Vesiehitus ja veekaitse

• Sinu tulevane baasharidus põhineb matemaatikal, füüsikal, tugevusõpetusel, ehitusmehaanikal, ehitusmaterjalide õpetusel ning puit-, teras- ja raudbetoontarindite CAD-projekteerimisel. Erialaõpe tugineb hüdraulika, hüdroloogia ja hüdrogeoloogia heale tundmisele, kus on tähtsal kohal vesiehitised, vooluhulga reguleerimine, kuivendus ja niisutus, veevarustus, veepuhastamine ning jäätmetega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.  

• Õppekaval saad sa hulgaliselt praktilisi kogemusi. Näiteks materjalide laboris ehitusmaterjalide omadusi uurides, hüdraulika laboris vee voolamise iseärasusi mõõtes ning veekvaliteedi praktikumides erineva puhastusastme läbinud vee omadusi hinnates.
• Erialapraktika esimeses osas (nn töövarjupraktika) saad sa praktilise kogemuse valdkonna ettevõttest või asutusest, selle tegevustest ja toimimisest. Erialapraktika teises osas saad töötada sinu enda poolt valitud veemajanduse tegevusvaldkonnaga seotud projekteerimis-, uurimis- ja ehitusettevõttes või riikliku järelevalvega tegelevas asutuses. Erialapraktika käigus saad iseseisva praktilise töö oskuse ja omandad rohkelt kogemusi.
• Sinu praktikabaasideks võib lugeda lisaks Maaülikooli õppelaboritele Eestis tegutsevaid projekteerimis- ja ehitusettevõtteid, mis tegutsevad veemajanduse valdkonnas. 

Egle Saaremäe jõudis veemajandusse, sest matemaatika on alati olnud üks tema tugevamaid külgi. Konkreetset õppekava tutvustas talle aga hoopistükkis naaber, kelle soovitusel Egle maaülikooli seda õppima tuli. Sademevesi ja sademeveelahendused ning modelleerimine on see, mis talle meeldib ja sel teemal teeb ta ka doktoritööd. Projekteerijana on ta töötanud aastast 2002, olles volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni insener (tase 8).
Tudengitele annab ta edasi praktilist kogemust, toetades seda teooriaga. Kuna Egle on EVKISe (Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts) volikogus ja EVLi (Eesti Veeinseneride Liit) juhatuses, siis on ta kursis tööturul toimuvaga ning tänu sellele saab tudengeid kaasata koolitustesse, kus koolitajateks on tegevinsenerid.
Egle töötab igapäevaselt selle nimel, et muuta veeinseneride töö lihtsamaks ning lahendada veega seotud probleeme.

Ottar Tamme jaoks on vesi on olnud südamelähedane teema nii magistri- kui ka doktoritöö ajal Eesti Maaülikoolis.

Rakendades insenertehnilisi võtteid veemajanduses on võimalik võidelda kliimamuutuste negatiivse mõjudega, seda eriti linna keskkonnas, mis on eriti tundlik muutustele – üleujutuste sagenemine ja kuumasaared. Ottar soovib välja töötada uusi lahendusi, kasutades tänapäevaseid tööriistu ja neid teadmisi edasi anda ka üliõpilastele, sest lõppude lõpuks on nemad need, kes suudavad maailma muuta.