Meie elukeskkond tähendab rohkemat, kui vaid ruume, kus viibime. Inimesi mõjutavad lisaks majadele ka teed, taimed, veekogud ja teisedki, esmapilgul ehk väheolulised detailid. Maastikuarhitektuuri erialaõppe 3+2 aastasel õpiteel on Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse bakalaureuse õppekava esimeseks etapiks. Siin õpid sa justnimelt neid detaile märkama, ühisesse süsteemi paigutama ning nende süsteemide koos toimimist looma. Sinu tööriistadeks on nii paber ja pliiats kui geoinfo- ja graafikasüsteemid. Sind ootab ühtehoidev kooskond, loominguline eriala ja võimalus ise osaleda meid ümbritseva keskkonna kujundamisel. Kui bakalaureuseõpingute järel läbid meie juures ka 2-aastased magistriõpingud, omandad 7. taseme diplomeeritud maastikuarhitekti kutse, et siseneda tööturule.
3 aastat, 180 EAP
20
tasuta
Vastuvõtunõuded
Vastuvõtutingimused
Siit leiad eksamid ja vastuvõtukatsed, mis sul tuleb sisseastumiseks teha, ja dokumendid, mida sinult soovime.
Lisaks saad teada, mis on riigieksamite asendamise ja lisapunktide saamise võimalused.
Link avaneb uuel vahelehel Vastuvõtueeskiri
Kui soovid lugeda vastuvõtueeskirja, klõpsa siia.
Link avaneb uuel vahelehel Esita avaldus
SAISi sisenemiseks klõpsa siia.
SAISis alusta sisselogimisest, seejärel saad asuda avaldust esitama.
Avalduste esitamine on lõppenud! Uus vastuvõtt algab 2027. aasta juunis
Kas see eriala sobib sulle?
Hinda viiepalliskaalal, kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad.
- Mulle meeldib avastada ja kogeda erinevaid väliruume
- Mind huvitab, kuidas saaks linnasid elamisväärsemaks muuta
- Mulle meeldib leida viise, kuidas kombineerida teadust ja kunsti
- Mulle meeldib rakendada oma loovust uute ideede loomiseks
- Soovin panustada keskkonna jätkusuutlikumaks muutmisel
18—25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“
Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja varasemad kokkupuuted valdkonnaga loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tulevikuspetsialistiks saamiseks. Ootame sind õppima!
13—17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“
Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle lisateadmisi ja -oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et saaksid kasvada nii isiksuse kui ka professionaalina. Tee see samm ja alusta õpinguid!
0—12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“
Tundub, et sinu huvid ja eesmärgid ei kattu päris täielikult õppekava eesmärkidega. See ei tähenda aga, et sa ei võiks selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada. Julgustame sind siiski kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!
Tudengite kogemuslood: keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse bakalaureuseõpe
Mida ja kuidas õpid?
- Kuidas loodus- ja tehiskeskkond on aja jooksul arenenud ning tänapäevast maastikku loonud.
- Erinevat tüüpi avaliku ruumi planeerimine ja kujundamine inimestele.
- Mitmesuguste graafiliste tehnikate kasutamine, alates käsitsi joonistamisest kuni arvutigraafika ja CAD-joonestamiseni.
- Kuidas erinevaid taimi maastikul praktilistel ja esteetilistel eesmärkidel kasutatakse.
- Loodus- ja kultuurmaastike säilitamine, taastamine ja kaitse.
- Teadmised maastikuarhitektuuriga tegeleva ettevõtte toimimise ja erialaspetsialistiks olemise kohta.
- Loodusteaduslikud ained, mis aitavad selgitada, kuidas maastik on arenenud, näiteks geoloogia, mullateadus ja ökoloogia.
- Kuidas kujundada inimestele nautimiseks erinevat tüüpi ja suurusega avalikke ruume (linnas), nagu pargid ja väljakud.
- Maastikuarhitektuuri ajalugu läbi aegade, ulatudes laiemast maastikukäsitlusest kuni parkide ja aedadeni.
- Maastiku analüüsimist visuaalsete tööriistade, visandamise, modelleerimise, makettide ja välitööde abil.
- Karjääride ja kaevandusalade taastamine ja rekultiveerimine.
- Arvutipõhine vektortarkvara (CAD), geograafilised infosüsteemid (GIS) ning pilditöötluse ja graafika tarkvara (näiteks Adobe) kasutamine.
- Erialane praktika ja ettevõtlus.
Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).
Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.
- Ligikaudu pool õppetööst viiakse läbi stuudiotes, kus toimub erinevate juhendajate konsultatsioonidega praktiline planeerimis- ja kujundustöö, kas gruppides või individuaalselt. Näiteks, projektikursusel "Linna rohe- ja sinialade planeerimine ja kujundamine" käsitletakse väiksemat linnaliku kontekstiga projektala, eesmärgiga parandada selle toimimist rohelise või sinise ruumina kohalike elanike ja linnalooduse hüvanguks. Kursus "Tehnogeensed maastikud" kasutab reaalset suuremõõtmelist liiva- ja kruusakarjääri, kus kaevanduse sulgemise ajaks tuleb erinevate lõppkasutuse viiside võimaldamiseks ala taastada, hõlmates pinnavormi ja veekogude kujundust ning ala taimestiku arengu kavandamist aja jooksul. Individuaalne bakalaureusetöö projekt on see, kus kõik õpitu ühendatakse suureks ja terviklikuks projektiks.
- Kõik stuudioprojektid põhinevad reaalsetel asukohtadel, olles sageli väliste organisatsioonide soovitatud või aktiivselt töös olevate projektide teemad. Need võimaldavad teil töötada realistlikes tingimustes ning saada kasu väliste sidusrühmade seisukohtadest ja tagasisidest teie töö kohta.
- Toimub palju väljasõite, et uurida erinevaid maastikke ja koguda materjale stuudioprojektide jaoks. Ekskursioonid toimuvad üle Eesti, sealhulgas ajaloolistes parkides ja aedades, kaevandusmaastikel, metsades ja loodusaladel ning erinevates linnapaikades. Need võimaldavad näidata teoreetilisi aspekte kohapeal reaalsetes tingimustes ning selgitada, kuidas erinevad teemakäsitlused koos annavad maastikust rikkalikuma ülevaate.
- Erialapraktika eraettevõttes, riigiametis või kohaliku omavalitsuse juures on kohustuslik kõigile üliõpilastele ning see aitab tagada, et koolis õpitut saab rakendada reaalsetes olukordades. Praktikat pakkuvad organisatsioonid toetavad sisukat õpet ning annavad teile ja õppetoolile tagasisidet, kui edukas see kogemus oli.
- Maastikuehituse praktiline õpe sisaldab töötuba, mis toimub koos Läti Maaülikooli maastikuarhitektuuri osakonna tudengitega, kus veedate nädala pargis kasutatavate puitelementide projekteerimisel ja ehitamisel.
- Õppetooli ruumides on arvutiklass, kus on kõigi vajalike programmide ajakohased versioonid, mida saate vabalt kasutada ka väljaspool ametlikku õppeaega.
Professor (dr) Simon Bell on õppetooli juhataja. Tal on pikk karjäär õpetamises, uurimistöös ja praktikas. Ta on kirjutanud mitmeid maastikuarhitektuuri koolide raamatukogudes olevaid õpikuid, sealhulgas "Elements of Visual Deign in the Landscape" ning on olnud raamatu "Urban Blue Spaces: Planning and Design for Water, Health and People" peatoimetaja. Sellel õppekaval õpetab ta tehnogeensete maastike ainet.
Mana Taheri Talesh (MSc) on õppetöö koordinaator ning õpetab ka bakalaureusetöö kursust ja tehnogeenseid maastikke. Oma teadustöös uurib ta, kuidas Iraani naised kasutavad avalikku ruumi.
Peeter Vassiljev (MSc) õpetab elamurajoonide planeerimist ja maastikuehitust. Teda huvitab virtuaalreaalsuse kasutamine maastikuarhitektuuris ja ta haldab õppetooli maastikusimulaatorit.
Kadri Maikov (PhD) õpetab CAD kursusi ning aiakujundust. Tal on suur huvi tervendavate aedade vastu ning ta on teinud kaastööd mitmele selleteemalisele eestikeelsele raamatule, näiteks „Roheteraapia toas ja õues“.
