• Äriprotsesside juhtimise mooduli läbinu oskab analüüsida organisatsiooni majandustegevust, planeerida ja juhtida investeeringuid; omab teadmisi ettevõtluskeskkonna ja innovatsiooni suundumustest maamajanduses; omab sügavaid teadmisi ringbiomajanduse väärtusahelatest. 
• Ökonoomika mooduli läbinu omab ülevaadet regionaalökonoomikast, maamajandust kujundavatest poliitikatest ning avaliku sektori ökonoomika eesmärkidest. 
• Ettevõtlusmooduli läbinu omab laialdasi teadmisi ettevõtte juhtimisest ning oskab planeerida ettevõtte turundusstrateegiaid; oskab organiseerida ettevõtte personalitööd tunneb koostöö ja ühistute toimimise põhimõtteid; tunneb tsiviilseadustiku erinevaid vorme ja lepingutega seotud juriidilisi aspekte. 
• Uurimistöö mooduli läbinu omab avaliku esinemise ja argumenteerimise oskust, oskab oma erialal suuliselt ja kirjalikult korrektselt väljenduda; kavandab ja teostab iseseisvalt või koostöös uurimistöid, valides meetodeid lähtuvalt allikate ja uurimisprobleemi iseloomust. 
• Praktikamooduli läbinu oskab iseseisvalt määratleda ja lahendada ettevõttes tekkivaid majanduslikke küsimusi.  

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Õpingud annavad mitmekesise õppekogemuse: teadmisi omandatakse loengutes, seminarides ja praktikumides. Lisaks arendavad kodutööd iseseisva töö oskust, meeskonnatöö oskust, koostööoskust ja läbirääkimisoskust ning ettekanded esinemisoskust. Meie tudengid käivad praktikal Eesti suuremates ja väiksemates maapiirkonnas asuvates ning õpitava valdkonnaga seotud ettevõtetes.
• Juhtumipõhine ettevõttepraktika on magistriõppe õppekava „Ökonoomika ja ettevõtlus“ kohustuslik aine. Praktika eesmärk on õpitud erialal omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja rakendamine ettevõttes või asutuses valitud juhtumi põhjal. Praktika läbinuna oskad iseseisvalt piiritleda ja analüüsida ettevõtte funktsioneerimisega tekkivaid majandusteaduslikke probleeme, kavandada probleemlahenduste käiku ning oled saanud meeskonnatöö, informatsiooni kogumise ning selle süstematiseerimise kogemuse. Praktikakohaks võib olla kas äriühing, FIE, kohalik omavalitsus, ministeerium või selle allasutus ja muud organisatsioonid. Lubatud on praktika sooritamine ka välismaal. Samuti võib praktika kohaks olla töökoht, kus üliõpilane ise töötab. 

Rando Värnik, õppetooli juht ja maamajandusökonoomika professor, maamajanduse ökonoomika õppetool. Rando õpetab ringbiomajanduse väärtusahelaid. 

Ülle Roosmaa, põllumajandusökonoomika lektor, maamajanduse ökonoomika õppetool. Ülle õpetab Investeeringute juhtimist ja finantseerimist. 

Uno Silberg, Euroopa Liidu poliitikate vanemlektor, maamajanduse ökonoomika õppetool. Uno õpetab avaliku sektori ökonoomikat ning põllumajandus- ja struktuuripoliitikat. 

Taavi Kiisk, nooremteadur, maamajanduse ökonoomika õppetool. Taavi õpetab koostöö ja ühistute õppeainet 

• Õpe toimub EMÜ Tartu linnakus Tähtveres, kus kõik vajalik on käe-jala juures. Tutvu meie õppetoolilink opens in new page ja instituudigalink opens in new page läbi videote! 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Tööstusinseneeria õppekaval keskendutakse peamiselt modelleerimisele ja masinaehituslikule projekteerimisele, robootikale ja droonitehnoloogiale ning erinevate ajamite ja materjalide (nt nanotehnoloogia) tundmaõppimisele. Pärast baasteadmiste omandamist on võimalik spetsialiseeruda bioenergiatehnika, liikurtehnika, tootearenduse või töötlemistehnika erialale. Spetsialiseerumise saab tudeng valida vastavalt endale huvipakkuvale valdkonnale. Kui huvisid on mitu, võid korraga valida ka mitu spetsialiseerumist. Spetsialiseerumisega saad sa süvendatud teadmised mingis valdkonnas ning õppe lõpuks saab sinust mehaanikainsener, kes on valmis töötama antud valdkonnas. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemis (ÕIS)link opens in new page.

