Energiakasutus (mag) - vastuvõtutingimused

Vastuvõtutingimused

Mida kandideerimisel arvestame?

  • Sinu eelmise õppeastme kaalutud keskmist hinnet (1 kuni 5 punkti) ja
  • vastuvõtukatse (test ja vestlus) tulemust (1 kuni 5 punkti). 

 

Asendusvõimalused 

Asendame sinu vastuvõtukatse (test ja vestlus) tulemuse eelmise õppeastme lõputöö või -eksami hindega vastavalt vastuvõtueeskirja link opens in new pagelisale 3 juhul, kui:

  • oled lõpetanud Eesti Maaülikoolis biotehniliste süsteemide, tehnika ja tehnoloogia või tehnotroonika õppekava või
  • oled lõpetanud mõnes teises Eesti kõrgkoolis tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi õppekava.  

 

Avaldust tehes saad märkida, kas valid testi ja vestluse aja või soovid vastuvõtukatse asendamist lõputöö või -eksami hindega. Vastuvõtutöötaja vaatab avalduse laekumisel üle ning annab teada, kui tuleb ikkagi katsele tulla. 

Paremusjärjestuse paneme paika, liites kokku sinu vastuvõtukatse tulemuse (või eelmise õppeastme lõputöö või -eksami hinde) ja eelmise õppeastme kaalutud keskmise hinde.

NB! Elektroonilise avalduse juurde ei teki automaatselt eelmise astme õpitulemusi, sest neid ei kanta riiklikesse registritesse. Õpitulemused kannab vastuvõtuspetsialist SAISi käsitsi, võttes aluseks kandidaadi SAISis või paberkandjal/e-posti teel esitatud kõrgkooli diplomi ja akadeemilise õiendi.

Kui lõpetasid Eesti Maaülikooli, siis haridusdokumente esitama ei pea ning vastuvõtuspetsialist võtab õpitulemused (kaalutud keskmise hinde ja lõputöö või -eksami hinde) õppeinfosüsteemist.

Vastuvõtukatse aeg ja toimumiskoht

Vastuvõtukatse toimub 6. juulil 2026 algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli õppehoones Tehnikamaja aadressil Kreutzwaldi 56, ruumis A109. Palume katse sooritamiseks kohal olla kell 9.45. Kaasa isikut tõendav dokument!

Katse vorm: kirjalik test + suuline vestlus

Kirjaliku testi jaoks on aega 30 minutit. Vestlused toimuvad kohe peale kirjalikku katset elava järjekorra alusel, vestluse kestus 15 minutit.

 

Vastuvõtukatse teemad

  1. Lineaarsed alalisvooluringid. Alalisvooluringide seadused (Ohmi, Kirchhoffi, Joule-Lenzi). Takistite jada-, rööp- ja segalülitus. Vooluringide arvutusmeetodid Ohmi ja Kirchhoffi seaduste abil.
  2. Mittelineaarsed alalisvooluringid. Mittelineaarsete elementide jada- ja rööplülitus.
  3. Magnetväli. Magnetilised suurused. Koguvoolu seadus. Elektromagnetiline induktsioon.
  4. Siinuselise voolu ühefaasilised vooluringid. Siinuseliselt muutuvate suuruste väärtused (i; Im; IK; I). Vektordiagrammid. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistus vahelduvvooluringis. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvusjuhtivus vahelduvvooluringis. Võimsused ühefaasilises vahelduvvooluringis. Pinge-, voolu-, takistuse-, juhtivuse- ja võimsuskolmnurk. Vahelduvvooluringide arvutamise sümbol- ehk kompleksmeetod.
  5. Resonants vooluringides. Resonants rLC jadavooluringis. Resonants gLC rööpvooluringis.
  6. Kolmefaasilised vooluringid. Kolmefaasiliste vooluringide tähtühendus. Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus. Kolmefaasilise süsteemi võimsused.
  7. Mittesiinuselised perioodilised voolud ja nende kujutamine trigonomeetriliste ridadena. Mittesiinuseliste voolude ja pingete efektiivväärtuste arvutamine.
  8. Ferromagnetilisest materjalist südamikuga poolid. Ferromagnetilisest materjalist südamikuga pooli kaod, vektordiagramm, aseskeemid.
  9. Siirdeprotsessid vooluringides. Siirdeprotsesside tekkimine ja kommutatsiooni seadused. rL vooluringi lühis. rL vooluringi lülitamine alalispingele. rL vooluringi lülitamine siinuspingele. rC vooluringi lühis. rC vooluringi lülitamine alalispingele. rC vooluringi lülitamine siinuspingele.

 

Kirjandus

  • Järvik, J. (2014). Üldelektrotehnika. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 469 lk.
  • Lahtmets, R. (2002). Elektrotehnika I. Alalisvool. Tallinn. 72 lk.
  • Lahtmets, R. (2002). Elektrotehnika II. Vahelduvvool Tallinn. 68 lk.

Uuri ka üldinfot magistriõppesse kandideerimise kohta.