- Igal kursusel on oma stuudio, mis on varustatud suurte laudadega stuudiotööks. Lisaks on kasutada arvutiklass kõigi vajalike tarkvaravõimalustega. Tudengitele on olemas ka oma köök, sotsiaalne ala ning seminariruum raamatukoguga. Seda kõike saab kasutada ka pärast tunde.
- EMÜS, Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltslink opens in new page on väga aktiivne ning korraldab palju üritusi ja sündmusi.
Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.
Tutvu meie vilistlasega: Adeele Lepik
Kui enamik inimesi kõnnib läbi pargi või üle linnaväljaku, siis Adeele Lepik näeb enamat kui lihtsalt puid, teid ja haljastust. Ta mõtleb sellele, miks üks ruum tundub kutsuv ja teine kõle, kuidas inimesed seda kasutavad ning milliseid otsuseid on selle kujundamisel tehtud.
Kuigi Adeele lõpetas Eesti Maaülikoolis juba bakalaureuseõppe keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse erialal, oli tema jaoks üsna varakult selge, et ta soovib minna edasi ka magistriõppesse.
„Ma tundsin tegelikult juba enne bakalaureuseõpinguid, et tahan kogu selle õpiteekonna läbida. Kui soovid selles valdkonnas päriselt läbi lüüa ja töötada maastikuarhitektina, annab magistriõpe selleks väga hea ettevalmistuse,“ ütleb ta.
Maastikuarhitektuuri õppetooli õppekavade tutvustus
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
Magistriõppes on õppeained koondatud plokkidesse, korraga tegeldakse vaid mõne ainega, kuid intensiivselt. See lihtsustab kaugemalt või osakoormusega õppimist.
Õpi partnerite juures
Meil on palju partnerülikoole, kus saab õppida ERASMUS vahetuse kaudu ning samuti võtame me vastu ka palju tudengeid nendest ülikoolidest, andes õppetoolile üsnagi rahvusvahelise õhkkonna.
Tööta spetsialistina
Sul on võimalik leida tööd projekteerimisega tegelevates büroodes ja omavalitsustes.
Erialapraktika
Saad töötada ka õpingute ajal. Sageli tekivad tööalased kontaktid juba erialapraktikal viibides.
Teisi õppekavasid
kvaliteetse elukeskkonna ja loodushoiu valdkonnast
Keskkonnakaitse
Keskkond muutub iga päevaga üha olulisemaks teemaks nii poliitikas, majanduses, tehnoloogias kui ka iga inimese igapäevaelus. Olulisel kohal on inimesed, kes oskavad keskkonda ning selle võimalikke lahendusi tervikuna hinnata, mõistes seeläbi, kui tähtsad need aspektid on meie igapäevaelus. Keskkonnakaitse erialal õpid eelkõige tundma looduslikke protsesse ja orienteeruma kestliku rohemajanduse temaatikas, mõistma, kuidas inimtegevus keskkonda mõjutab ning kuidas kliimamuutustega kohaneda. Õppekava seob kokku elus ja eluta looduse ning ühiskonna keskkonnasäästliku toimimise seaduspärad, mis on vajalikud keskkonna tõhusaks kaitsmiseks.
Loodusturism
Loodusturism ei tähenda vaid vihmametsades reisimist ja kaamli paitamist – see on ainult turisti vaade. Loodusturismi erialale õppima tulles hakkad mõistma loodust kui terviklikku süsteemi ning inimese rolli selles. Saad teada, et kui erinevad asjad on turistina reisimine ning reisil pakutavate tegevuste ja teenuste ette valmistamine külaliste jaoks. Pärast meie õppekava läbimist võid silmad avada ükskõik millises Eestimaa paigas ning oskad sellest aru saada ja seda ladusalt edasi anda. Saagu sinust ametnik, ringijuht, loodusgiid või ettevõtja – sinuga on alati huvitav, sest sa tead palju ja oskad seda ka huvitavalt edasi anda.
Kalandus ja rakendusökoloogia
Meie planeedi elanikkond kasvab kiiresti ning et üle 70% meie maakerast on veega kaetud, on viimaste aastakümnete kasvutrendid suunanud inimkonda üha rohkem vesiviljelusele. Meie sini- ja rohemajandus areneb kiiresti ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse nii vees kui maismaal muutub monokultuuride levikul üha olulisemaks. Kalanduse ja rakendusökoloogia erialal õpid sa mõistma, kuidas töötab jätkusuutlik loodusvarade kasutamine vees, mil viisil seda bioloogilist mitmekesisust kaitsta ning kuidas nii maal kui vees kasumlikult majandada.
Avalduste esitamine on lõppenud! Uus vastuvõtt algab 2027. aasta juunis
Keskkond muutub iga päevaga üha olulisemaks teemaks nii poliitikas, majanduses, tehnoloogias kui ka iga inimese igapäevaelus. Olulisel kohal on inimesed, kes oskavad keskkonda ning selle võimalikke lahendusi tervikuna hinnata, mõistes seeläbi, kui tähtsad need aspektid on meie igapäevaelus. Keskkonnakaitse erialal õpid eelkõige tundma looduslikke protsesse ja orienteeruma kestliku rohemajanduse temaatikas, mõistma, kuidas inimtegevus keskkonda mõjutab ning kuidas kliimamuutustega kohaneda. Õppekava seob kokku elus ja eluta looduse ning ühiskonna keskkonnasäästliku toimimise seaduspärad, mis on vajalikud keskkonna tõhusaks kaitsmiseks.
3 aastat, 180 EAP
34
tasuta
Vastuvõtunõuded
Vastuvõtutingimused
Siit leiad eksamid ja vastuvõtukatsed, mis sul tuleb sisseastumiseks teha, ja dokumendid, mida sinult soovime.
Lisaks saad teada, mis on riigieksamite asendamise ja lisapunktide saamise võimalused.
Link avaneb uuel vahelehel Vastuvõtueeskiri
Kui soovid lugeda vastuvõtueeskirja, klõpsa siia.
Link avaneb uuel vahelehel Esita avaldus
SAISi sisenemiseks klõpsa siia.
SAISis alusta sisselogimisest, seejärel saad asuda avaldust esitama.
Avalduste esitamine on lõppenud! Uus vastuvõtt algab 2027. aasta juunis
Keskkonnakaitse õppekava infotund
Kas see eriala sobib sulle?
Hinda viiepalliskaalal, kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad.
- Tunnen muret Eesti ja maailma keskkonna pärast
- Tahan kaasa aidata elukvaliteedi säilimisele tulevikus
- Mind huvitab, kuidas käitub inimene ja toimib loodus
- Minu harjumused on keskkonnasäästlikud
- Mulle meeldib olla metsas ja merel, rabas ja rannas, luhal ja laiul, veel ja väljal.
18—25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“
Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja varasemad kokkupuuted valdkonnaga loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tulevikuspetsialistiks saamiseks. Ootame sind õppima!
13—17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“
Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle lisateadmisi ja -oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et saaksid kasvada nii isiksuse kui ka professionaalina. Tee see samm ja alusta õpinguid!
0—12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“
Tundub, et sinu huvid ja eesmärgid ei kattu päris täielikult õppekava eesmärkidega. See ei tähenda aga, et sa ei võiks selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada. Julgustame sind siiski kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!
Mida ja kuidas õpid?
- Saad põhjalikult tundma nii maastikke kui elusloodust. See loob erialaseks tööks vajaliku vundamendi, annab protsesside mõistmise ja prognoosimise oskuse ning õpetab väärtustama Eesti keskkonda ja elurikkust.
- Keskkonnakaitse õppeained annavad süsteemse ülevaate Eesti ja maailma keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Samuti ka õiguslikest ja organisatoorsetest mehhanismidest.
- Loodusressursside säästlik kasutamine on kestliku arengu eeldus, erinevate loodusvarade kasutamise võimalusi ja põhimõtteid õppides saad osaleda tasakaalustatuma tuleviku loomisel.
Õppida saad näiteks selliseid õppeaineid:
- Eesti loomastik ja taimestik
- Eesti loodusgeograafia
- Ökoloogia
- Keskkonnakaitse alused
- Keskkonnapoliitika- ja korraldus
- Keskkonnaõigus
- Metsaökoloogia
- Ökoloogiline taastamine
- Ruumiline planeerimine
Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).
Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.
Praktikume toimub mitmetes ainetes. Andmebaaside või kaardiprogrammidega tehakse tööd arvutiklassis, saasteainete uurimine toimub hästi varustatud õppelaboris. Looduses käiakse mullaprofiili kirjeldamas ning Eesti kultuurmaastike ajalooliste objektidega tutvumas, Võrtsjärve Limnoloogiajaamas Järvemuuseumis õpitakse tundma vee-elustikku. Järvselja praktikabaasis õpitakse tundma taimeliike ning metsade iseloomustamist.
Erialapraktika on olulise tähtsusega samm meie õppekavas, sillutades tee tudengite edukaks integreerumiseks tööturule. Tudengitel on võimalus rakendada oma seni õpitud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, valides ise erialastele huvidele ja isikliku karjääri eesmärkidele vastava praktikakoha. Meie tudengid on omandanud väärtuslikke kogemusi rohkem kui 40 erinevas asutuses, sealhulgas Keskkonnaametis, Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) ja mitmetes kohalikes omavalitsustes, mis kajastab praktika mitmekülgsust ja ulatust.
Erialapraktika eesmärk on tutvustada tudengitele tööelu ning arendada nende professionaalseid võimeid nagu meeskonnatöö, projektijuhtimine ja kriitiline mõtlemine. Lisaks riigiasutustele on tudengid leidnud praktikavõimalusi eraettevõtetes ja valitsusvälistes organisatsioonides, kus nad on saanud panustada keskkonnakaitse projektidesse ja algatustesse. See lai valik võimaldab igal tudengil leida endale sobivaima praktikakoha, et maksimeerida oma õpikogemust ja edendada professionaalset arengut.
Ivar Ojaste, vanemlektor, PhD, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool, õppekava juht
Erialalt on Ivar ornitoloog ning doktoritöö kaitses ta Eesti Maaülikoolis uurides sookurgede pesitsus- ja rändeökoloogiat. Ivar õpetab keskkonnaökoloogiat ning koordineerib keskkonnakaitse ja maastikuhoiu erialapraktikat. Ta on aktiivselt tegelenud looduskaitsega Silma Looduskaitseala Administratsioonis ning hiljem olnud liigikaitse vastutav korraldaja Riiklikus Looduskaitsekeskuses ja Keskkonnaametis. Ivar on ka Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse komisjoni liige, Eesti esindaja AEWA European Goose Management Platform ja European Crane Working Group juures ning IUCN Crane Specialist Group liige. Tema uuringud on seotud lindude rände ja elupaigakasutusega.
Pille Tomson, vanemlektor
Pille õpetab aineid nagu Eesti Kultuurmaastike ja asutuse kujunemine, Eesti biotoobid ja nende elustik ning juhendab bakalaureusetöid. Hariduselt on ta botaanik-ökoloog, doktorikraadi kaitses Pille Eesti Maaülikoolis, uurides alepõletamise mõjusid maastikele ja kooslustele. Ta on pikalt tegelenud Eesti looduse kaitsega Karula rahvuspargis, Eesti metsakaitsealade loomisega ning Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liikmena. Pille uurib maakasutuse muutusi ja nende mõju Eesti maastikele ja kooslustele. Tema pikaajaliseks uurimisalaks on olnud kodukoht Karula rahvuspark.
Uuri Pille mõtete kohta lähemalt:
- Lõuna-Eesti Postimees (veebruar 2024) „Inimese kohalolu Karula kõrgustiku taimkattes on nähtav juba alates kiviajast“link opens in new page
- Pille Tomson (aprill 2021) „Märkamata märjad niidud“, Eesti Loodus. Pille kutsub üles väärtustama ja uuesti majandama soostunud ja sooniite, mille pindala on meie pärandniitudest kõige enam vähenenud.link opens in new page
- Pille Tomson (aprill 2021) Ettekanne „Asustuse ja maakasutuse uurimine ajaloolise kaardimaterjali abil“ seminaril „Google maps 1839: väärtuslikud maastikud vanadel kaartidel – Mellinist ja Rückerist lehmanahani.link opens in new page
- Tartu Postimees (november 2018) „Alepõletuse negatiivsed mõjud ei leidnud teadustöös kinnitust“ Kuidas mõjutas regulaarne aletamine maastikke ja metsakooslusi? Seda uuris Eesti Maaülikooli teadlane Pille Tomson oma hiljuti kaitstud doktoritöös „Ajaloolise alepõllunduse roll Lõuna-Eesti maastike ja metsataimestiku kujunemisel“ link opens in new page
Eva-Liis Tuvi, lektor, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
Eva-Liis õpetab keskkonnakaitse üldkursust. Magistrikraadi omandas ta Tartu Ülikoolis loopealsete taimkatet uurides, jätkates samas doktoriõpingutega looduskaitse teemadel. Eesti Maaülikooliga on ta olnud seotud kogu oma tööelu. Teda paeluvad erinevad loodushoiu ja keskkonnakaitse teemad ning ta on panustanud laiemalt keskkonnaharidusse ja löönud kaasa rahvateaduse projektides.
Uuri Eva-Liisi mõtete kohta lähemalt:
Andres Rõigas, peaspetsialist, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
Andres õpetab keskkonnapoliitikat ja -korraldust. Erialalt on Andres hoopis inimgeograaf, kes on uurinud üleminekuühiskondi ja nende ettevõtluskeskkondi. Selle sekka sattus ka veidi ettevõtlusõppega seotud teemasid. Andrese tänased uurimisvaldkonnad on seotud loomemajanduse, maakogukondade kujunemise ja pärandkultuuriga laiemalt. Päritolult on Andres mulk ja elab ka Mulgimaal, kus on töötanud nii riigiametis kui juhtinud valda. Lisaks Eesti Maaülikoolile õpetab ta majandusaineid ka Viljandi Kultuuriakadeemias.
Uuri Andrese mõtete kohta lähemalt:
- Andres Rõigas (aprill 2023) „Ikka kihutame siin maal ühes suunas: vananeme ja kahaneme“link opens in new page
- Andres Rõigas (oktoober 2021) Andres Rõigas: korjame maaelu ja regionaalpoliitika killud kokku“, Postimeeslink opens in new page
- Andres Rõigas (talv 2020) „Linnast maale“, Eesti Arhitektuuriajakiri Maja. link opens in new page
Maaria Semm, nooremteadur, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
Maarja õpetab maastikuhooldust. Ta on pool oma elust olnud seotud Eesti Maaülikooliga. Bakalaureuseastmel õppis ta maastikuhoolduse ja magistriastmes keskkonnakaitse erialal. Ülikoolis õppides innustus oma maastikuhoolduse õppejõust niivõrd, et hakkas ise maastikuhoolduse ainet õpetama juba magistriõpingute ajal. Viimased kümme aastat on ta pühendunud maastikumuutuste uurimisele Eesti rahvusparkides ja maastikukaitsealadel. Tänaseks on akadeemiline töö viinud Maaria ka doktoriõppesse. Tema teaduslikud huvid on seotud sooviga mõista ja mõtestada tänapäevaste maastike kujunemist, ajaloolist maakasutust ja looduslikke protsesse selle taga, samuti ruumiandmete kasutamise võimalusi looduskaitse kavandamisel. Vabal ajal meeldib talle tegeleda praktilise maastikuhooldusega oma Põlvamaa suvekodus.
Uuri Maaria mõtete kohta lähemalt:
Iga semestri lõpus korraldame ümarlaua meie õppekava üliõpilastega, et kõikide kursuste tudengid saaksid anda tagasisidet semestri õppetöö korralduse, õppejõudude töö ja ainete sisu kohta. Nii saavad tudengid panustada õppekava pidevasse kaasajastamisse. Iga kursuse esindajad osalevad jaanuaris ka õppekava haldava Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppekava arenguseminaril ning teevad seal ettekande.