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Suur osa tööstusinseneeria magistriõppest on praktiline. Üliõpilasena on sul kasutada kaasaegsed tehnika õppelaborid (nt masinaelementide, termotöötluse, CNC, mõõtetehnika, veotehnika, pneumoautomaatika, masinate diagnostika jt tundmaõppimiseks) ning võimalus kaasa lüüa kolme teaduslabori (materjalitehnika-, sisepõlemismootorite-, põllundusrobootika ja biotehnoloogialaborid) tegemistes, kus tegeletakse uudsete tehnoloogiate ja toodete arendamise ning katsetamisega. Ühtlasi on sulle avatud hästi varustatud õppetöökoda. Laboreid saab kasutada ka õppetöövälisel ajal, näiteks õppetööga seotud projektide, teadusprojektide, vms tegevuste elluviimiseks.
• Erialapraktika hõlmab üliõpilase praktilist kogemust tööstus-, tootmis- või põllumajandusettevõtetes, kus kasutatakse õpitut reaalsetes olukordades. Eesmärk on anda sulle võimalus rakendada oma teadmisi ja oskusi töökeskkonnas ning arendada sinu praktilisi oskusi, mis on vajalikud ettevõttes töötamisel. Praktika võimaldab omandada reaalseid kogemusi tootmisprotsesside juhtimises, seadmete kasutamises, töökorralduses ning suhtlemises töökaaslastega. Näiteks on praktikal käidud sellistes ettevõtetes nagu Cleveron AS, Milrem Robotics, HANZA Mechanics, jne. 

Marten Madissoo on töötlemistehnika nooremprofessor. Oma tee insenerivaldkonna juurde leidis ta läbi huvi autospordi vastu, millega ta on ise ka praegu seotud nii läbi erinevate rallivõistluste nii juhi kui ka kaardilugeja rollis. Oma inseneeriaõpingud on ta täies ulatuses läbinud Eesti Maaülikoolis, bakalaureuseastmest kuni doktorikraadini välja. Praegustele üliõpilastele õpetab ta hüdraulikat ja pneumaatikat ning lõiketeooriat. Metalli lõikamine ja laastu tekitamine on tema sõnul üks äge tegevus, mis paneb silma särama. Kõik, kellel on huvi autode ehitamise ja metalli lõikamise vastu siis võivad alati julgelt Marteni poole pöörduda.

Kaarel Soots on väikesest saati tehnikaga kokku puutunud ning seetõttu otsustas ta pärast gümnaasiumit tulla Eesti Maaülikooli ettevõttetehnikat õppima. 2007. aastal lõpetas ta bakalaureuseõppe tehnika ja tehnoloogia õppekaval, 2009. aastal magistriõppe tootmistehnika õppekaval ja 2018. aastal doktoriõppe tehnikateaduse õppekaval.
Praegu õpeta Kaarel ise tudengitele selliseid õppeaineid nagu materjaliõpetus, materjalide töötlemistehnoloogia, masinaelemendid ning masinate konstruktsioon ja ohutus.

Risto Ilves tundis masinate ning erinevate elektroonikasüsteemide vastu huvi juba lapsena. Gümnaasiumi lõpetades oli tal võimalus asuda õppima tolleaegsesse Eesti Põllumajandusülikooli. Õppe käigus aga huvi inseneeria ja tehnika vastu aina süvenes ning pärast tootmistehnika magistriõppe lõpetamist asus ta õppima Eesti Maaülikooli doktorantuuri. Selleks ajaks töötas ta ka Eesti Maaülikooli mootorite katselaboris. Doktorantuuris tegeles Risto mootorite arendamise ning biokütustega. Sellega tegeleb ta siiani ning täna õpetab ka tudengitele mootorite ehitust, tööprotsesse, kütuseid ning lisaks ka liikurmasinate diagnostikat.

