Õppekava
Kalandus ja rakendusökoloogia
Meie planeedi elanikkond kasvab kiiresti ning et üle 70% meie maakerast on veega kaetud, on viimaste aastakümnete kasvutrendid suunanud inimkonda üha rohkem vesiviljelusele. Meie sini- ja rohemajandus areneb kiiresti ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse nii vees kui maismaal muutub monokultuuride levikul üha olulisemaks. Kalanduse ja rakendusökoloogia erialal õpid sa mõistma, kuidas töötab jätkusuutlik loodusvarade kasutamine vees, mil viisil seda bioloogilist mitmekesisust kaitsta ning kuidas nii maal kui vees kasumlikult majandada.
eriala
Õppeaste
Bakalaureuseõpe
õppe liik
Õppevorm
Päevane õpe
keel
Õppekeel
Eesti keel
aine maht
Õppe kestus ja maht
3 aastat, 180 EAP
kohtader arv
Õppekohtade arv
20
valuuta
Õppekoha maksumus
tasuta
Vastuvõtunõuded
Vastuvõtutingimused
Siit leiad eksamid ja vastuvõtukatsed, mis sul tuleb sisseastumiseks teha, ja dokumendid, mida sinult soovime.
Lisaks saad teada, mis on riigieksamite asendamise ja lisapunktide saamise võimalused.
Link avaneb uuel vahelehel Vastuvõtueeskiri
Kui soovid lugeda vastuvõtueeskirja, klõpsa siia.
Link avaneb uuel vahelehel Esita avaldus
SAISi sisenemiseks klõpsa siia.
SAISis alusta sisselogimisest, seejärel saad asuda avaldust esitama.
Kas see eriala sobib sulle?
Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:
- Armastan looduses käia, loodusväärtused ja elurikkus lähevad mulle korda.
- Soovin looduses toimivatest seostest paremini aru saada, globaalsel ja kohalikul tasandil.
- Tunnen, et looduse hoidmiseks tuleb osata seda ka säästlikult majandada.
- Arvan, et elukeskkonna parandamiseks on vaja nii asjakohaseid teadmisi kui praktilisi oskusi.
- Hindan meeskonnatööd ja minuga on meeldiv koos töötada.
18—25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“
Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja varasemad kokkupuuted valdkonnaga loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tulevikuspetsialistiks saamiseks. Ootame sind õppima!
13—17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“
Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle lisateadmisi ja -oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et saaksid kasvada nii isiksuse kui ka professionaalina. Tee see samm ja alusta õpinguid!
0—12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“
Tundub, et sinu huvid ja eesmärgid ei kattu päris täielikult õppekava eesmärkidega. See ei tähenda aga, et sa ei võiks selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada. Julgustame sind siiski kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!
Mida ja kuidas õpid?
Kalanduses ja rakendusökoloogias
- saad põhjalikumad teadmised kalandusest ja vesiviljelusest. Kalanduse globaalsel ülepüügi ajastul on kala- ja vähivarude kaitse ja taastamine järjest olulisemal kohal. Kestlik sinimajandus on tõusev trend nii maailmas kui ka Eestis, kus seda soosivad meie looduslikud tingimused. Vesiviljeluse plahvatuslik areng tuleb aga hoida säästva arengu radadel, et mõju looduskeskkonnale oleks jätkusuutlik.
- veekogude ökosüsteemidest. Eesti on erakordselt rikas siseveekogude ja mageveevarude poolest. Kõik need toimivad ökosüsteemid rikastavad elukeskkonda ja parandavad inimese elukvaliteeti. Kahjuks ei ole aga kõigi veekogude seisund selline nagu sooviksime. Meie erialal saad teada, millised on meie veekogud, nende rikkused, kuidas need toimivad, kuidas veekogude liigirikkust ja ökosüsteeme kaitsta ning taastada nii, et rikkus säiliks ka tulevastele põlvedele. Suur osa õppest toimub Võrtsjärve kaldal asuvas moodsas limnoloogiakeskuses.
- maismaa ökosüsteemidest. Metsa-, põllu- ja poollooduslikud maastikud on inimkonna edasiseks eksistentsiks vääramatu tähtsusega. Säästva arengu eesmärgid seavad tavapärasest erinevad nõuded maismaa ökosüsteemide majandamisele, liigirikkuse säilitamisele ning inimtegevuse sobitamisele looduskeskkonda. Meiega õpid Eesti metsade ja poollooduslike koosluste keskkonnakaitselist ja mitterahalist väärtust hindama, mõistma kaitse vajadusi ning säästliku majandamise võimalusi. Suur osa õppest toimub välibaasides kas merekaldal Virtsu lähedal Puhtus või Peipsi järve lähedal Järvseljal.