Praktilised tööd õppeaines „Saasteained keskkonnas“ toimuvad keskkonnakaitse laboris, kus tudengid õpivad, kuidas vee peamisi kvaliteedinäitajaid määrata. Nad saavad analüüsida näiteks joogivee karedust, lämmastiku ja fosfori sisaldust looduslikus vees ning reovee keemilist ja biokeemilist hapnikutarvet. Laboris saab vee peamiste kvaliteedinäitajate määramiseks kasutada pH-meetrit, elektrijuhtivuse mõõturit, spektrofotomeetrit, bürette tiitrimiseks ning teisi seadmeid ja laboritarvikuid. Kui sa siin osadest sõnadest veel aru ei saanud, siis õppimise käigus saad teada, mida need kõik tähendavad.
Meie Järvselja õppe- ja katsemetskonna (https://jarvselja.ee/link opens in new page) territooriumil teevad tudengid peamiselt praktikat metsaökoloogia ja majandamise, Eesti taimestiku ja taimkatte ning selle kaitsmisega seotud ainetes. Mõnel nädalal on seal praktikumis korraga üle 100 üliõpilase.
Keskkonnakaitse erialal õpitakse kasutama kaasaegseid teholoogilisi lahendusi. Näiteks geoinformaatika kursusel kasutatakse ruumiandmete (asukohaga seotud andmete, kaartide) analüüsiks professionaalset GIS tarkvara, et leida muuhulgas vastused järgmistele küsimustele: "Kui palju ja millist tüüpi soid jääb kuivenduse mõjualasse?", "Kui suur on tänapäeval rahvastiku tihedus ajaloolistel Tartu tiheasustusaladel linnaosade kaupa?" Lisaks tabelitele ja graafikutele, mis võimaldavad antud küsimustele vastata, koostatakse ka kaardid, kus on näha objektide ruumiline paiknemine ja seosed teiste objektidega.
Meie üliõpilased on koondunud aktiivselt tegutsema Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi, kelle tegevustel saad silma peal hoida:
Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.
Keskkonnakaitse
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
Õpi magistriõppe õppekaval „Keskkonnakorraldus ja -poliitika“, kus õpe toimub sessioonidena.
Jätka õpinguid
Õpi magistriõppe õppekaval "Keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes", mis on rahvusvaheline inglisekeelne ühisõppekava Tartu Ülikooliga.
Samuti saad õppida
Jätka õppimist magistriõppekaval „Loodusturism“, kus õpe toimub sessioonidena.
Tööta spetsialistina
Meie vilistlased on tööd leidnud näiteks Keskkonnaametis, Keskkonnaagentuuris, RMK-s, Kliimaministeeriumis, kohalikes omavalitsustes, keskkonnaühendustes ja erinevates erasektori asutustes.
Vilistlased erialal õppimisest
"Eesti Maaülikooli linnak on väga kompaktne ning kõik oli käe-jala juures, mis aitas ülikooli õppima asudes end kiiremini sisse seada. Lektorid on oma ala täielikud professionaalid, kõik loengud ning seminarid olid kaashaaravad, aga samas ei tundnud loengud liigselt formaalsed."
Triin Viiber
Keskkonnaamet
"Minu üldine kogemus oli Maaülikoolis üle keskmise huvitav. Võtsin osa erinevatest üritustest. Jõudsin olla keskkonnakaitse üliõpilaste seltsis tavaliikmena kui ka juhatuses. Osalesin Rohelise ülikooli kokkusaamistel. Eredalt jäi meelde ka tärkava idu konkurss, kus oma liikmetega saavutasime esimese koha"
Maigi Säinas
Keskkonnaamet, keskkonnateadlikkuse spetsialist
"Minu kogemus Maaülikoolis oli väga maailmapilti avardav. Tegelikult valisin antud eriala, teadmata, kas see on see millega tegelikult edasi tahan tegeleda. Õnneks selgus juba esimesel aastal, et see on täpselt minu eriala. Õpe oli mitmekesine, oli nii teooriat kui ka praktikat ning mitme õppeaine juures sai ka ise käed külge pa
Helen Lepisk
Eesti Maaülikool, Bio- ja keskkonnakeemia laborTeisi õppekavasid
kvaliteetse elukeskkonna ja loodushoiu valdkonnast
Loodusturism
Loodusturism ei tähenda vaid vihmametsades reisimist ja kaamli paitamist – see on ainult turisti vaade. Loodusturismi erialale õppima tulles hakkad mõistma loodust kui terviklikku süsteemi ning inimese rolli selles. Saad teada, et kui erinevad asjad on turistina reisimine ning reisil pakutavate tegevuste ja teenuste ette valmistamine külaliste jaoks. Pärast meie õppekava läbimist võid silmad avada ükskõik millises Eestimaa paigas ning oskad sellest aru saada ja seda ladusalt edasi anda. Saagu sinust ametnik, ringijuht, loodusgiid või ettevõtja – sinuga on alati huvitav, sest sa tead palju ja oskad seda ka huvitavalt edasi anda.
Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus
Meie elukeskkond tähendab rohkemat, kui vaid ruume, kus viibime. Inimesi mõjutavad lisaks majadele ka teed, taimed, veekogud ja teisedki, esmapilgul ehk väheolulised detailid. Maastikuarhitektuuri erialaõppe 3+2 aastasel õpiteel on Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse bakalaureuse õppekava esimeseks etapiks. Siin õpid sa justnimelt neid detaile märkama, ühisesse süsteemi paigutama ning nende süsteemide koos toimimist looma. Sinu tööriistadeks on nii paber ja pliiats kui geoinfo- ja graafikasüsteemid. Sind ootab ühtehoidev kooskond, loominguline eriala ja võimalus ise osaleda meid ümbritseva keskkonna kujundamisel. Kui bakalaureuseõpingute järel läbid meie juures ka 2-aastased magistriõpingud, omandad 7. taseme diplomeeritud maastikuarhitekti kutse, et siseneda tööturule.
Ringbiomajandus
Eestimaa põllud, metsad ja veekogud pakuvad rohkelt kõrge kvaliteediga bioressursse. Kuidas aga neid ressursse ja tekkinud kõrvalsaadusi tõhusamalt kasutada nii, et ka keskkond säiliks? Selleks on vaja häid teadmisi nii taime,- metsa-, looma-, kala- jt veeorganismide kestlikust kasvatamisest ja kasutamisest kui ka uuenduslikest tehnoloogiatest. Ringbiomajanduse õppekaval õpidki, kuidas leida ja luua innovaatilisi, ent keskkonnasõbralikke lahendusi bioressursside ja tekkinud kõrvalsaaduste tõhusaks kasutamiseks.
Õppekavajuht:
Ivar Ojaste
keskkonnaökoloogia ja rakendusornitoloogia vanemlektor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
Õppekorraldusspetsialist:
Lagle Lõhmus
õppekorralduse peaspetsialist
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi administratsioon
+372 7313533
+372 73135335081787
5081787
Avalduste esitamine on lõppenud! Uus vastuvõtt algab 2027. aasta juunis
Meie planeedi elanikkond kasvab kiiresti ning et üle 70% meie maakerast on veega kaetud, on viimaste aastakümnete kasvutrendid suunanud inimkonda üha rohkem vesiviljelusele. Meie sini- ja rohemajandus areneb kiiresti ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse nii vees kui maismaal muutub monokultuuride levikul üha olulisemaks. Kalanduse ja rakendusökoloogia erialal õpid sa mõistma, kuidas töötab jätkusuutlik loodusvarade kasutamine vees, mil viisil seda bioloogilist mitmekesisust kaitsta ning kuidas nii maal kui vees kasumlikult majandada.
3 aastat, 180 EAP
20
tasuta
Vastuvõtunõuded
Vastuvõtutingimused
Siit leiad eksamid ja vastuvõtukatsed, mis sul tuleb sisseastumiseks teha, ja dokumendid, mida sinult soovime.
Lisaks saad teada, mis on riigieksamite asendamise ja lisapunktide saamise võimalused.
Link avaneb uuel vahelehel Vastuvõtueeskiri
Kui soovid lugeda vastuvõtueeskirja, klõpsa siia.
Link avaneb uuel vahelehel Esita avaldus
SAISi sisenemiseks klõpsa siia.
SAISis alusta sisselogimisest, seejärel saad asuda avaldust esitama.
Avalduste esitamine on lõppenud! Uus vastuvõtt algab 2027. aasta juunis
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekava infotund
Kas see eriala sobib sulle?
Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:
- Armastan looduses käia, loodusväärtused ja elurikkus lähevad mulle korda.
- Soovin looduses toimivatest seostest paremini aru saada, globaalsel ja kohalikul tasandil.
- Tunnen, et looduse hoidmiseks tuleb osata seda ka säästlikult majandada.
- Arvan, et elukeskkonna parandamiseks on vaja nii asjakohaseid teadmisi kui praktilisi oskusi.
- Hindan meeskonnatööd ja minuga on meeldiv koos töötada.
18—25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“
Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja varasemad kokkupuuted valdkonnaga loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tulevikuspetsialistiks saamiseks. Ootame sind õppima!
13—17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“
Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle lisateadmisi ja -oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et saaksid kasvada nii isiksuse kui ka professionaalina. Tee see samm ja alusta õpinguid!
0—12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“
Tundub, et sinu huvid ja eesmärgid ei kattu päris täielikult õppekava eesmärkidega. See ei tähenda aga, et sa ei võiks selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada. Julgustame sind siiski kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!
Mida ja kuidas õpid?
Kalanduses ja rakendusökoloogias
- saad põhjalikumad teadmised kalandusest ja vesiviljelusest. Kalanduse globaalsel ülepüügi ajastul on kala- ja vähivarude kaitse ja taastamine järjest olulisemal kohal. Kestlik sinimajandus on tõusev trend nii maailmas kui ka Eestis, kus seda soosivad meie looduslikud tingimused. Vesiviljeluse plahvatuslik areng tuleb aga hoida säästva arengu radadel, et mõju looduskeskkonnale oleks jätkusuutlik.
- veekogude ökosüsteemidest. Eesti on erakordselt rikas siseveekogude ja mageveevarude poolest. Kõik need toimivad ökosüsteemid rikastavad elukeskkonda ja parandavad inimese elukvaliteeti. Kahjuks ei ole aga kõigi veekogude seisund selline nagu sooviksime. Meie erialal saad teada, millised on meie veekogud, nende rikkused, kuidas need toimivad, kuidas veekogude liigirikkust ja ökosüsteeme kaitsta ning taastada nii, et rikkus säiliks ka tulevastele põlvedele. Suur osa õppest toimub Võrtsjärve kaldal asuvas moodsas limnoloogiakeskuses.
- maismaa ökosüsteemidest. Metsa-, põllu- ja poollooduslikud maastikud on inimkonna edasiseks eksistentsiks vääramatu tähtsusega. Säästva arengu eesmärgid seavad tavapärasest erinevad nõuded maismaa ökosüsteemide majandamisele, liigirikkuse säilitamisele ning inimtegevuse sobitamisele looduskeskkonda. Meiega õpid Eesti metsade ja poollooduslike koosluste keskkonnakaitselist ja mitterahalist väärtust hindama, mõistma kaitse vajadusi ning säästliku majandamise võimalusi. Suur osa õppest toimub välibaasides kas merekaldal Virtsu lähedal Puhtus või Peipsi järve lähedal Järvseljal.
Õpingute aluseks on looduse ja selle toimemehhanismide tundmaõppimine (keskkond, liigid, kooslused, ökoloogilised seosed). Õpid veekogude elustikku, bakteritest kaladeni; maismaa elustikku, seentest põtradeni; globaalseid muutusi vee ja maismaa ökosüsteemides ja nende mõju loodusressursside kasutamisele ning alternatiive intensiivpõllumajandusele.
Lisaks õpid ka kalade bioloogiat, ökoloogiat, füsioloogiat, paljundamist, geneetikat, toitumist ja haiguste tõrjet; kalavarude haldamist, taastamist ja püügitehnoloogiaid; vesiviljeluse tehnoloogiaid; kalade käitlemist, turustamist, toiduohutust; hüdrobioloogiat ja -keemiat, ökotoksikoloogiat; vee ja maismaa ökosüsteemide looduslikkuse taastamist; keskkonnakaitset, -poliitikat ja –korraldust; looduskaitsealade ja veekogude majandamist; oma ideede ja unistuste rakendamist ettevõtluses ja biomajanduses.
Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).
Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.
- Erialapraktikal kinnistad ülikoolis saadud teoreetilisi teadmisi, süvendad ja arendad neid ning seod praktilise erialase tööga. Nii saad praktilise töökogemuse erialaga seotud ettevõttes ja õpid mõistma teoreetiliste teadmiste väärtust, kriitiliselt ennast ja oma kogemust analüüsima ning seda, kuidas konkreetne organisatsioon toimib.
- Praktilist kogemust erialal omandatakse sageli näiteks Keskkonnaagentuuris, Kliimaministeeriumis, Keskkonnaametis, muudes riigiasustustes, kohalikes omavalitsustes, RMKs ja keskkonnaga tegelevates eraettevõtetes.
Ingmar Ott.
Ingmar lõpetas Tartu Ülikooli bioloogia erialal ning kaitses oma väitekirja 1987. aastal. Ta on uurinud järvede ökoloogilisi mehhanisme, nende pikaajalisi muutusi, mikrovetikaid, ökoloogilist seisundit ning prognoosinud kliimamuutuste mõju veekogudele. Tema fookuses on olnud looduskaitse ja veekogude tervendamisvõimalused. Tema koostööst kolleegidega on sündinud kõrgkooliõpik „Siseveekogud“ ja monograafia „Eesti järved“.
Innovaatika: Eesti järvede tervis pole kiita.link opens in new page
Kalle Olli
Kalle on uurinud toiduahelaid, aineringet ja fütoplanktoni kooslusi Läänemeres ja mujal rannikumeredes. Kusjuures ongi tema spetsialiteet bioloogiline okeanograafia ja planktoloogia. Ta on osalenud enam kui poolel tosinal Arktika ekspeditsioonil Norra ja Rootsi uurimislaevadel, peamiselt Barentsi ja Grööni merel, kuid ka kaugemal Põhja-Jäämerel, Nanseni ja Amundseni nõos ja põhjapoolusel. Praegu juhib Kalle Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli.
VABA AKADEEMIA: Kalle Olli „Ookean globaalsete muutuste tuules“link opens in new page
Katrin Kaldre
Katrin töötanud Eesti Maaülikoolis 2006. aastast ja tegelenud peamiselt jõevähi ja vähi võõrliikide ning nendega levivate haiguste uurimisega nii looduses kui kasvanduse tingimustes. Lisaks teadustööle annab ta loengukursuseid nii bakalaureuse- kui magistriõppe tudengitele ja juhendab üliõpilasi kõigil kolmel kõrgharidusastmel. Alates 2024. õppeaastast juhib ta Ringbiomajanduse bakalaureuseõppekava.
Toomas Kõiv
Toomas on oma väljaõppelt zooloog-hüdrobioloog ning suurema osa teaduslikust karjäärist on ta seotud olnud Võrtsjärve Limnoloogiajaamaga. Tema uurimisobjektiks on kõige laiemas mõttes järved ning see teeb temast meie limnoloogia uurimissuuna raudvara. Täna tegeleb ta ennekõike inimmõju uurimise ja hoolimatu inimtegevuse tulemusena rikutud veekogude ökosüsteemide tervendamisega. Limnoloogiatarkusi jagab ta jõudumööda limnoloogia blogislink opens in new page ning õppetööga Maaülikoolis. Lisaks teeb on tema jaoks tähtis täpne terminoloogia ja teaduskeel, mille esinduslikumaks tulemuseks on tema loodud „Limnoloogia sõnastiklink opens in new page“ – üks mahukamaid oskussõnastikke Eestis.
Terminikomisjon tõrjub invasiivseid toortõlkeid mitme keele abillink opens in new page
Lisaks Eesti Maaülikooli linnakule toimub meie õppetöö mitmes välibaasis ja ettevõttes ning ka limnoloogiakeskuses Võrtsjärve ääres. Õppetöösse on kaasatud teistegi ülikoolide ja asutuste töötajaid, nt Tartu Ülikoolist, TalTech’ist, Tallinna Loomaaiast, Ornitoloogiaühingust ning vesiviljelusettevõtetest. Meie tudengid ja õppejõud on ühtehoidvad ning õpingutes aitavad sind ka tuutorid. Õppetöö jooksul teed sa läbi mitmeid õpiekskursioone Eestimaa huvitavatesse paikadesse.
