikumide baasiks on Rõhu katsejaamlink opens in new page.
• Õppetoolil on ka oma laboratooriumlink opens in new page, kus saab analüüsida näiteks viljade biokeemilist koostist. Aianduse õppetooli üks osa on ka Polli Aiandusuuringute Keskus, kus tegeletakse eelkõige aiakultuuride sordiaretuse ja aiakultuuride töötlemise ja väärindamisega.

Ulvi Moor, professor, aianduse õppetooli ja õppekava juht

Õppekavajuhina tegeleb ta õppekava arendamisega, et tulevastel tudengitel oleks veelgi enam huvitavaid valikaineid aianduse erialal. Ulvi Moor on läbinud EMÜ-s nii diplomi-, magistri- kui doktoriõppe ja lisaks omandanud gümnaasiumiõpetaja kutse Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud õpetajana Räpina Aianduskoolis ja alates 2006. aastast õppejõuna EMÜ aianduse õppetoolis. Bakalaureuseastmes õpetab ta „Aianduse tehnoloogiate“ õppeainet. Tema uurimistöö on eelkõige seotud aedmaasikate (sordivõrdluskatsed, väetus- ja säilituskatsed) ja õuntega (õunte füsioloogilised häired, säilivus, mükotoksiini patuliini teke õunamahlas). Ulvi Moor on ka atesteeritud aianduskonsulent, kes teeb tihedat koostööd Eesti maasikakasvatajatega. Seetõttu kaasab ta ka tudengeid juba varakult rakendusuuringutesse.

• Intervjuu Ulvi Mooriga: kuidas kasvatada maasikaidlink opens in new page
• Teadlaste öö podcast. Ulvi Moor: Prügiks peetavad koleköögiviljad ja teised möödapanekud, mis viivad toidukaonilink opens in new page

Kadri Karp, emeriitprofessor, aianduse õppetool

Kadri Karp on 1992. aastast tegelenud õpetamise ja aiandusteadusega. See töö on olnud tulemusrikas ja edukaid vilistlasi töötab nii hariduses kui ka aiandusettevõtetes. Teaduses on olnud nii edu kui ebaõnnestumisi – mesimurakat ei õnnestunud tootmisistandikes kodustada, kuid katsetöö õnnestus Ameerikast toodud aedmustikatega. Tänaseks päevaks on see ka Eestis tuntud marjakultuur ja paljude lemmikmari. Viimaste aastate teadustöö on seotud viinapuude ja veinidega. Emeriitprofessorina tegeleb Kadri Karp õpetamisega vähem kui varem, kuid tema viinamarjakasvatuse valikaine on tudengite poolt siiani kõrgelt hinnatud.

• Kadri Karp Eesti veinidestlink opens in new page
• Kadri Karp Eesti viinapuudestlink opens in new page

Leila Mainla, nooremprofessor, aianduse õppetool

Nagu Leila Mainla ise ütleb, „tema elu on lill“, sest Leila on aianduse õppetooli iluaianduse õppejõud. Bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi on ta omandanud Eesti Maaülikoolis. Alates 2017.aastast õpetab bakalaureuseastme tudengeid ja 2024. aastast ka aianduse magistrante. Teadustöö suunaks on biostimulantide abil ilutaimede kasvu ja õitsemise parandamine ning mineraalväetiste kasutamise vähendamine. Samuti uurib ta turba vähendamise võimalusi ilutaimede kasvusubstraadis.

• Intervjuu Leila Mainlaga: suvelilled ja biostimulandidlink opens in new page
• Huvitaja intervjuu Leila Mainlaga: Taimedele sobiv toidulaudlink opens in new page

Priit Põldma, lektor, aianduse õppetool

Priit Põldma aiandushuvi algas Peipsi ääres köögivilju kasvatades ning köögiviljandus on jäänud tema kireks siiani. Bakalaureuseastme tudengitele õpetab ta katmikaiandust ja köögiviljandust. Kõige enam on tema uurimistöö objektiks olnud küüslauk ja söögisibul, aga rohkem kui 20-aastase teadustöö jooksul on ta uurinud ka väga paljusid teisi kultuure. Talle pakuvad huvi ka uued tehnoloogiad ja nutilahendused aianduses.

• Priit Põldma: võimalikest nutilahendustest taimekasvatuseslink opens in new page

Mariana Maante-Kuljus, lektor, aianduse õppetool

Mariana Maante-Kuljus on aianduse õppetooli värske puuviljanduse õppejõud, kes kaitses oma doktorikraadi 2021. aastal. Tema teadustöö keskendub põhjamaisele viinamarjakasvatusele. Koostöös tootjatega tegeleb ta viinamarjakasvatuse ja veinitootmise edendamisega Eestis.

• Delfi: Maaülikool tahab Eesti viinamarjadest teha mitu korda tervislikumat veini kui prantslastellink opens in new page

Angela Koort, lektor, aianduse õppetool

Angela on EMÜ aianduse õppetooli vilistlane, kes pärast magistriõpinguid siirdus kolmeks aastaks tööle Norra Bioökonoomika Instituuti, kus õppis ära Norra keele ja tegi aiandusalast uurimistööd. 2017. aastal pöördus Angela Eestisse tagasi ja töötas mõnda aega Räpina Aianduskoolis. Alates 2019. aastast õpetab ta EMÜ üliõpilastele aiakultuuride füsioloogiat ja biotehnoloogilisi rakendusi aianduses. Tema teadustöö keskendub aedmustika uurimisele. Sel teemal kaitses ta 2024. aastal ka oma doktoritöö.

• Tudengid on oma tagasisides välja toonud järgmist: „Maaülikooli laborid on väga heas seisus ja on olemas pea kõik võimalused, et õppida erinevaid asju lähemalt. Ei olnud selliseid hetki, kus öeldi, et seda tehakse nii, aga me seda läbi teha ei saa, kuna siin pole selliseid võimalusi“.
• Kuna aianduse eriala tudengeid on vähe, siis saavad tudengid õppejõududelt alati nõu küsida ja eriti lõputöö kirjutamisel saadakse väga palju toetust. Õppekava tagasisides on kirjutatud järgmist: “Ma ei oleks kunagi arvanud, et tavaline õpetaja keskkoolis peab ennast paremaks kui ülikooli õppejõud, aga nii on. Kui inimlikud ja vastutulelikud on professorid ja õppejõud üldiselt ning on imeline, kui palju toetust on tulnud lõputöö juhendajatelt“.