Õpingute aluseks on looduse ja selle toimemehhanismide tundmaõppimine (keskkond, liigid, kooslused, ökoloogilised seosed). Õpid veekogude elustikku, bakteritest kaladeni; maismaa elustikku, seentest põtradeni; globaalseid muutusi vee ja maismaa ökosüsteemides ja nende mõju loodusressursside kasutamisele ning alternatiive intensiivpõllumajandusele.
Lisaks õpid ka kalade bioloogiat, ökoloogiat, füsioloogiat, paljundamist, geneetikat, toitumist ja haiguste tõrjet; kalavarude haldamist, taastamist ja püügitehnoloogiaid; vesiviljeluse tehnoloogiaid; kalade käitlemist, turustamist, toiduohutust; hüdrobioloogiat ja -keemiat, ökotoksikoloogiat; vee ja maismaa ökosüsteemide looduslikkuse taastamist; keskkonnakaitset, -poliitikat ja –korraldust; looduskaitsealade ja veekogude majandamist; oma ideede ja unistuste rakendamist ettevõtluses ja biomajanduses.
Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).
Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.
- Erialapraktikal kinnistad ülikoolis saadud teoreetilisi teadmisi, süvendad ja arendad neid ning seod praktilise erialase tööga. Nii saad praktilise töökogemuse erialaga seotud ettevõttes ja õpid mõistma teoreetiliste teadmiste väärtust, kriitiliselt ennast ja oma kogemust analüüsima ning seda, kuidas konkreetne organisatsioon toimib.
- Praktilist kogemust erialal omandatakse sageli näiteks Keskkonnaagentuuris, Kliimaministeeriumis, Keskkonnaametis, muudes riigiasustustes, kohalikes omavalitsustes, RMKs ja keskkonnaga tegelevates eraettevõtetes.
Ingmar Ott.
Ingmar lõpetas Tartu Ülikooli bioloogia erialal ning kaitses oma väitekirja 1987. aastal. Ta on uurinud järvede ökoloogilisi mehhanisme, nende pikaajalisi muutusi, mikrovetikaid, ökoloogilist seisundit ning prognoosinud kliimamuutuste mõju veekogudele. Tema fookuses on olnud looduskaitse ja veekogude tervendamisvõimalused. Tema koostööst kolleegidega on sündinud kõrgkooliõpik „Siseveekogud“ ja monograafia „Eesti järved“.
Innovaatika: Eesti järvede tervis pole kiita.link opens in new page
Kalle Olli
Kalle on uurinud toiduahelaid, aineringet ja fütoplanktoni kooslusi Läänemeres ja mujal rannikumeredes. Kusjuures ongi tema spetsialiteet bioloogiline okeanograafia ja planktoloogia. Ta on osalenud enam kui poolel tosinal Arktika ekspeditsioonil Norra ja Rootsi uurimislaevadel, peamiselt Barentsi ja Grööni merel, kuid ka kaugemal Põhja-Jäämerel, Nanseni ja Amundseni nõos ja põhjapoolusel. Praegu juhib Kalle Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli.
VABA AKADEEMIA: Kalle Olli „Ookean globaalsete muutuste tuules“link opens in new page
Katrin Kaldre
Katrin töötanud Eesti Maaülikoolis 2006. aastast ja tegelenud peamiselt jõevähi ja vähi võõrliikide ning nendega levivate haiguste uurimisega nii looduses kui kasvanduse tingimustes. Lisaks teadustööle annab ta loengukursuseid nii bakalaureuse- kui magistriõppe tudengitele ja juhendab üliõpilasi kõigil kolmel kõrgharidusastmel. Alates 2024. õppeaastast juhib ta Ringbiomajanduse bakalaureuseõppekava.
Toomas Kõiv
Toomas on oma väljaõppelt zooloog-hüdrobioloog ning suurema osa teaduslikust karjäärist on ta seotud olnud Võrtsjärve Limnoloogiajaamaga. Tema uurimisobjektiks on kõige laiemas mõttes järved ning see teeb temast meie limnoloogia uurimissuuna raudvara. Täna tegeleb ta ennekõike inimmõju uurimise ja hoolimatu inimtegevuse tulemusena rikutud veekogude ökosüsteemide tervendamisega. Limnoloogiatarkusi jagab ta jõudumööda limnoloogia blogislink opens in new page ning õppetööga Maaülikoolis. Lisaks teeb on tema jaoks tähtis täpne terminoloogia ja teaduskeel, mille esinduslikumaks tulemuseks on tema loodud „Limnoloogia sõnastiklink opens in new page“ – üks mahukamaid oskussõnastikke Eestis.