Tutvu meie õppetooli ja erialaga läbi video!
Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli tutvustus
Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
Meie lõpetajad jätkavad sageli sama suuna magistriõppes.
Tee teadustööd
Pärast magistriõpet saab konkureerida doktoriõppesse, jätkates teadlase või õppejõuna ülikoolis.
Jätka juhina
Tee karjääri tippjuhina keskkonna valdkonnas.
Vilistlased erialal õppimisest
"Sain õppekavalt oskuse analüüsida, kriitiliselt mõelda ning luua seoseid. Kõik need teadmised ja oskused on olnud mulle suureks abiks ning annavad mulle kindlustunde ja pädevuse minu praegusel ametikohal Eesti Teadusagentuuri Brüsseli büroos."
Carmen Kivistik
Kalanduse ja rakendusökoloogia vilistlaneTeisi õppekavasid
toidu tootmise ja töötlemise valdkonnast
Aiandus
Aiandus ei tähenda vaid koduseid köögivilja-, maitseaine- ja lillepeenraid. Aianduse bakalaureuseõppes õpid kasvatama tervislikke puu- ja köögivilju ning ilutaimi professionaalsel ja tööstuslikul tasemel, säästes sealjuures ka keskkonda. Saad teada, millised taimeliigid meie kliimasse sobivad ning millised sordid siin vastu peavad. Lisaks õpid taimedega enda ümber ka ilu looma. Aianduse eriala annab sulle laiapõhjalise ja mitmekülgse hariduse, mis lubab sul töötada eri ametites ettevõtjast õpetajani.
Toiduainete tehnoloogia
Toiduainete tehnoloogia on elulähedane valdkond, mis hõlmab toiduainete tootmist, töötlemist ja säilitamist. Meie valdkonnas toimuv mõjutab otseselt tarbijatele kättesaadavate toiduainete valikut, ohutust ning kvaliteeti. Toiduainete tehnoloogia bakalaureuseõppes omandad süsteemse ülevaate toidutoorme koostisest, omadustest ja väärindamise tehnoloogiatest ring- ja biomajanduse väärtusahelas. Õppetöös on suur rõhk praktilistel ja laboratoorsetel töödel ning erialapraktikal ettevõtetes ja organisatsioonides. Üliõpilased kaasatakse aktiivselt uurimistöösse ja õppekava arendusprotsessi.
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
Toit on miski, mille olemasolu me tänapäeval suuresti elementaarseks peame. Siiski käib toidu kasvatamise juurde hulk rasket tööd, nutikat ja plaanipärast tegutsemist ning jätkusuutlikku strateegiat. Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava keskendub kaasaegsete teadmiste ja oskustele andmisele. Õppekava annab sulle ülevaate põllumajandusliku tootmise protsessidest, turundusstrateegiatest ning toidutootmise alustest. Üliõpilasena omandad sa praktilisi oskusi, mis aitavad sul edukalt põllumajandussektoris töötada või oma ettevõte luua. Õppekava lõpetanuna oled sa valmis edukaks karjääriks nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel põllumajandusturgudel.
Õppekavajuht:
Priit Zingel
hüdrobioloogia kaasprofessor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
+372 7311871
+372 7311871Õppekorraldusspetsialist:
Maire Vatsar
õppekorralduse peaspetsialist
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi administratsioon
+372 7313886
+372 73138865259565
5259565
Avalduste esitamine on lõppenud! Uus vastuvõtt algab 2027. aasta juunis
Avasta ruumiandmete põnev maailm, mis kombineerib meid ümbritseva keskkonna, uusimad tehnoloogiad ja innovatsiooni. Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse bakalaureuseõppekaval õpid ruumiandmete kogumise saladusi ning saad oskused, kuidas saadud andmeid visualiseerida ja analüüsida. Koged, kuidas GNSS-seadmed, laserid ja droonid avardavad meie arusaama maailmast ning saad lähedalt näha digilahenduste ja ka kosmosetehnoloogia kiirelt arenevat valdkonda.
Lisaks tehnikale annab eriala teadmised ka kinnisvaraõigusest, maaressursside kasutuse strateegiatest ning seadusandluse keerdkäikudes. Nii omandad teadmised ja oskused, mis on hinnatud nii kodusel kui rahvusvahelisel tööturul. Eriti oodatud on meie eriala lõpetajad geodeesia, maakorralduse, kinnisvara, geoinfosüsteemide alal, kus nad aitavad kujundada homset ruumiinfot, luues aluse tuleviku linnadele ja keskkonnale.
3 aastat, 180 EAP
30
tasuta
Vastuvõtunõuded
Vastuvõtutingimused
Siit leiad eksamid ja vastuvõtukatsed, mis sul tuleb sisseastumiseks teha, ja dokumendid, mida sinult soovime.
Lisaks saad teada, mis on riigieksamite asendamise ja lisapunktide saamise võimalused.
Link avaneb uuel vahelehel Vastuvõtueeskiri
Kui soovid lugeda vastuvõtueeskirja, klõpsa siia.
Link avaneb uuel vahelehel Esita avaldus
SAISi sisenemiseks klõpsa siia.
SAISis alusta sisselogimisest, seejärel saad asuda avaldust esitama.
Avalduste esitamine on lõppenud! Uus vastuvõtt algab 2027. aasta juunis
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekava infotund
Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:
- Mind huvitavad uuenduslikud tehnoloogiad (GNSS-seadmed, laserid, droonid)
- Mulle meeldib kaardi järgi orienteeruda
- Minu jaoks on uued kinnisvaraarendused põnevad
- Mind huvitavad maa ja kinnisvaraga seotud õiguslikud aspektid
- Mulle meeldib looduses aega veeta
18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“
Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!
13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“
Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!
0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“
Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!
Mida ja kuidas õpid?
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduses
• saad põhjalikud teadmised ruumiandmete kogumisest, sealhulgas geodeetiliste instrumentide ja meetodite kasutamisest. Õppetöö hõlmab nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid tehnikaid, nagu satelliitnavigatsioonisüsteemid (GNSS), laseritehnoloogia ja droonide kasutamine. See teadmiste kogum on fundamentaalne, et mõista mõõtmise metoodikaid ja andmete töötlemist, mis on aluseks paljudele maakorralduse ja planeerimise ülesannetele.
• Lisaks saad põhjalikud teadmised kinnisvara haldamisest, omandiõigusest ja maakasutuse planeerimisest. Õppeainetes käsitletakse kinnisvaraturu toimimise põhimõtteid, maakorralduse strateegiaid ja seadusandlust, mis reguleerib maa kasutamist ja arendamist. Õppetöö eesmärk on anda õpilastele vajalikud teadmised ja oskused, et nad saaksid tulevikus edukalt tegutseda nii avalikus kui erasektoris, tegeledes maakasutuse planeerimise, arendamise ja kinnisvara haldamisega.
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse erialal õppides omandad laialdased teadmised, mis jagunevad kahte põhikategooriasse: tehnilised ja õiguslik-majanduslikud ained.
Tehniliste ainete raames anname sulle põhjalikud teadmised ruumiandmete kogumise praktilistest aspektidest. Sinu õpingute hulka kuuluvad droonmõõdistus, mis tutvustab kaasaegseid õhust mõõdistamise tehnikaid; elektrontahhümeetria, mis keskendub täppismõõdistamise seadmete kasutamisele; ja fotogrammeetria, mis võimaldab maapinna kaardistamist fotode põhjal. Lisaks õpid laserskaneerimise meetodeid ja GNSS-mõõdistamist, mis avardavad sinu arusaama geodeetilisest mõõdistamisest suuremas mastaabis.
Õiguslik-majanduslikud ained annavad sulle vajalikud teadmised seadusandlikest ja majanduslikest raamistikest, milles geodeesia, kinnisvara ja maakorraldus toimivad. Õpid kinnisvaraõigust ja tsiviilõigust, mis on aluseks kinnisvaratehingute ja -korralduse mõistmisele. Samuti saad põhjaliku ülevaate maakorraldusest, maakatastri haldamisest ja maakasutuse planeerimisest, mis on olulised teadmised maa efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks.