Timo Kikas alustas oma teekonda Tartu Ülikoolist saades seal nii bakalaureuse kui ka magistrikraadi. Edasi liikus ta Ameerika Ühendriikidesse kus tegi doktorikraadi ühes maailma juhtivatest ülikoolidest Georgia Institute of Technology’s ehk lühidalt Georgia Tech. Edasi viisid erinevad uurimisprojektid teda Jaapanisse, Tokyo Institute of Technology’sse ja Soome, Abo Akademi’sse. Eesti Maaülikooli tuli Timo aastal 2011 ja on siin veidi vähem kui kümne aastaga üles ehitanud uurimisgrupi ja laborid, mille peamiseks fookuseks on biomassi väärindamine ja biorafineerimine. Tippteadlaste ja tudengite koostöös tekib siin igapäevaselt uusi teadmisi kuidas erinevatest biojäätmetest toota põnevaid materjale, kemikaale või kütuseid.

Tormi Lillerand on lõpetanud tehnotroonika rakenduskõrgharidusõppe ning tootmistehnika magistriõppekava. Varasemalt on ta kokku puutunud toiduainetetööstuse seadmete kaasajastamise, modifitseerimise ning arendusega. Praeguseks on aga fookus väli- ja agrorobootikal. Tormi poole võivad pöörduda kõik, kes soovivad tegeleda tootedisaini ja –arendusega või ehitada masinaid ning panna neid liikuma nii kaugjuhtimisega kui ka iseseisvalt. Tormist saab sinu juhendaja ja partner läbi erinevate kursuse- ja teadusarendusprojektide!

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Toiduainete keemiat ja biotehnoloogiat, mis aitab mõista toiduainete keemia ja biotehnoloogia tundmise olulisust toiduainete töötlemisel, protsessis tekkivate jääkide vähendamisel ning töötlemisel tekkivate kõrvalsaaduste väärindamisel.
• Teadustöö metodoloogiat, mille käigus omandad kogemuse uurimistööde tegemisel. Näiteks õpid leidma ja kasutama andmebaase, planeerima katsetööd ja viima läbi andmete statistilist töötlemist.
• Toidutööstuse juhtimist ja planeerimist, arvestades toidutööstustele kehtestatud nõuetega, mille käigus saad teadmised ja oskused toidutööstuse juhtimise strateegiast.
• Tehnoloogilise projektülesande koostamist kursuseprojekti näol, toetudes eelnevatele teadmistele ja kogemustele seoses ettevõtte loomise, tehnoloogiliste ning tehniliste lahenduste elluviimisega. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Õpingud on huvitavad ja mitmekesised, sisaldades nii loenguid, seminare, praktikume kui ka laboratoorseid töid. Praktilised tööd ainete raames hõlmavad toidutoodete valmistamist koos protsessi biokeemilise sisu tundmaõppimisega. Innovaatiliste tehnoloogiate rakendamist nagu kuum- ja külmtöötlus, fermenteerimine, lüofiliseerimine jt. Otsitakse võimalusi funktsionaalsete koostisosade kasutamiseks traditsiooniliste toidutoodete puhul ning kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid tehnoloogia protsessiparameetrite või toote omaduste hindamiseks, võrreldakse analüüsimeetodite efektiivsust. Samuti saad praktilise kogemuse protsessijuhtimises ning pakendamistehnoloogias. Teed nii keemilisi kui füüsikalisi ja mikrobioloogilisi analüüse. Oluline osa on ka analüüsitulemuste statistilisel andmetöötlemisel ja järelduste tegemisel.
• Erialapraktika töökeskkonnas sooritatakse valdkonna parimates toidukäitlemise ettevõtetes nagu Valio Eesti, Farmi Piimatööstus, Oskar LT, Maag, A. Le Coq, Eesti Leivatööstus, Salvest jt. Tööd alustas ka Eesti kaasaegseim piimatööstus E-Piim Tootmine Paides, kus saab kogemuse uusima tehnoloogia ja sisseseade juhtimisest. Erialapraktika eesmärk on omandada kogemus toidutööstuse töökorraldusest, tehnoloogiate rakendamisest ning tehnoloogiliste liinide toimimisest töökeskkonnas. Osaled ettevõtte tööprotsessis, õppides täitma kõiki töökeskkonnas kehtestatud nõudeid ja kohustusi. Lisaks toiduainetööstustele on võimalik erialapraktika sooritada valdkonnaga seotud riigiettevõtetes, näiteks PRIA, PTA või laborites nagu LABRIS, EPJ jt.
• Ülevaate praktikabaasidest ja tootmisprotsessist teevad Farmi Piimatööstuslink opens in new page, Estover Piimatööstuslink opens in new page, Valio Eestilink opens in new page, Otepää Lihatööstuslink opens in new page ning A. Le Coqlink opens in new page.  

