• Loetleme sulle kursused, mida kolme eelmainitud teemaploki all õpid. Tuleb ka välja tuua, et magistrandina oled sa kaasatud teadusprojektidesse, muuhulgas oma magistritöö koostamise eesmärgil. 

Loomade heaolu ja pidamine 

• Loomade heaolu hindamine
• Loomakasvatus ja keskkond
• Loomakasvatushooned ja nende tehnoloogiline sisustus
• Kliimamuutus ja põllumajandus

Tõuaretus ja söötmisteadus 

• Loomageneetilised analüüsimeetodid
• Loomade aretusväätuste hindamine
• Söötade ja loomse materjali analüüsimeetodid
• Toitumisfüsioloogia ja metabolism
• Lamba- ja kitsekasvatuse erikursus
• Lihaveisekasvatuse erikursus
• Piimaveisekasvatuse erikursus
• Seakasvatuse erikursus
• Hobusekasvatuse erikursus
• Linnukasvatuse erikursus

Tootmise planeerimine ja juhtimine loomakasvatuses 

• Maamajanduse ökonoomika
• Põllumajandussaaduste turustamine
• Äristrateegiad
• Ettevõtte ja personali juhtimine
• Nõuandeteenistus ja -süsteemid
• Loomakasvatusettevõtte juhtimise praktika

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Sinu tulevane õpe on probleemõppepõhine ning praktika osatähtsus õppekavas on suur. Kõige sagedamini omandad sa praktilisi kogemusi Eerika katsefarmislink opens in new page. Õppetöös moodustavad praktikumid ja väljasõidud ettevõtetesse olulise osa, mis toetavad loengutes käsitletud teooria omandamist. Mõistagi on õppetöösse on kaasatud praktikud ja õppejõud ka teistest ülikoolidest. Erinevate ainekursuste jooksul omandatakse praktilisi oskusi ka mitmes tunnustatud laboris.
• Tudengid õpivad tundma ja omandavad loomakasvatusettevõtte juhtimisega seotud praktikaid, sealhulgas ettevõttes kasutatavaid digilahendusi. Tudengid töötavad ettevõttejuhi abina ja tegelevad mitmete erinevate ökonoomiliste, keskkondlike ja sotsiaal-ökonoomiliste küsimustega, mis mõjutavad ettevõtte tootmisprotsessi. Tudengid tutvuvad ka peamiste valdkonda reguleerivate seaduste ja dokumentatsiooniga.
• Uuringute ja õpingute läbiviimist toetavad õppetooli juures olevad laboratooriumid: genoomika-, loomageneetika-, embrüo- ja hormoonanalüüsilabor. Meie loomageneetika labor on tunnistatud ka Rahvusvahelise Loomageneetika Ühingu (ISAG) poolt korraldatavate erinevate loomaliikide (veised, sead, hobused) genotüpiseerimise võrdlustestide tulemuste põhjal 1. kategooria laboriks. Tutvu meie söötmisteaduste laborigalink opens in new page. 

Prof Haldja Viinalass on tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli juht, kes õpetab aineid: loomageneetilised analüüsi meetodid, loomageneetika, veterinaargeneetika, hobusekasvatus.  

Tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool on ainus oma valdkonna kompetentsikeskus Eestis, kus õpetatakse üliõpilasi ning juhendatakse kraadiõppureid nii bakalaureuse-, magistri-, integreeritud õppe kui doktoriõppe tasemel. Lisaks tehakse alus- ja rakendusuuringud põllumajandusloomade tõuaretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise, loomageneetika, genoomika, transgeense tehnoloogia, loomade sigimise ja sigimishäirete ning sigimise biotehnoloogia valdkonnas. Haldja on ka edukas konverentsikorraldajalink opens in new page, suhtleb aktiivselt loomakasvatajatega ja osaleb mitmetes hindamiskomisjonideslink opens in new page. 

Prof Meelis Ots vastutab söötmisteaduse õppetooli igapäevase juhtimise eest, õpetab söötmisõpetuse ja toitumisfüsioloogia aineid. 

Söötmisteaduse õppetool vastutab oma akadeemilises tegevuses vastutusvaldkondade eest nagu põllumajandusloomade söödad, söötmine, söötmise tehnoloogiad, toitumisfüsioloogia ja ainevahetus, loomakasvatussaaduste tootmine ja toodangu kvaliteet, põllumajandusloomade käitumine, heaolu ja pidamiskeskkond, loomakasvatuse mõju keskkonnale õppetöö, teadus ja areng. 

Prof David Arney on loomade heaolu ja käitumise uurimisrühma vedaja, kes on tudengitele loomade heaoluga seonduvat õpetanud juba palju aastaid. Ta on väga karismaatiline õppejõud, kellel on väga suured kogemused ja tihe rahvusvaheline võrgustik. Arney korraldas enam kui kolmesaja osalejaga rahvusvahelise loomade käitumise uurimisele pühendatud teaduskonverentsi ISAE 2023link opens in new page, oli raamatu „Loomade heaolu. Õpik kõrgkoolidele" põhikoostajalink opens in new page ning pakkus koos kolleegidega välja uue metoodika lambakarja heaolu hindamiseks vähem kui tunnigalink opens in new page. 