Terminikomisjon tõrjub invasiivseid toortõlkeid mitme keele abillink opens in new page
Lisaks Eesti Maaülikooli linnakule toimub meie õppetöö mitmes välibaasis ja ettevõttes ning ka limnoloogiakeskuses Võrtsjärve ääres. Õppetöösse on kaasatud teistegi ülikoolide ja asutuste töötajaid, nt Tartu Ülikoolist, TalTech’ist, Tallinna Loomaaiast, Ornitoloogiaühingust ning vesiviljelusettevõtetest. Meie tudengid ja õppejõud on ühtehoidvad ning õpingutes aitavad sind ka tuutorid. Õppetöö jooksul teed sa läbi mitmeid õpiekskursioone Eestimaa huvitavatesse paikadesse.
Tutvu meie õppetooli ja erialaga läbi video!
Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli tutvustus
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
Meie lõpetajad jätkavad sageli sama suuna magistriõppes.
Tee teadustööd
Pärast magistriõpet saab konkureerida doktoriõppesse, jätkates teadlase või õppejõuna ülikoolis.
Jätka juhina
Tee karjääri tippjuhina keskkonna valdkonnas.
Vilistlased erialal õppimisest
"Sain õppekavalt oskuse analüüsida, kriitiliselt mõelda ning luua seoseid. Kõik need teadmised ja oskused on olnud mulle suureks abiks ning annavad mulle kindlustunde ja pädevuse minu praegusel ametikohal Eesti Teadusagentuuri Brüsseli büroos."
Carmen Kivistik
Kalanduse ja rakendusökoloogia vilistlaneTeisi õppekavasid
toidu tootmise ja töötlemise valdkonnast
Aiandus
Aiandus ei tähenda vaid koduseid köögivilja-, maitseaine- ja lillepeenraid. Aianduse bakalaureuseõppes õpid kasvatama tervislikke puu- ja köögivilju ning ilutaimi professionaalsel ja tööstuslikul tasemel, säästes sealjuures ka keskkonda. Saad teada, millised taimeliigid meie kliimasse sobivad ning millised sordid siin vastu peavad. Lisaks õpid taimedega enda ümber ka ilu looma. Aianduse eriala annab sulle laiapõhjalise ja mitmekülgse hariduse, mis lubab sul töötada eri ametites ettevõtjast õpetajani.
Toiduainete tehnoloogia
Toiduainete tehnoloogia on elulähedane valdkond, mis hõlmab toiduainete tootmist, töötlemist ja säilitamist. Meie valdkonnas toimuv mõjutab otseselt tarbijatele kättesaadavate toiduainete valikut, ohutust ning kvaliteeti. Toiduainete tehnoloogia bakalaureuseõppes omandad süsteemse ülevaate toidutoorme koostisest, omadustest ja väärindamise tehnoloogiatest ring- ja biomajanduse väärtusahelas. Õppetöös on suur rõhk praktilistel ja laboratoorsetel töödel ning erialapraktikal ettevõtetes ja organisatsioonides. Üliõpilased kaasatakse aktiivselt uurimistöösse ja õppekava arendusprotsessi.
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
Toit on miski, mille olemasolu me tänapäeval suuresti elementaarseks peame. Siiski käib toidu kasvatamise juurde hulk rasket tööd, nutikat ja plaanipärast tegutsemist ning jätkusuutlikku strateegiat. Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava keskendub kaasaegsete teadmiste ja oskustele andmisele. Õppekava annab sulle ülevaate põllumajandusliku tootmise protsessidest, turundusstrateegiatest ning toidutootmise alustest. Üliõpilasena omandad sa praktilisi oskusi, mis aitavad sul edukalt põllumajandussektoris töötada või oma ettevõte luua. Õppekava lõpetanuna oled sa valmis edukaks karjääriks nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel põllumajandusturgudel.
Õppekavajuht:
Ingmar Ott
rakendushüdrobioloogia peaspetsialist
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
5142304
5142304Õppekorraldusspetsialist:
Maire Vatsar
õppekorralduse peaspetsialist
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi administratsioon
+372 7313886
+372 73138865259565
5259565