Lisaks nendele põhivaldkondadele saad pädevused erialastes IT-lahendustes, nagu CAD-süsteemid ja geoinformaatika, mis on tänapäeval asendamatud tööriistad ruumiandmete töötlemisel.
Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).
Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.
Õppetöö integreerib mitmesuguseid praktilisi töid, mis toimuvad nii arvutiklassis kui ka välitööde käigus, pakkudes õpilastele käed-külge kogemust. Näiteks tuleb teostada reaalseid mõõtmisi GNSS-seadmetega. See annab tudengile võimaluse õppida, kuidas määrata 1 cm täpsusega objektide asukohti ja koguda geograafilisi andmeid. GIS-andmetöötluse praktikas õpid, kuidas kasutada geoinfosüsteemide (GIS) tarkvara, et analüüsida ja töödelda välitööde käigus kogutud ruumiandmeid. Lisaks õpid koostama teemakaarte, analüüsima ruumiandmeid ja rakendama neid teadmisi reaalsete probleemide lahendamiseks, mis on vajalik nii akadeemilises kui ka erialases töös.
Erialapraktika või ettevõttepraktika on geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekava lahutamatu osa, mille eesmärk on anda tudengitele praktiline töökogemus ja süvendada nende teoreetilisi teadmisi reaalses töökeskkonnas. Praktika käigus, mis toimub peale teist kursust, saavad tudengid rakendada õpitud teadmisi ja oskusi, töötades spetsialistide kõrval kas eraettevõtetes või riigisektoris, mis tegelevad geodeesia, kinnisvara haldamise või maakorraldusega.
Tudengid võivad praktikale minna erinevatesse organisatsioonidesse, nagu geodeesia- või kinnisvaraettevõtted, kohalikud omavalitsused või riiklikud ruumiandmetega tegelevad asutused. Näiteks on tudengid praktiseerinud ettevõtetes nagu Maa-amet, kus nad saavad osaleda riiklikul tasandil maakorraldusprojektides või eraettevõtetes nagu Raxoest OÜ, Inseneribüroo REIB OÜ, Hades Geodeesia OÜ, kus nad omandavad kogemusi erinevate geodeetiliste tööde kohta. Praktika eesmärk on tagada, et tudengid lahkuvad ülikoolist mitte ainult akadeemiliste teadmistega, vaid ka praktiliste oskustega, mis on vajalikud edukaks karjääriks geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse valdkonnas.
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse tudengitel on võimalik kasutada mitmekülgseid instrumente (nagu elektrontahhümeetrid, GNSS-seadmed, droonid ja laserskannerid) ning GIS- ja CAD-tarkvarasid, õppides ruumiandmete kogumise, taatlemise, analüüsi ja rakendamise oskusi erinevate ruumiliste, maakasutuse- ja planeerimisalaste probleemide lahendamisel.
Geodeesia uurimisrühma tutvustus
Evelin Jürgenson on õppinud nii Eesti Maaülikoolis kui ka Stockholmis Rootsi Kuninglikus Tehnoloogia Instituudis (KTH) kinnisvara ja maakasutuse magistriõppes ning läbinud Eesti Maaülikoolis doktorantuuri. Tema tegevusvaldkonnad on seotud kestliku kinnisvara- ja maakasutuse teemadega, võtmesõnaks kinnisasi ja sellega seonduvad õigused ja kohustused, mis on aluseks nii kinnisvara- kui ka maakasutusele. Tema eriliseks südameasjaks on maareformi ja maakorralduse teemad, mille kohta kirjutas ta ka oma doktoritöölink opens in new page. Evelin on avaldanud teadusartikleid mitmetel teemadel, aga läbivaks teemaks on säästlik maakasutus. Eesti keeles on ilmunud mõned arvamusartiklid kaasautoritega nagu näiteks: “Põllumajandusmaa koondumine Eestis ning jätkusuutliku maakasutuse tagamise võimalused”link opens in new page, “Miks me ei räägi maast ega mullast”link opens in new page.
Tarmo Kall on geodeesia aineid õpetav tunnustatud õppejõud, kellel on aastatepikkune kogemus nii akadeemilises kui ka praktilises töös. Tema kirg geodeesia vastu ja uuendusmeelne lähenemine õpetamisele inspireerivad tudengeid avastama ning arendama oma teadmisi ja oskusi selles põnevas valdkonnas. Kui soovid õppida parimatelt, on Tarmo Kall just see, kes sind geodeesia maailmas edasi viib.
Marii Järve on enda sõnul maa ja sellega seonduva vastu alati huvi tundnud ning sellest lähtuvalt alustas ta 2012. aasta sügisel bakalaureuseõpinguid Eesti Maaülikoolis maakorralduse erialal. 2023. aasta kevadel ehk peaaegu 11 aastat hiljem kaitses Marii edukalt doktoritöö (Changes in agricultural land use in Estonia: opportunities for stable land uselink opens in new page), mille teemal on ta kirjutanud nt Põllumehe Teatajas ning andnud intervjuu nii Innovaatika taskuhäälingus kui ka Maamessil Postimehe Maa Elu otsestuudios. Marii peab oluliseks, et maa oleks kättesaadav meile kõigile ning et seda jaguks ka järeltulevatele põlvkondadele.
Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
Saad oma õpinguid jätkata geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse eriala magistriõppes.
Tööta spetsialistina
Tee tööd geodeesiafirmades, maakorralduse ja planeerimisega tegelevates firmades, kinnisvara arendamise, hindamise ja vahendamisega tegelevates ettevõtetes.
Samuti oled oodatud
Kinnisvara haldusfirmades, linna- ja vallavalitsustes või riigiasutustes (Maa-amet, PRIA, Riigi Kinnisvara AS, Lennuamet, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium jt).
Kinnisvara- ja maakorralduse tutvustus
Teisi õppekavasid
majanduse ja planeerimise valdkonnast
Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine
Päevane õpe ja sessioonõpe. Maamajandus on tulus ning meie suur soov on, et ka sina saaksid sellest osa! Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise erialal saad teadmised ja oskused oma ettevõtte asutamiseks ja edukaks majandamiseks. Lisaks teadmistele ökonoomikas, ettevõtluses ja finantsjuhtimises anname sulle praktilised oskused ka ettevõtte reaalse tegevuse korraldamiseks, analüüsimiseks ja arendamiseks. Eriala lõpetajana tunned hästi maamajanduse eripärasid ning saad asuda tööle finantsarvestusala spetsialisti, ametniku või eraettevõtjana.
Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus
Meie elukeskkond tähendab rohkemat, kui vaid ruume, kus viibime. Inimesi mõjutavad lisaks majadele ka teed, taimed, veekogud ja teisedki, esmapilgul ehk väheolulised detailid. Maastikuarhitektuuri erialaõppe 3+2 aastasel õpiteel on Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse bakalaureuse õppekava esimeseks etapiks. Siin õpid sa justnimelt neid detaile märkama, ühisesse süsteemi paigutama ning nende süsteemide koos toimimist looma. Sinu tööriistadeks on nii paber ja pliiats kui geoinfo- ja graafikasüsteemid. Sind ootab ühtehoidev kooskond, loominguline eriala ja võimalus ise osaleda meid ümbritseva keskkonna kujundamisel. Kui bakalaureuseõpingute järel läbid meie juures ka 2-aastased magistriõpingud, omandad 7. taseme diplomeeritud maastikuarhitekti kutse, et siseneda tööturule.
Ringbiomajandus
Eestimaa põllud, metsad ja veekogud pakuvad rohkelt kõrge kvaliteediga bioressursse. Kuidas aga neid ressursse ja tekkinud kõrvalsaadusi tõhusamalt kasutada nii, et ka keskkond säiliks? Selleks on vaja häid teadmisi nii taime,- metsa-, looma-, kala- jt veeorganismide kestlikust kasvatamisest ja kasutamisest kui ka uuenduslikest tehnoloogiatest. Ringbiomajanduse õppekaval õpidki, kuidas leida ja luua innovaatilisi, ent keskkonnasõbralikke lahendusi bioressursside ja tekkinud kõrvalsaaduste tõhusaks kasutamiseks.