Söötmisteaduse õppetooli labor: https://www.youtube.com/watch?v=iHa05MQfgdYlink opens in new page 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Erialamoodul annab erialased süvendatud ja süsteemsed teadmised kestliku loodus-, maa-, seiklus-, alternatiiv- ja ökoturismi, teadliku reisimise ning külastuskorralduse valdkondades, mis keskenduvad teenuse/toodete arendamisele, protsesside, sihtkohtade ja organisatsioonide juhtimisele, monitooringule ning planeerimisele ja oskused nende teadmiste rakendamiseks uurimistöös ning praktikas. Selle mooduli edukalt läbinuna oled pädev nii ökoloogilise kui ka sotsiaalse koormustaluvuse hindamise metoodikates, loodus-, maa-, seiklus-, alternatiiv- ja ökoturismi ja külastuse ruumilises planeerimises, Baltoskandia elustiku ja suuremate koosluste rühmade tundmises, rahvusvahelise turismi ja külastuskorralduse ajaloolise kujunemise, arengutrendide ja organisatsioonide rolli mõistmisel, turismi ja külastuskorralduse kultuurilistes erinevustes kui ka kestliku reisimise põhimõtetes.
• Erialamoodulile lisandub valikainete moodul, milles omandad teadmised loodus-, maa-, seiklus-, alternatiiv- ja ökoturism ning külastuskorralduse toimimispõhimõtete kohta, oskused hinnata keskkonnakaitselisi ja turismimajanduslikke mõjusid, vaadeldakse turismimajanduse arengulugu, trende ja toimimiseks vajalikke elementide süsteemi turismiettevõtete, sihtkoha juhtorganisatsiooni ja muude seotud organisatsioonide toimimise kontekstis.
• Eriala lõpetab magistritöö kaitsmine, milles uurid lähemalt mõnda valdkonnale iseloomulikku uurimisprobleemi, mille lahendamine annaks uut praktilist ja teoreetilist teadmist. Uurimustöö kvaliteedi tõstmiseks ja sinu igakülgseks toetamiseks on osa lõputööst seotud magistritööde laagriga, kus paari õppejõududega koosveedetud päeva jooksul on võimalik lõputööd intensiivselt edasi arendada. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Magistriõppes on mitmed õppeained seotud erinevate individuaalsete ja grupis tehtavate praktiliste ülesannetega. Näiteks teeme õppeaines Loodusturismi ja külastuskorralduse ruumiline planeerimine ühele turismisihtkohale planeerimiskava, mis on iga kord erinev. Kavu oleme teinud muuhulgas Mulgimaal, Hiiumaal, Muhu ja Kihnu saarel, Harku vallas ning ka Tallinna loomaaias. Õppeaines Baltoskandia loodus saad väljasõidu vormis tutvuda Eesti erinevate kooslustega. Teistes õppeainetes on sul võimalik hinnata külastusest tekkivat sotsiaalset ja looduslikku koormustaluvust, külastusest tekkivat mõju ning kuidas seda hallata meie külastustaristul. Magistritaseme tudengina on sul alati võimalus, näiteks ERASMUSega, käia erinevatel põnevatel praktilistel õppetegevustel üle Euroopa. 

• Loodusturismi erialapraktika sõltub väga palju tudengi enda huvidest ja edasitegutsemise soovidest. Paljud kasutavad võimalust teha eriala praktika mõne turismiettevõtte juures kui on soov ka ise ettevõtlusega tegeleda ja selles vallas kogemusi saada. Käiakse ka erinevates riiklikes organisatsioonides nagu Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus või siis asutustes, mis tegelevad loodus- või keskkonnaalase haridusega. Kellel on tõsisem teadustöö huvi või kel nõuab seda magistritöö, on võimalik erialapraktika käigus koguda andmeid oma lõputöö jaoks. Meil on väga hea koostöövõrgustik ja kaasame tudengeid erinevatesse ettevõtmistesse nii palju kui võimalik. Samuti ka erialaste ürituste korraldamisesse nagu näiteks iga-aastane konverents.
• Koostöös Lahemaa rahvuspargi ettevõtjatega oleme loonud sinna praktikabaasi, mis toimib suvel mobiilse infokohvikuna. Oleme Lahemaal koos tudengitega toetanud turismivaldkonna arendamist innovatiivse inkubatsioonilabori näol, mis aitas palju kaasa Lahemaa Turismiühingu tekkele. 

Tarmo Pilving, PhD, lektor/õppekava juht, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool. Tarmo on nii loodusturismi ettevõtja, kutseline giid, kui ka loodusturismi eriala vilistlane. Teda leiab tihti jooksuradadelt ning ka muid rekreatiivseid tegevusi harrastamas. 

1. Eramets kui loodusturismiressursslink opens in new page
2. Delfi: Loodusturismi mõjutab aina enam tehnoloogialink opens in new page
3. EMÜ Loodusturismi konverents 2024link opens in new page
4. Tarmo Pilving loodusturismistlink opens in new page 

Marika Kose, PhD, vanemlektor, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool.  

Marika on meie õppetooli Hunt Kriimsilm, kellel on palju erinevaid ameteid ja tegemisi nii oma kodukandis Häädemeestel kui Pärnumaal tervikuna. Teda võib leida ka Eesti Giidide Liidu juures tegutsemas ning nõu ja jõuga abistamas MTÜ-s Eesti Maaturism. Lisaks turismile ja rekreatsioonile huvitab teda kõik, mis toimub looduses ja ka keskkonnakaitses, sest need valdkonnad on tihedalt omavahel seotud. 

1. Delfi: Loodusturism õpetab loodust tundmalink opens in new page
2. Marika Kose. Soovitusi ja nõuandeid uurimuslikuks õppeks märgaladellink opens in new page
3. Marika Kose. Matkarajad E9 ja E11, MATKaTVlink opens in new page
4. Räätsaturism. Kadri Erit ja Marika Kose. Rabaraadiolink opens in new page 

Tiiu Kull, PhD, emeriitprofessor, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool 

Tiiu on loodusturismi õppele alusepanija ja selle kauaaegne eestvedaja. Kõige rohkem huvitab teda looduses ja eriti botaanikas toimuv. Ta teeb väljapaistvat teadustööd, mille eest on ta ka teenetemärgi pälvinud ning on paljudele akadeemilises valdkonnas eeskujuks. Lisaks akadeemilisele tööle on ta ka pikalt toimetanud Eesti Orhideekaitse Klubis. 