• Kaasaegse õpikeskkonna tagab äsjaloodud ning Eestis unikaalne laborikompleks. Sinna kuuluvad uuenenud mikromeierei ning lihatehnoloogia, jookide-, pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia, teadusuuringute ja mikrobioloogia laboratooriumid, mis võimaldavad õpitut kohe praktiliselt ellu viia.
• Lisaks on aktiivselt uuenduskuuri läbimas keemialaborid, mis on juba aasta pärast veelgi avaramad ja mugavamad kui täna. Tehnoloogialaborites viiakse läbi eeskätt tehnoloogilised praktikumid, uurimistööd, tootearendus ja muud laboratoorsed tööd.
• Mikrobioloogia, keemia ning teadusuuringute laborid toetavad teaduslik-tehnilisi uuringuid toiduainete tehnoloogias.

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Muldade kaitse ja jätkusuutlik kasutamine.
• Keskkonnasäästlik taimekasvatus ja mahetootmine.
• Integreeritud taimekaitse, fütopatoloogia ja rakendusentomoloogia.
• Ratsionaalse maakasutuse ja põllumajandustootmise analüüs ja planeerimine, maamajanduse ökonoomika, nõuandeteenustus.
• Taimede toitumine ja aineringed.
• Kliimamuutused ja põllumajandus. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Praktilised tööd toimuvad laborites. Näiteks saad laborites teadmised fütopatoloogiast, rakendusentomoloogiast, põllumajanduslikust mikrobioloogiast.
• Õppetöö praktiline osa toimub nii kaasaegsetes laborites kui ka instituudi katsekeskuse põldudel. Praktilisi kogemusi omandatakse ka Eesti põllumajanduse tipptootjaid külastades. Lektoritena on kaasatud põllumajandussisendeid müüvate ja põllumajandustooteid väärindavate ettevõtete juhid.
• Katsepraktika käigus saavad üliõpilased uurida erinevate agrotehniliste võtete (mullaharimine, väetamine, taimekaitse jne) mõju saagi formeerumisele ning koostada majandusanalüüsi ettevõttele. Magistrandid koostavad oma teadustöö praktikal saadud tulemuste põhjal magistritöö. 

Alar Astover – professor, mullateaduse õppetool  

Liina Talgre – kaasprofessor, taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool 

Kaire Loit – lektor, taimetervise õppetool 

Erkki Mäeorg – nooremteadur, taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool 

Eve Veromann – professor, taimetervise õppetool  

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Õpid metsamajandustööde mehhaniseerimist, kaasaegseid loodussõbralikke metsakasutustehnoloogiaid ja metsamasinaid;
• Õpid tundma logistikat, puidu omadusi ja kasutamist erinevates tööstusharudes ning puidutöötlemise tehnoloogiaid ja –masinaid;
• Saad tundma Eesti metsafondi ja oskad hinnata metsaressursse ja prognoosida nende arengut;
• Oskad projekteerida puitkonstruktsioone ning õpid tundma puiduenergeetikat, metsanduse ökonoomikat ja puidukaubandust.

