Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus (bak) - vastuvõtutingimused

Kui sa pole sooritanud põhinõuetes nimetatud eksameid, siis leiad siit asendusvõimalused. 

• eesti keele riigieksam – eesti keel teise keelena riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti 100-st või eesti keele B2 tasemeeksam tulemusega vähemalt 80 punkti või eesti keele C1 tasemeeksam tulemusega vähemalt 60 punkti või eesti keele vastuvõtukatse;
• kitsas matemaatika – laia matemaatika riigieksam või enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksam või eelnimetatute puudumisel enne 2014. aastat sooritatud füüsika, keemia või bioloogia riigieksam (nimetatuist parim tulemus) või matemaatika vastuvõtukatse või EMÜ matemaatika riigieksami ettevalmistuskursuse lõpuhinne.

Kui pead puuduvat eesti keele või matemaatika riigieksamit asendama vastava vastuvõtukatsega, siis leiad informatsiooni selle kohta siit.

Lisakonkursipunkte saad siis, kui oled vastuvõtutingimused täitnud ning neid võimalusi on seitse:  

1. kui oled lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutseharidusasutuse kiitusega (3 lisapunkti);
2. kui oled lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli alates 2020. aastast (3 lisapunkti);
3. kui osalesid Eesti Maaülikooli matemaatika riigieksami ettevalmistuskursusel alates 2020. aastast ning lõpetasid selle positiivse tulemusega (1 lisapunkt);
4. kui said preemia õpilasleiutajate riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2020. aastast (3 lisapunkti);
5. kui said preemia õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2020. aastast (3 lisapunkti);
6. kui sooritasid laia matemaatika riigieksami, enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksami või matemaatika vastuvõtukatse vähemalt 20 punktile ning nimetatud riigieksamite või matemaatika vastuvõtukatse tulemust arvestatakse asendustulemusena kitsa matemaatika riigieksami asemel (16 lisapunkti, arvestusega, et suurim matemaatika riigieksami tulemus koos lisapunktidega võib olla 100 punkti);
7. kui oled sooritanud kutseeksami ja sinu kutsetunnistus on kutseregistrisse (https://www.kutseregister.eelink opens in new page) kantud (3 lisapunkti). Arvestatakse järgmiste kutsete tunnistusi:

• Maastikuehitaja, tase 4;

• Maastikuehitaja, tase 5;

• Meisteraednik, tase 5;

• Maakorraldaja, tase 6;

• Arborist, tase 4;

• Meisterarborist, tase 5. 

Kõikidele õppekavadele võetakse väljaspool konkurssi nt olümpiaaditulemuste või sporditulemuste alusel.

Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavale võetakse lisaks väljaspool konkurssi vastu kutsekeskharidusasutuses keskhariduse omandanud ning aianduse, arboristi, linnaaedniku või maastikuehitaja eriala lõpetanud keskmise hindega vähemalt 4,0.

NB! Väljaspool konkurssi vastuvõtmine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama vastuvõtukatseid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Väljaspool konkurssi vastu võtmiseks pead sa esitama kandideerimise tähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida väljaspool konkurssi. Avaldusele pead lisama lingi olümpiaadi tulemustele või sporditulemuste alusel kandideerimise korral nõutud ankeedi. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt vastuvõtust väljaspool konkurssi.

Joonistuskatsed toimuvad 6., 7., 8., 9., 10., 13. ja 14. juulil kell 10.00 ja kell 13.00. Korraga lubatakse katsele kuni 12 kandidaati.

Kandidaat valib kandideerimisavaldust esitades SAISi kaudu endale sobiva katse tegemise aja, mis on tema jaoks siduv. Kui kandidaat ei vali ise kandideerimisavalduse esitamisel katse tegemise aega, määrab selle aja tema jaoks vastuvõtukomisjon ja teavitab kandidaati avalduses antud e-posti aadressi kaudu hiljemalt avalduste vastuvõtuperioodi lõppemisele järgneval tööpäeval. Katse sooritamiseks tuleb sisseastuja isiklikult ülikooli kohale aadressile Kreutzwaldi 56 (Tehnikamaja) ruumi A401 (4. korrus).

Vastuvõtukatse on kaheosaline: joonistamine (kestus 2 tundi) ja sellele järgnev joonistusi käsitlev vestlus (10 minutit).

Joonistamise osas (120 minutit) saab kandidaat vastuvõtukatse komisjoni liikmelt viis erinevat teksti – ühe lihtsama, kaks keskmise raskusastmega ja kaks kõrge raskusastmega. Kandidaat peab välja valima kolm teksti, mille järgi tuleb kandidaadil teha kolm visandit (iga valitud teksti kohta/ põhjal üks). Visandid tehakse A4 formaadis valgele paberile (harilik koopiamasinapaber) kandidaadi poolt valitud joonistusvahendiga (nt harilik pliiats, värvipliiats, tintenpen vmt). Paberilehed saab kandidaat vastuvõtukatse komisjoni liikme käest, joonistusvahendid tuleb kandidaadil endal kaasa võtta. Joonistamine toimub samaaegselt teiste kandidaatidega ja horisontaalse laua taga istudes. Joonistamise järel annab kandidaat oma nimega varustatud visandid komisjoniliikme kätte.

Joonistamisele järgneb kohe individuaalse vestluse osa (10 minutit), mille käigus saab üliõpilaskandidaat kahele komisjoniliikmele selgitada oma visandite sisu ja seotust nende aluseks olnud tekstidega. Vestlemine toimub jooksva järjekorra alusel kuni kõik eelnenud joonistamise voorus osalenud kandidaadid on saanud oma visandite sisu avada.

Vastuvõtukatse annab maksimaalselt 10 punkti. Komisjon hindab kandidaadi visandeid ja sellele järgnenud vestlust järgnevalt: iga visandi puhul on võimalik artistlikkuse eest saada 0-3 punkti ja lisaks võib komisjon anda veel ühe lisapunkti visanditest ja vestlusest avaldunud kõrge erialase motiveerituse puhul (kõik kokku kuni 10 punkti) .