1. Delfi: Elurikkus ehk biodiversity. Kui hästi on Eesti loodus kaitstud?link opens in new page
2. Maaleht: Riiklikud teenetemärgid: botaanik Tiiu Kulli suurimaks armastuseks on ikkagi orhideedlink opens in new page
3. Keskkonnahariduse konverents 2022: Linnaroheluse värvivarjundid, Tiiu Kulllink opens in new page
4. Taimepopulatsioonide suuruse ja geneetilise mitmekesisuse tähendusest liigikaitseslink opens in new page
5. Orhidee - Kas kooselu sümbol? Tiiu Kulllink opens in new page 

Lea Sudakova, MA, lektor, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool. 

Lead võib kindlasti pidada Eesti turismi raudvaraks, kes on selles valdkonnas aastakümneid tegutsenud. Tema peamiseks fookuseks on olnud turismiharidus ja õpetamine aga ka lugematud koostöö- ja turismiprojektid, mis on edendanud koostööd paljude ülikoolide, teadusasutuste ja erialaorganisatsioonide vahel nii Eestis kui ka mujal maailmas. Lea on ka üks alusepanijatest Eesti Maaturismi ühingule. 

1. Maainfo: Loodusturismi õppetooli koostöö teeb Balti riike tuntumakslink opens in new page
2. Võrumaa Teataja: Tarkade külade koostööseminarlink opens in new page 

Loodusturismi magistriõppe läbi on Maaülikool seotud ka mitme erialaorganisatsiooniga, millest peamised on: Eesti Maaturismlink opens in new page, Eesti Loodusturismi Ühinglink opens in new page, Matkaliitlink opens in new page, Eesti Giidide Liitlink opens in new page 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

Meie erialal omandad sa teadmisi ka ruumilisest planeerimisest, keskkonnamõju hindamisest, üldsuse kaasamisest ja osalusest keskkonnakorralduses ning teaduslikest uurimismeetoditest. Sulle saab tuttavaks ringmajandus, ettevõtlusega seonduv, looduse hüved elukeskkonnas, looduspõhised lahendused keskkonnakorralduses, kliimamuutustega kohanemine, ruumianalüüsi ning kaugseire rakendused. 

Kaugseire võimaluste aines antakse ülevaade satelliitpiltide kui ka mehitamata õhusõidukitelt (UAV) kogutud andmete töötlemisest ja kasutamisest. Magistritöö raames on võimalik kaugseire võimalusi süvendatult tundma õppida. Geoinformaatika ainete raames õpitakse looma ja kasutama ruumiandmeid ning läbi viima ruumianalüüsi ning kujundama kaarte. Ruumianalüüsi tarbeks kasutatakse peamiselt programmi ArcGIS Pro, soovi korral on võimalik õppida lisaks kasutama vabavaralist GIS programmi QGIS. Järgnev pilt on reaalne foto koos drooni soojuskaamera ülekattega. 

Eksperimentaalset uurimistööd magistritöö raames saab teha keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli bio- ja keskkonnakeemia laboris.  

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

Kohustuslik erialapraktika tagab sulle vajalikud kogemused tööks keskkonnaspetsialistina riigi, omavalitsuse või ettevõtte tasandil. Sageli omandatakse praktilist kogemust näiteks Keskkonnaametis, omavalitsustes, RMKs, muudes riigiasutustes või keskkonna valdkonna ettevõtetes. 

Peep Mardiste 

Peep Mardiste lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli teadusmagistri kraadiga maastikuökoloogias ja keskkonnakaitses. Tema teaduslik huvi on uurida, millisest infost ja huvidest lähtudes keskkonnapoliitikas olulisi valikuid tehakse. Loengud on ta üles ehitanud oma pikast ja kirevast praktikast lähtudes – Peep on muuhulgas töötanud keskkonnanõunikuna Brüsselis, diplomaadina ÜROs ja juhtinud aktivistina kodanikuühendusi Eestis ja Euroopas. Olles käinud tööasjus 50 riigis, on tal alati teooria toetuseks tuua põnevaid näiteid eri maailmajagudest. Peep Mardiste sadu tekste saab lugeda ka tema koduleheltlink opens in new page. 

Monika Suškevičs, kaasprofessor

Monika on käinud läbi kõik Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse erialade astmed bakalaureuses, magistris ja doktoris. Samuti stažeeris ta doktoriõpingute ajal ka mitmes Euroopa ülikoolis. Uurimis- ja õppetöös käsitleb ta osalusdemokraatiat keskkonnaküsimustes, eeskätt looduskaitse, taastuvenergeetika ja ruumilise planeerimise valdkondades. Õppetöös naudib ta koostööd inspireerivate üliõpilastega, mis pakuvad mõlemale osapoolele huvipakkuvaid ja uudseid vaatenurki uuritavale teemale.

Vikerraadio: Labor. Harrastusteadus.link opens in new page

Andres Rõigas, peaspetsialist, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool

Andres Rõigas on erialalt inimgeograaf, kes on algselt uurinud üleminekuühiskondi ja nende ettevõtluskeskkondi. Sekka on sattunud ka veidi ettevõtlusõppega seotud teemasid. Tänased uurimisvaldkonnad on seotud loomemajanduse, maakogukondade kujunemise ja laiemalt pärandkultuuriga. Igapäevases töös õpetab Andres keskkonnaga seotud erialasid.

Postimees: Ikka kihutame siin maal ühes suunas: vananeme ja kahanemelink opens in new page

Postimees: Korjame maaelu ja regionaalpoliitika killud kokkulink opens in new page

Eesti Arhitektuuriajakiri Maja: Linnast maalelink opens in new page

Anne Kull

Anne Kull on geoinformaatika lektor, kes on. 2002. a. lõpetanud (MSc) Tartu Ülikooli Geograafia osakonna geoinformaatika erialal. Keskkonnakorraldus ja - poliitika õppekaval õpetab ta geoinformaatika ning droonide ja kaugseirega seotud kursuseid ning juhendab geoinformaatikaga seotud teemadel tehtavaid bakalaureuse- ja magistritöid. Tema teadustööd on seotud mullaerosiooni ja mulla ning vee toitainete (N, P) sisalduse modelleerimisega peamiselt masinõppemeetoditega.