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

Magistriõpingud lõpevad teaduspõhise magistritööga, mille juhendajaks on võimalik valida rahvusvahelise teaduskogemusega õppejõud või teadur. Magistriõpingute jooksul on võimalik osa õppest läbida ka välismaa ülikoolides, kus sooritatud õppeained on üldjuhul ülekantavad siinse õppekava täitmiseks. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Täpsemalt õpid sa metsaökosüsteemide talitlust, metsapuude haiguseid ja kahjustusi ning metsade kaitset, metsaandmete kogumist maapealsete ja kaugseire vahenditega, metsaandmete analüüsimist ning metsade majandamise pikaajalist planeerimist. Viimaks ka metsade majandamise terviktsüklit alates seemnete kogumisest ja metsa uuendamisest kuni erinevate raieviisideni muutuvas kliimas. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekava õppeainete väga olulisteks osadeks on labortööd ja praktikumid. Näiteks ei saa laboritest ja praktikumidest üle ega ümber dendrofüsioloogias, metsapatoloogias ning metsade kaugseire aines.
• Õpingud muudavad meeldejäävaks mitmete õppeainete lahutamatud suvepraktikad. Metsanduse õppepraktikad toimuvad enamasti Eesti Maaülikooli õppe- ja katsemetskonnas Järvseljal, kus metsandusõppurid on teadmisi omandanud juba üle 100 aasta. Välipraktikaid saad näiteks ainetes metsaselektsioon, metsakorraldus ja metsatüpoloogia.
• Magistriõpingute väärtuslikuks osaks on neli nädalat vältav ettevõttepraktika. Praktikal käimiseks on üliõpilastel ette nähtud piisavalt pikk periood kevadest sügiseni, et seda oleks võimalik ühildada oma töö ja muude tegevustega. Praktika käigus saavad üliõpilased metsanduse toimimisest praktilisi teadmisi ning heade juhuste kokkulangemisel võib praktikakohast leida endale ka tulevase tööandja ja kolleegid. 

• Veiko Uri on metsaökosüsteemide professor ja akadeemik, kelle teadustöö peamised teemad on metsaökosüsteemide aineringed, metsade biomassi produktsioon ja majandamise mõju metsade arengule. Nagu ta ise ütleb: metsas on tuleviklink opens in new page. Veiko on ka kahe metsanduses laialt kasutust ja tunnustust leidnud raamatu üks autoritest: „Metsamajanduse alused - õpik kõrgkoolidele“ ning „Metsandusteatmik“. 

• Rein Drenkhan, Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja metsapatoloogia professor keskendub oma teadustöös puude haigustele ja nende levikule ning võimalike ennetus- ning tõrjemeetodite leidmisele. Professor Rein Drenkhani juhitud töörühma üheks uurimisteemaks on puude juuremädanikku põhjustav seen juurepess ja selle biotõrjelink opens in new page. 

• Reimo Lutter on nooremprofessor, kelle uurimisvaldkond on kiirekasvuliste lehtpuude nagu hübriidhaabade ja kaskede kasvatamine istandikena. Samuti uurib ta, kuidas metsas toimub juurkonkurents ehk kuidas puud omavahel toitainete pärast võistlevad. 

Novaator: Põldudele rajatud kaseistandike muldades leidub rikkalikult mullaseenilink opens in new page. 

Teadlase töövari – metsateadlane Reimo Lutterlink opens in new page 

• Professor Ahto Kangur on metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli juhataja, kes uurib pikaajaliste metsanduslike püsikatsealade andmete põhjal metsaökosüsteemide arengu dünaamikat ja metsa kasvu. 

• Metsandusökonoomika professor Paavo Kaimre uurib metsandusökonoomika ja metsapoliitika teemasid. 