Valdo Kuusemets

Valdo Kuusemets lõpetas Tartu Ülikooli loodusgeograafina 1986. aastal ja kaitses samas doktorikraadi 1999 aastal. Viimastel aastatel on tema põhihuvi olnud looduslähedaste lahenduste kasutamine sademeveega seotud probleemide leevendamiseks linnakeskkonnas. Teine seotud teema on süsinikuringe uurimine. Eelkõige kasvuhoonegaaside emissiooni uurimine ja nende vähendamine prügilates looduslähedaste meetoditega, samas ka süsinikujalajälje hindamine ettevõtetes. Lisaks tehnoloogilistele lahendustele on talle alati huvi pakkunud keskkonnamõju vähendamine põllumajanduses ja sedagi looduse enda abil, kasutades elurikkuse suurendamiseks ära poollooduslikke kooslusi. 

Mitmete kursuste raames annavad loenguid oma eriala spetsialistid väljastpoolt ülikooli. 

Eesti Maaülikoolis tegutseb Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltslink opens in new page, mis ootab enda sekka ka Keskkonnakorralduse ja poliitika üliõpilasi. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

Üldmoodul:

• Globaalsed muutused looduses
• Keskkonnamõjude hindamine ja keskkonnaprojektide juhtimine

• Looduskaitseteadus

  Kalanduse ja vesiviljeluse moodul:

• Bioturvalisus kalakasvatuses
• Kalavarude kaitse ja taastootmine

• Vesiviljelus

  Veekogude rakendusökoloogia moodul:

• Eesti sisevete elustik
• Rakendushüdrobioloogia

• Bioloogiline okeanograafia

  Maismaa rakendusökoloogia moodul:

• Loodusvarade kasutamine ja kaitse Euroopa liidus
• Ökoloogiline koormustaluvus
• Ökoloogilised interaktsioonid

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Üks mahukamaid praktikaid on ökoloogilise taastamise välipraktika. Siia kuuluvad õppekäigud, kus tutvutakse erinevate taastamisprojektide aladega Eestis. Tudengitel on võimalus analüüsida kohapealset olukorda ning erinevate meetoditega saavutatud tulemusi võrrelda. Külastatavate ja analüüsitavate alade hulgas on nii koosluse kui ka liigi taastamise näiteid. Koosluste taastamise osas on näited soode, metsade, erinevate rohumaade ja kaevandusalade taastamisest. Liikide elupaikade või toitumisalade taastamise osas tutvustatakse järgnevate liigirühmade näiteid: kahepaiksed, linnud, imetajad, kalad, taimed, putukad.

• Õppepraktika toimub kas ettevõttes, teadusasutuses, riigiasutuses või omavalitsuses. Õppeaine käigus teed sa läbi praktilise harjutuse, mille käigus õpid tundma asutuse toimimist ja tööpõhimõtteid. Praktika käigus saad vajalikke töökogemusi, oskusi edaspidiseks iseseisvaks ametialaseks tööks ja samuti laieneb sinu professionaalne tutvusringkond. Lisaks otseste tööülesannete täitmisele tutvud sa tudengina ettevõtte tegevuse erinevate külgedega, mis annab sulle tervikliku ülevaate organisatsiooni kui organismi toimimisest. Praktikakohad valitakse vastavalt tudengi huvidele õppekaval, milleks võivad olla näiteks vesiviljeluse farmid, kalandusettevõtted, aga ka Keskkonnaamet või ministeeriumid.

• Limnoloogiakeskus, meie peamine praktikabaas, asub looduskauni Võrtsjärve idakaldal, umbes 50 km Tartust. See on täismõõtmetes uurimisasutus hästi varustatud laborite ja välitöö varustusega.

Tutvu meie õppetooliga läbi videolink opens in new page

Kalanduse ja rakendusökoloogia kohta saad rohkemgi teada siitlink opens in new page

Teet Krause, peaspetsialist, Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool​

Arvo Tuvikene, kaasprofessor, Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool, Aasta kalandustegu 2022 rahva lemmiklink opens in new page.

Ingmar Ott, professor, Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool, Postimees: Teadlane soovitab „ületoidetud“ Võrumaa järve keemiaga tervendadalink opens in new page.

Katrin Kaldre, nooremprofessor, Vesiviljeluse õppetool, Maaleht: Katkupisikut kandev ja isasloomata paljunev marmorvähk liigub Peipsi poolelink opens in new page.

Kalle Olli, professor, Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool, Postimees: Emajõe teadlased: tselluloositehase mõju pidanuks uurimalink opens in new page

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

Geodeesia ja ruumiandmete hõive magistriõppekaval on suur rõhk ruumi suurandmete kogumise, töötlemise ja analüüsi kaasaegsetel meetoditel. Omandad praktilised oskused uusimate tarkvaralahenduste ja kõrgtehnoloogiliste mõõteinstrumentide kasutamisel, mis avavad ukse mitmekesistele karjäärivõimalustele.

Meie õppekavas saad põhjalikud teadmised kaasaegsetest geodeetilistest mõõtmismeetoditest, sealhulgas kaugseirest, laserskaneerimisest ja GNSS-tehnoloogiast. Sellele lisanduvad digitaalfotogramm-meetria oskused, droonide kasutamine maa-ala plaanide valmistamisel, 3D kõrgusmudelite loomine ja muud põnevat. Lisaks süvendad teadmisi koordinaatsüsteemidest, Maa kuju määramise probleemidest, geodeetilistest võrkudest ja ruumiandmete töötlusest. Valikainete moodulis saad laiendada oma teadmisi nii maa kasutamise majanduslikest, õiguslikest ja planeerimisalastest aspektidest kui ka juhtimis- ja ärioskustest.

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

Õpingud geodeesia ja ruumiandmete hõive erialal on mitmekesised ja praktilised, hõlmates loenguid, seminare, praktikume ja laboratoorseid töid ning ka ekskursioone. Sessioonõppes mängib olulist rolli iseseisev töö, milles keskendutakse praktiliste oskuste arendamisele. Õppetöö käigus saad kasutada kaasaegseid geodeetilisi instrumente ning suurandmete kogumise tehnoloogiaid, sealhulgas droone, laserskannereid ja kaugseire satelliite. Lisaks omandad oskused töötada GIS-, CAD- ja muude erialatarkvarade ning andmebaasidega. Meeskonnatöö oskuste arendamiseks on õpingutes oluline koht rühmatöödel, mida tehakse nii auditoorsetes tundides kui ka iseseisvalt.

Erialapraktika toimub geodeesia või ruumiandmetega tegelevates riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning eraettevõtetes, kus saad rakendada oma teoreetilisi teadmisi igapäevases tööpraktikas. Aastate jooksul on välja kujunenud tihe koostöö mitmete asutuste ja ettevõtetega, nagu Maa- ja ruumiamet, Metricus OÜ, Raxoest OÜ, REIB OÜ, Rae Geodeesia OÜ, WeW OÜ, Hades Geodeesia OÜ, Riigi Kinnisvara AS ning mitmed linna- ja vallavalitsused. Lisaks on üliõpilastel võimalus osaleda ERASMUS üliõpilasvahetuses, mis võimaldab lühiajaliselt õppida erinevates ülikoolides ja teadusasutustes üle Euroopa.

Aive Liibusk on rahvusvaheliselt tuntud geodeesiateadlane ja hinnatud õppejõud. Tal on tihedad kontaktid nii põhjamaade kui ka USA ja Taiwani geodeesia teaduskeskustega. Aive juhib mitmeid teadusprojekte ja on hinnatud lõputööde juhendaja, kelle juhendatavad on juhtivatel kohtadel paljudes Eesti geodeesiaettevõtetes. Aive on mitmete eriala otsustuskogude liige ja geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse bakalaureuseõppekava juht.

Tarmo Kall on geodeesia ja geomaatika aineid õpetav tunnustatud õppejõud, kellel on aastatepikkune kogemus nii akadeemilises kui ka praktilises töös. Tema kirg geodeesia vastu ja uuendusmeelne lähenemine õpetamisele inspireerivad tudengeid avastama ning arendama oma teadmisi ja oskusi selles põnevas valdkonnas.

Harli Jürgenson on võimekas praktik ja tunnustatud konsultant Eestis. Tema peamiseks erialaseks huviks on kaasaegsed geodeesiaseadmed ja reaalajas GNSS-mõõtmised. Tema teadustöö tulemusel kasutame Eestis riikliku koordinaatsüsteemina L-Est97 süsteemi. Samuti on tema osalusel välja töötatud mitmeid satelliitpositsioneerimisel hädavajalikke geoidi mudeleid, millega teisendatakse füüsikalist tähendust mitteomavaid ellipsoidaalseid kõrgusi (nende järgi näiteks vesi ei voola kõrgemalt kohal madalamale) füüsikalise tähendusega absoluutkõrgusteks.

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

Õppekaval anname sulle esmalt kohustuslike ainetega põhjaliku arusaama ergonoomika põhimõistetest, kontseptsioonidest ja teguritest. Sealt edasi õpetame sulle ergodisaini, kognitiivse ja füüsilise ergonoomika eripärasid ning töökeskkonna haldust ja selle mõõtmist. Sinu ülesandeks jääb valida endale huvi pakkuvad ained ka eriala valikainete moodulist, vabaainete moodulist ning viimaks – teha ka magistritöö. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

Väga paljude meie eriala ainete raames tuleb sul teoreetilised teadmised ka praktiliste oskustega kinnistada – tegemist saab olema sinu kõige olulisemate teadmistega tööpõllul ning seepärast tahame olla veendunud, et sa teadmisi ka parimal võimalikul moel kasutada oskad. Näiteks mõõdame tööfüsioloogia aines katsealuse füsioloogilisi parameetreid (pulss, vererõhk, hapnikutarbimine) veloergomeetril jt koormuskatsetel. Tööohutuse psühholoogias analüüsime ohutusalaste ennetustegevuste ebapopulaarsuse põhjuseid ja tagajärgi töökeskkonnas. Külastame ka ettevõtteid ja viime läbi töökeskkonna riskianalüüse – mõõdame tööruumide mikrokliima parameetreid, töökohtade valgustatust, masinatelt ja seadmetelt tulenevat müra ning vibratsiooni. Ettevõtted on tellinud meie üliõpilastelt ka töökeskkonna mõõtmisi, teaduspõhiseid ergonoomikalisi sekkumistegevusi, tervisepäevi ja ohutusalast nõustamist. Seega – sinu praktilised oskused on õige pea suures hinnas. 

Erialapraktika käigus tutvud sa praktikapaigaks oleva ettevõtte tehnoloogiliste protsesside, töökeskkonna- ja ohutusolukorraga, hindad töökohtade ergonoomilisust ja selle sobivust töötajale. Sinu tööks on aidata ettevõttel paremini tuvastada ja mõõta ohutegureid töökeskkonnas, hinnata töötajate terviseriske ja nõustada ohutusjuhendite, üld- ning individuaalsete ennetusmeetmete valikul. Lisaks annad sa töötajatele töökohtade ergonoomikalisel kujundamisel nõu ning ennetad ülekoormusriske. Tihti on praktikakohas töökeskkonna või töökohtade mõõtmised ka üliõpilaste uurimistööga seotud ja tulemused kajastuvad magistritöös. Praktikabaasi kogemus on saanud tihti otsustavaks ka töökoha valikul. Populaarsemad ettevõtted, mis sagedamini valitud suvepraktika läbiviimise kohaks, on Hanza Mechanicslink opens in new page, GVP Grouplink opens in new page, Saint Gobainlink opens in new page, Torm Metalllink opens in new page, ABBlink opens in new page, Elronlink opens in new page jt. Lisaks erinevatele tootmisettevõtetele võivad ergonoomika üliõpilased praktikakohaks valida ka Tööinspektsiooni, Töötukassa või Terviseameti või ka Sotsiaalministeeriumi tööeluarengu osakonna, kus saab hea praktilise ülevaate töökeskkonna sisekontrolli ja regulatsiooniaktide üle. 