• Meie õppekava tudengid kuuluvad üliaktiivsesse Eesti Metsaüliõpilaste Seltsilink opens in new page, kuhu ootame ka sind, tulevane kolleeg ja kursusekaaslane! 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise erialal omandad sa teadmisi ringbiomajanduse väärtusahelatest, investeeringute juhtimisest, ettevõtte majandusanalüüsist, inimressursi juhtimisest, võla- ja lepinguõigusest, keskkonnaarvestusest, arvestuse infosüsteemidest, kohaliku omavalitsuse eelarve planeerimisest, kriitilisest mõtlemisest ning teaduslikest uurimismeetoditest. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Meie õppekaval on paljudes õppeainetes seminaride ja praktikumide ülesanded seotud ettevõtluses esile kerkivate praktiliste probleemide lahendamisega. Need panevad sind proovile ning annavad sulle käepärase tööriistakasti, mille saad koheselt tööellu kaasa võtta.
• Ettevõttepraktika käigus tuvastavad üliõpilased praktikaettevõttes esinevaid probleeme ning õpivad leidma neile koostöös ettevõtjaga sobivaid lahendusi. Nii mõnegi üliõpilase jaoks on see praktika taganud tulevase töösuhte. 

Rando Värnik, professor, õppetooli juht, õpetab õppeainet „Ringbiomajanduse väärtusahelad“. 

Ülle Pärl, nooremprofessor, õpetab õppeaineid „Juhtimisarvestus“ ja „Magistritöö koostamise metoodika“. 

Katrin Lemsalu – majandusarvestuse lektor 

Jüri Lehtsaar - õppekava juht, vanemlektor maamajanduse ökonoomika õppetoolist ning ettevõtluskonkurssi “Tärkav idu” korraldaja. 

• Õpperuumid asuvad Eesti Maaülikooli peahoones. Need on hubased ning õpilastele on ruumi nii puhkamiseks kui ühiselt töötamiseks. Osaliselt toimub õppetöö ka e-õppena ja/või videosilla kaudu. Teeme kõik, et sinu õppetööd toetada ning anda sulle võimalikult edukas start majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eksperdina. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Puhkealade planeerimist ja projekteerimist tundlikes looduskeskkondades nagu metsad, järved või märgalad.
• Eriala jaoks olulisi teoreetilisi käsitlusi maastike kohta.
• Kuidas kujundada erinevat tüüpi ja suurusega linna avalikke ruume, nagu pargid ja väljakud? Seda alates kujunduskontseptsioonist kuni ehituslike detailide, haljastusplaani ja hoolduskavani.
• Kuidas kujundada maastikke inimeste tervise ja heaolu jaoks?
• Esitlusgraafika põhimõtteid ja tehnikaid individuaalse stiili arendamiseks.
• Ruumilise planeerimise teooriat ja praktikat Eestis.
• Arendusprojektide maastikulise- ja visuaalse mõju hindamist.
• Teadustöö metodoloogiat ning originaalse uurimustöö läbiviimist ja kirjutamist.
• Kultuurimälestiste kaitset ja restaureerimist.
• Erialast praktikat ja ettevõtlust. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Rohkem kui pool õppetööst viiakse läbi stuudiotes, kus toimub erinevate juhendajate konsultatsioonides praktiline planeerimis- ja kujundustöö kas gruppides või individuaalselt. Stuudiokursused kestavad tavaliselt kontsentreeritud plokina mitu nädalat. Näiteks projektikursusel "Puhkealade planeerimine ja projekteerimine" käsitletakse ulatuslikku looduskeskkonda, kus on võimalus arendada rajatisi ja tegevusi kohalike elanike ja külastajate hüvanguks. Sageli paikneb ala Riigimetsa Majandamise Keskuse haldusalas ning me saame RMK töötajatelt väärtuslikku infot ja tagasisidet. Kursusel "Maastiku kujundus- ja ehitusprojekt" mängitakse läbi huvigrupi poolt välja pakutud reaalne objekt kujundussidee loomisest kuni tervikliku ehitusprojektini, mille käigus saad juhendamist ja tagasisidet mitmelt spetsialistilt. Magistritöö võib olla nii kujundus- ja ehitusprojekt kui mahukas uurimustöö, sõltuvalt sinu eelistustest ja tulevasest suunast.
• Kõik stuudioprojektid põhinevad reaalsetel asukohtadel, olles sageli väliste organisatsioonide soovitatud või aktiivselt töös olevate projektide teemad. Need võimaldavad sul töötada realistlikes tingimustes ning nende käigus saad kasulikku sisendit ja tagasisidest enda või oma rühma töö kohta välistelt sidusrühmadelt.
• Korraldame ka palju väljasõite erinevate maastike uurimiseks. Ekskursioonid toimuvad üle Eesti, sealhulgas metsades, loodusaladel ning erinevates linnapaikades. Nii näed õpitud teoreetilisi kontseptsioone tegelikes tingimustes ning kogud andmeid, mida projektides kasutada.
• Erialapraktika eraettevõttes, riigiametis või kohaliku omavalitsuse juures on kohustuslik kõigile üliõpilastele ning aitab koolis õpitut reaalsetes olukordades rakendada. Praktikat pakkuvad organisatsioonid toetavad sisukat õpet ning annavad sulle ja õppetoolile tagasisidet, kui edukas see kogemus oli.
• Õppetooli ruumides on arvutiklass, kus on kõigi vajalike programmide ajakohased versioonid, mida saad vabalt kasutada ka väljaspool ametlikku õppeaega. 

Professor dr Simon Bell on õppetooli juhataja. Tal on pikk karjäär õpetamises, uurimistöös ja praktilises maastikuarhitektuuris. Ta on kirjutanud mitmeid maastikuarhitektuuri koolide raamatukogudes olevaid õpikuid, sealhulgas „Elements of Visual Design in the Landscape“ ning on olnud raamatu „Urban Blue Spaces: Planning and Design for Water, Health and People“ peatoimetaja. Ta õpetab mitmel kursusel ja juhendab väitekirju. 

Mana Taheri Talesh, MSc on õppetöö koordinaator ning õpetab ka bakalaureusetöö kursust ja tehnogeenseid maastikke. Oma teadustöös uurib ta, kuidas kasutavad Iraani naised avalikku ruumi. 

Joanna Storie, PhD koordineerib magistritöid. Ta on huvitatud avalikkuse osalemisest maapiirkondade maastikukorralduses. 

Martti Veldi, PhD on maastikuarheoloog, kes õpetab muinsuskaitse ja restaureerimise kursust. Teda huvitab, kuidas jutustavad maastikud lugusid inimestest läbi nende ajaloo.

Peeter Vassiljev, MSc õpetab maastikukujunduse ja -ehituse kursust. Teda huvitab virtuaalreaalsuse kasutamine maastikuarhitektuuris ning tema hallata on ka õppetooli maastikusimulaator. 

Toomas Muru, MSc õpetab ruumilist planeerimist. Teda huvitab metsamaastiku kujundamine. 

Friedrich Kuhlmann, Dipl. Eng õpetab kaasaegset maastikuteooriat ja juhendab disaini magistriprojekte. Teda huvitavad energiamaastikud ja kollektiviseerimise ajalugu nõukogude ajal. 

Jekaterina Balicka, MSc õpetab puhkealade planeerimise ja projekteerimise kursust. Teda huvitab, kuidas inimesed kasutavad erinevaid avalikke ja ka mahajäetud väliruume tervise ja heaolu eesmärgil. 

• Igal kursusel on oma stuudio, mis on varustatud stuudiotööks vajalike suurte laudadega. Lisaks on õpilastele alati kasutada arvutiklass koos kõigi vajalike tarkvaravõimalustega. Tudengitele on olemas ka oma köök, sotsiaalne ala ning seminariruum raamatukoguga. Seda kõike saab kasutada ka pärast loenguid.
• EMÜS, Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltslink opens in new page on väga aktiivne ning korraldab palju üritusi ja sündmusi. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.