Laborid 

Ergonoomika laboris viiakse läbi inimeste füüsiliste ja kognitiivsete funktsioonide uuringuid, mille käigus tehakse erinevaid katseid ja mõõtmisi. Näiteks kaitses Sigrit Ülper Dugin 2016. aastal oma magistritööd, mis hindas üliõpilaste skeletilihaste elektromüograafilist aktiivsust ja toereaktsioonide muutusi sõltuvalt uuritavate antropomeetrilistest näitajatest, soost, toolide disainist ja arvutitegevusest. Comformati mõõtemetoodika abil selgitati erinevate õppetoolide istemugavust, kus puutoolide toereaktsioon näitas punaseid istealasid, mis kinnitas selle tooli mudeli ebaergonoomilisemaks õppemööbliks. Samal aastal kaitses magistritöö ka Kadi Hiir Masinõmblejate luu-lihaskonna vaevuste levimuse, funktsionaalse seisundi ja töövõime võrdlemisel enne ning pärast sekkumistegevusi. Magistritöö võitis Eesti terviseteaduste magistritööde konkursil I preemia. 

Töökeskkonnalabor omab kõrgema kategooria mõõteaparatuuri, mille abil viiakse läbi ettevõtete töökeskkonna mõõtmisi ning osutatakse töökeskkonna riskihindamise teenust, eelistavalt Eesti Maaülikooli teaduslaborites, töö- ja õppe-ruumides. Toote- ja ergodisaini laboris toimub valgus- ja värvidisaini elementidega tutvumine ning lahenduste väljatöötamine praktikas. Labor võimaldab üliõpilasel saada kogemusi ruumi disainilahendustest töö- ja õpikeskkonnas. Samuti käsitletakse ruumi valgusvärvsust ja akustikat ning nende elementide mõju inimese töövõimele ja tervisele. 

Eda Merisalu, Dr.Med.Sci (PhD, MD), ergonoomika ja töötehnoloogia professor, Biomajandustehnoloogiate õppetool 

Eda õpetab inimese, kognitiivse ergonoomika ja töökeskkonna riskihindamise aineid. Populaarsemad neist on tööohutuspsühholoogia ja ergonoomikaliste sekkumistega seotud teemad, milles ta ka üliõpilaste lõputöid juhendab. Võimalusel on üliõpilased kaasatud ka rahvusvaheliste projektide teemadesse. Tema üliõpilased on võitnud Eest Teadus- ja Haridusministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkursil esikohti ja saanud tunnustust rakenduslike uurimistööde avaldamise eest. Prof. Eda Merisalu on oma ametiperioodil koostanud tosin õppevahendit ja avaldanud Töötervishoiu e-õpiku (2016). Ta on osalenud Eesti esindajana Euroopa partnermaade raamprogrammi läbirääkimistel tööstressi juhtimisprogrammi rakendamiseks töökohtadel ning on rahvusvahelise töötervishoiu komitee (ICOH) liige ja Eesti esindaja. Ta on juhtinud ja koordineerinud hulgaliselt (28) rahvusvahelisi ja kodumaiseid uurimisprojekte ning on tihedas koostöös Euroopa riikide teadlastega töötervishoiu ja ergonoomika valdkonnas.  

Märt Reinvee, PhD, Eur.Erg, füüsilise ergonoomika vanemlektor, Biomajandustehnoloogiate õppetool 

Märt Reinvee on Eestis üks kahest Eur.Erg kutsetunnistusega ergonoomist. Märt keskendub eelkõige ergonoomika kehalisele küljele ning talle meeldib luua uusi asju, olgu selleks siis mõõte- või õppevahendid – paljud ergonoomikalise hindamise ankeetmeetodite emakeelsed versioonid on valminud tema osalusel. Ta on erialaseltside MTÜ ErgoEst ja Human Factors and Ergonomics Society liige. 

Epp Mardi, MSc, ergonoomika, külalisõppejõud, Biomajandus-tehnoloogiate õppetool  

Epp on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilieriala ning Eesti Maaülikooli ergonoomika magistrantuuri. Ta on disainer ja ettevõtjalink opens in new page ja on osalenud arvukates näituseprojektides nii Eestis kui välismaal. 

Meie üliõpilased toovad välja, et õpingute kõige olulisemaks osaks on suurepärased õppejõud ning nende oskuslik, suunav, arvestav ning suurepärane valdkondlik teadlikkus. Samuti on üliõpilaste vaheline küünarnukitunne läbi aastate väga tugev olnud, üheskoos läbitakse selle toel keerulisemad koolitööd. Õppekavas on küll aineid, mida kergete hulka liigitada ei saa, kuid nende läbimine annab teadmisi ja väärt oskusi, mida pärast õpinguid rakendada.  

Magistriõpingute raames viiakse läbi suurel hulgal erinevaid laboratoorseid töid, külastatakse mitmeid asutusi ning ettevõtteid, kuid sageli jäävad eredamaks kogemuseks just õppereisid. Nagu meie vilistlased on öelnud – ergonoomika on kui maailma parandamine läbi väikeste ennetavate sammude. Heaolu ja ohutuse tekitamine on selle oluline osa. 

Meie magistriõppe üliõpilased ja vilistlased lõid juba 2009. aastal ergonoomikaseltsi nimega ErgoEstlink opens in new page. Seltsi eesmärk on propageerida, väärtustada ja arendada Eestis ergonoomikat. Mõistagi oled sinagi väga oodatud seltsiga liituma. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Peamised teemad, millega sa õpingute jooksul tegeled, on energiavarustus, taastuvenergeetika, elektrienergia jaotamine, soojussüsteemid, digitaalelektroonika, programmeerimine, protsesside juhtimine ja modelleerimine, automaatika, ja elektri­masinad. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Õpingud, loenguid, seminarid, praktikumid ja laboratoorsed tööd on üles ehitatud viisil, mis arvestavad reaal-elulisi vajadusi. Õpingute käigus puutud tudengina kokku paljude praktiliste lahenduste projekteerimisega.
• Varasemalt on tudengid teinud ettevõtluspraktikat näiteks ettevõtetes nagu Eesti Energia, Elektrilevi, Enersense, Leornhard Weiss ja Gren.
• Sessioonõppijad on sageli juba töö vastava erialaga seonduval ametikohal, ning neil on võimalik teha praktika läbi oma tööandja juures. 

Mart Hovi on öelnud, et  kõik mis puudutab juhtmete, vooluallikate ja tarbijate kokku ühendamist paelus teda juba lapsepõlves. Paraku langes õpingute esimese etapi lõpp aega, kus algas tormiline arvutite ja interneti areng, seega tuli ka selles valdkonnas oma ülikooli heaks panustada. Mart on omandanud Eesti Maaülikoolis elektriinseneri eriala. Praeguseks on ta keskendunud eelkõige soojusenergeetikale. Selles vallas leiab huviline ka koostööpunkte Eesti Maaülikooli katlalabori tegevustes: http://katlalabor.emu.eelink opens in new page

Allan Tooming on koostööle orienteeritud õppejõud, keda päriselt huvitab üliõpilastele teadmiste edasiandmine, õppetöös tudengitega kontakti saamine ja stressivaba arutelu tekitamine. Tema jaoks on oluline tudengite tagasiside, sellest õppimine ja õppetöö parandamine. Ise on ta lõpetanud Eesti Maaülikooli magistriõppe energiakasutuse erialal, ning hetkel õpib ta maaülikooli tehnikateaduse doktorantuuris.
Praegustele tudengitele õpetab ta automaatikat, automaatjuhtimist, hooneautomaatikat, visuaalprogrammeerimist ja nõrkvoolusüsteeme.
Kel koolivälisel ajal on soov Allaniga mõõtu võtta, siis võib temaga kohtuda võrkpalliplatsil. Just võrkpall on see, mis annab talle energiat, toetab füüsist ja õpetab meeskonnana toimimist.

Kaasaegse ja abistava õpikeskkonna tagavad tehnoloogialaborid, kus viiakse läbi praktikumid, laboratoorsed tööd, tootearendused ja uurimistööd. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

Eriköögiviljanduse, eripuuviljanduse ja ilutaimede erikursusele ning aiasaaduste säilitamise erialaainetele lisaks toetame sinu teadmisi aiakultuuride füsioloogia, taimede toitumise ja taimekaitse õppeainetega. Aiandusteaduse alammoodulis õpid katsete läbiviimise ja teadustöö kirjutamise metoodikat. Eriala valikained võimaldavad arendada ettevõtluspädevust, õppida kujundama haljasalasid või sukelduda aianduskultuuride kahjurite ja haiguste mitmekesisesse maailma.

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Mitmetes erialaainetes toimuvad välipraktikumid Rõhu katsejaama istandikes. Pomoloogia aine raames õpid erinevaid puuvilja- ja marjakultuuride sorte tundma Polli aiandusuuringute keskuses. Linnaaianduse õppeaines toimuvad erinevad õppekäigud, näiteks kogukonnaaeda. Linnapuude tervislikku seisundit hindad linnaparkides koos arboristiga.
• Teadustöö praktika raames valid sa endale huvi pakkuva teadustöö teema (iluaianduse, puuviljanduse, köögiviljanduse, taimekaitse, aiasaaduste säilitamise või väärindamise suunal) ning viid sel teemal läbi uurimuse. Praktika raames omandad oskused teadustöö planeerimisest, välimääramiste tegemisest, proovide võtmisest ja laboratoorsest analüüsist ning esmasest andmetöötlusest. Sõltuvalt teemast viid sa oma uurimusi läbi kas Rõhu katsejaamas, Polli aiandusuuringute keskuses, Eesti aiandustootjate istandikes või põldudel.

Praktikabaaside tutvustus

• Aianduse õppetooli peamiseks välipraktikumide baasiks on Rõhu katsejaamlink opens in new page.
• Õppetoolil on ka oma laboratooriumlink opens in new page, kus saab analüüsida näiteks viljade biokeemilist koostist. Aianduse õppetooli üks osa on ka Polli Aiandusuuringute Keskus, kus tegeletakse eelkõige aiakultuuride sordiaretuse ja aiakultuuride töötlemise ja väärindamisega.

Ulvi Moor, professor, aianduse õppetooli ja õppekava juht

Õppekavajuhina tegeleb ta õppekava arendamisega, et tulevastel tudengitel oleks veelgi enam huvitavaid valikaineid aianduse erialal. Ulvi Moor on läbinud EMÜ-s nii diplomi-, magistri- kui doktoriõppe ja lisaks omandanud gümnaasiumiõpetaja kutse Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud õpetajana Räpina Aianduskoolis ja alates 2006. aastast õppejõuna EMÜ aianduse õppetoolis. Bakalaureuseastmes õpetab ta „Aianduse tehnoloogiate“ õppeainet. Tema uurimistöö on eelkõige seotud aedmaasikate (sordivõrdluskatsed, väetus- ja säilituskatsed) ja õuntega (õunte füsioloogilised häired, säilivus, mükotoksiini patuliini teke õunamahlas). Ulvi Moor on ka atesteeritud aianduskonsulent, kes teeb tihedat koostööd Eesti maasikakasvatajatega. Seetõttu kaasab ta ka tudengeid juba varakult rakendusuuringutesse.

Intervjuu Ulvi Mooriga: kuidas kasvatada maasikaidlink opens in new page

Teadlaste öö podcast. Ulvi Moor: Prügiks peetavad koleköögiviljad ja teised möödapanekud, mis viivad toidukaonilink opens in new page

Kadri Karp, emeriitprofessor

Kadri Karp on 1992. aastast tegelenud õpetamise ja aiandusteadusega. See töö on olnud tulemusrikas ja edukaid vilistlasi töötab nii hariduses kui ka aiandusettevõtetes. Teaduses on olnud nii edu kui ebaõnnestumisi – mesimurakat ei õnnestunud tootmisistandikes kodustada, kuid katsetöö õnnestus Ameerikast toodud aedmustikatega. Tänaseks päevaks on see ka Eestis tuntud marjakultuur ja paljude lemmikmari. Viimaste aastate teadustöö on seotud viinapuude ja veinidega. Emeriitprofessorina tegeleb Kadri Karp õpetamisega vähem kui varem, kuid tema viinamarjakasvatuse valikaine on tudengite poolt siiani kõrgelt hinnatud.

Kadri Karp Eesti veinidestlink opens in new page

Kadri Karp Eesti viinapuudestlink opens in new page

Leila Mainla, nooremprofessor

Nagu Leila Mainla ise ütleb, „tema elu on lill“, sest Leila on aianduse õppetooli iluaianduse õppejõud. Bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi on ta omandanud Eesti Maaülikoolis. Alates 2017.aastast õpetab bakalaureuseastme tudengeid ja 2024. aastast ka aianduse magistrante. Teadustöö suunaks on biostimulantide abil ilutaimede kasvu ja õitsemise parandamine ning mineraalväetiste kasutamise vähendamine. Samuti uurib ta turba vähendamise võimalusi ilutaimede kasvusubstraadis.

Intervjuu Leila Mainlaga: suvelilled ja biostimulandidlink opens in new page

Huvitaja intervjuu Leila Mainlaga: Taimedele sobiv toidulaudlink opens in new page

Priit Põldma, lektor

Priit Põldma aiandushuvi algas Peipsi ääres köögivilju kasvatades ning köögiviljandus on jäänud tema kireks siiani. Bakalaureuseastme tudengitele õpetab ta katmikaiandust ja köögiviljandust. Kõige enam on tema uurimistöö objektiks olnud küüslauk ja söögisibul, aga rohkem kui 20-aastase teadustöö jooksul on ta uurinud ka väga paljusid teisi kultuure. Talle pakuvad huvi ka uued tehnoloogiad ja nutilahendused aianduses.

Priit Põldma: võimalikest nutilahendustest taimekasvatuseslink opens in new page

Mariana Maante-Kuljus, lektor

Mariana Maante-Kuljus on aianduse õppetooli värske puuviljanduse õppejõud, kes kaitses oma doktorikraadi 2021. aastal. Tema teadustöö keskendub põhjamaisele viinamarjakasvatusele. Koostöös tootjatega tegeleb ta viinamarjakasvatuse ja veinitootmise edendamisega Eestis.

Delfi: Maaülikool tahab Eesti viinamarjadest teha mitu korda tervislikumat veini kui prantslastellink opens in new page

Angela Koort, spetsialist

Angela on EMÜ aianduse õppetooli vilistlane, kes pärast magistriõpinguid siirdus kolmeks aastaks tööle Norra Bioökonoomika Instituuti, kus õppis ära Norra keele ja tegi aiandusalast uurimistööd. 2017. aastal pöördus Angela Eestisse tagasi ja töötas mõnda aega Räpina Aianduskoolis. Alates 2019. aastast õpetab ta EMÜ üliõpilastele aiakultuuride füsioloogiat ja biotehnoloogilisi rakendusi aianduses. Tema teadustöö keskendub aedmustika uurimisele. Sel teemal kaitses ta 2024. aastal ka oma doktoritöö.

Reelika Rätsep, aiakultuuride biokeemia teadur

Reelika Rätsep on uurinud taasviljuva- ehk sügisvaarika kasvatamist Eesti kliimas ning õpetab magistrantidele aiasaaduste väärindamise valikainet. Tema doktoritöö teema oli aga seotud maasika- ja viinamarjakasvatusega. Vahepeal töötas Reelika 4 aastat aiandusspetsialistina ning alates 2017. aastast on Reelika töötanud aianduse õppetooli Polli aiandusuuringute keskuses aiakultuuride biokeemia teadurina. Selle aja jooksul on ta tegelenud kõikvõimalike puuvilja- ja marjakultuuride (nagu õun, astelpaju, vaarikas, must sõstar, aroonia jt) kasulike ühendite sisalduse uurimisega. Lisaks uurib Reelika enevate mahlapressjääkide jt taimsete kõrvalsaaduste väärindamise võimalusi.

Video: Taimsete tootmisjääkide bioaktiivsete komponentide väärindaminelink opens in new page

Vikerraadio: Vähelevinud puuvilja- ja marjakultuuridlink opens in new page

• Tudengid on oma tagasisides välja toonud järgmist: „Maaülikooli laborid on väga heas seisus ja on olemas pea kõik võimalused, et õppida erinevaid asju lähemalt. Ei olnud selliseid hetki, kus öeldi, et seda tehakse nii, aga me seda läbi teha ei saa, kuna siin pole selliseid võimalusi“.
• Kuna aianduse eriala tudengeid on vähe, siis saavad tudengid õppejõududelt alati nõu küsida ja eriti lõputöö kirjutamisel saadakse väga palju toetust. Õppekava tagasisides on kirjutatud järgmist: “Ma ei oleks kunagi arvanud, et tavaline õpetaja keskkoolis peab ennast paremaks kui ülikooli õppejõud, aga nii on. Kui inimlikud ja vastutulelikud on professorid ja õppejõud üldiselt ning on imeline, kui palju toetust on tulnud lõputöö juhendajatelt“.
• Video aianduse õppelaborist

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.