Õppekavajuht:
Aive Liibusk
geodeesia professor
Metsanduse ja inseneeria instituut
Maakorralduse ja geodeesia õppetool
+372 7313196
+372 7313196Õppekorraldusspetsialist:
Merit Karro
õppekorralduse peaspetsialist
Metsanduse ja inseneeria instituut
Metsanduse ja inseneeria instituudi administratsioon
+372 7313154
+372 7313154
Avalduste esitamine on lõppenud! Uus vastuvõtt algab 2027. aasta juunis
Aiandus ei tähenda vaid koduseid köögivilja-, maitseaine- ja lillepeenraid. Aianduse bakalaureuseõppes õpid kasvatama tervislikke puu- ja köögivilju ning ilutaimi professionaalsel ja tööstuslikul tasemel, säästes sealjuures ka keskkonda. Saad teada, millised taimeliigid meie kliimasse sobivad ning millised sordid siin vastu peavad. Lisaks õpid taimedega enda ümber ka ilu looma. Aianduse eriala annab sulle laiapõhjalise ja mitmekülgse hariduse, mis lubab sul töötada eri ametites ettevõtjast õpetajani.
Vastuvõtunõuded
Vastuvõtutingimused
Siit leiad eksamid ja vastuvõtukatsed, mis sul tuleb sisseastumiseks teha, ja dokumendid, mida sinult soovime.
Lisaks saad teada, mis on riigieksamite asendamise ja lisapunktide saamise võimalused.
Link avaneb uuel vahelehel Vastuvõtueeskiri
Kui soovid lugeda vastuvõtueeskirja, klõpsa siia
Link avaneb uuel vahelehel Esita avaldus
SAISi sisenemiseks klõpsa siia.
SAISis alusta sisselogimisest, seejärel saad asuda avaldust esitama.
Avalduste esitamine on lõppenud! Uus vastuvõtt algab 2027. aasta juunis
Aianduse õppekava infotund
Kas see eriala sobib sulle?
Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:
- Mulle meeldib taimi kasvatada ja nendega katsetada, näiteks kasvatada uusi sorte
- Hindan tervislikku toitu, eriti sellist, mis ise kasvatatud
- Tahan puu- ja köögiviljade koostisest ja päritolust rohkem teada
- Mulle meeldivad ilutaimed ja aiakujundus
- Tahan paremini aru saada muld-taim-keskkond-inimene seostest
18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“
Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!
13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“
Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!
0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“
Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!
Mida ja kuidas õpid?
Aianduses
- saad põhjalikud teadmised aiakultuuride paljundamisest, kasvatustehnoloogiatest avamaal ja katmikalal ehk kasvuhoones;
- õpid tundma puu- ja köögivilju, marjakultuure ja ilutaimi ning
- saad aiakujunduse baasteadmised.
Aianduse erialamoodul annab sulle baasteadmised mullast, väetamisest, taimefüsioloogiast ja -geneetikast. Seejärel õpid tundma ilutaimi, puu- ja köögiviljakultuure ning nende kasvatustehnoloogiaid, kahjureid ja haigusi. Haljastuse moodulis saad varem omandatud teadmisi ilutaimedest kasutada haljasalade kujundamisel ja maastikuehituses.
Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).
Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.
Aiandus
- Erialaainetes aiakultuuride paljundamine, puuviljandus, taimekahjustajad ja nende tõrje toimuvad välipraktikumid Rõhu katsejaama istandikes. Õpitakse aiakultuuride paljundusvõtteid, erinevate puude ja põõsaste võralõikust, aiakultuuride kahjureid ja haigusi. Katmikaianduse aines toimuvad õppepäevad erinevate aiandusettevõtete kasvuhoonetes. Laboratoorsetes töödes õpitakse tegema lihtsamaid viljade biokeemilise koostise analüüse.
- Ettevõttepraktika maht on 6 nädalat. Praktikakohtadeks on Eesti aiandusettevõtted, näiteks erinevad puukoolid, haljastusfirmad, puu- ja köögiviljakasvatajad. Kellel on huvi teaduse vastu, sellel on võimalus läbida praktika ka teadusasutustes ja Tartu või Tallinna botaanikaaedades.
- Aianduse õppetooli peamiseks välipraktikumide baasiks on Rõhu katsejaamlink opens in new page.
- Õppetoolil on ka oma laboratooriumlink opens in new page, kus saab analüüsida näiteks viljade biokeemilist koostist. Aianduse õppetooli üks osa on ka Polli Aiandusuuringute Keskus, kus tegeletakse eelkõige aiakultuuride sordiaretuse ja aiakultuuride töötlemise ja väärindamisega.
Video aianduse õppelaborist
Ulvi Moor, professor, aianduse õppetooli ja õppekava juht
Õppekavajuhina tegeleb ta õppekava arendamisega, et tulevastel tudengitel oleks veelgi enam huvitavaid valikaineid aianduse erialal. Ulvi Moor on läbinud EMÜ-s nii diplomi-, magistri- kui doktoriõppe ja lisaks omandanud gümnaasiumiõpetaja kutse Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud õpetajana Räpina Aianduskoolis ja alates 2006. aastast õppejõuna EMÜ aianduse õppetoolis. Bakalaureuseastmes õpetab ta „Aianduse tehnoloogiate“ õppeainet. Tema uurimistöö on eelkõige seotud aedmaasikate (sordivõrdluskatsed, väetus- ja säilituskatsed) ja õuntega (õunte füsioloogilised häired, säilivus, mükotoksiini patuliini teke õunamahlas). Ulvi Moor on ka atesteeritud aianduskonsulent, kes teeb tihedat koostööd Eesti maasikakasvatajatega. Seetõttu kaasab ta ka tudengeid juba varakult rakendusuuringutesse.
- Intervjuu Ulvi Mooriga: kuidas kasvatada maasikaidlink opens in new page
- Teadlaste öö podcast. Ulvi Moor: Prügiks peetavad koleköögiviljad ja teised möödapanekud, mis viivad toidukaonilink opens in new page
Kadri Karp, emeriitprofessor, aianduse õppetool
Kadri Karp on 1992. aastast tegelenud õpetamise ja aiandusteadusega. See töö on olnud tulemusrikas ja edukaid vilistlasi töötab nii hariduses kui ka aiandusettevõtetes. Teaduses on olnud nii edu kui ebaõnnestumisi – mesimurakat ei õnnestunud tootmisistandikes kodustada, kuid katsetöö õnnestus Ameerikast toodud aedmustikatega. Tänaseks päevaks on see ka Eestis tuntud marjakultuur ja paljude lemmikmari. Viimaste aastate teadustöö on seotud viinapuude ja veinidega. Emeriitprofessorina tegeleb Kadri Karp õpetamisega vähem kui varem, kuid tema viinamarjakasvatuse valikaine on tudengite poolt siiani kõrgelt hinnatud.
Leila Mainla, nooremprofessor, aianduse õppetool
Nagu Leila Mainla ise ütleb, „tema elu on lill“, sest Leila on aianduse õppetooli iluaianduse õppejõud. Bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi on ta omandanud Eesti Maaülikoolis. Alates 2017.aastast õpetab bakalaureuseastme tudengeid ja 2024. aastast ka aianduse magistrante. Teadustöö suunaks on biostimulantide abil ilutaimede kasvu ja õitsemise parandamine ning mineraalväetiste kasutamise vähendamine. Samuti uurib ta turba vähendamise võimalusi ilutaimede kasvusubstraadis.
- Intervjuu Leila Mainlaga: suvelilled ja biostimulandidlink opens in new page
- Huvitaja intervjuu Leila Mainlaga: Taimedele sobiv toidulaudlink opens in new page
Priit Põldma, lektor, aianduse õppetool
Priit Põldma aiandushuvi algas Peipsi ääres köögivilju kasvatades ning köögiviljandus on jäänud tema kireks siiani. Bakalaureuseastme tudengitele õpetab ta katmikaiandust ja köögiviljandust. Kõige enam on tema uurimistöö objektiks olnud küüslauk ja söögisibul, aga rohkem kui 20-aastase teadustöö jooksul on ta uurinud ka väga paljusid teisi kultuure. Talle pakuvad huvi ka uued tehnoloogiad ja nutilahendused aianduses.
Mariana Maante-Kuljus, lektor, aianduse õppetool
Mariana Maante-Kuljus on aianduse õppetooli värske puuviljanduse õppejõud, kes kaitses oma doktorikraadi 2021. aastal. Tema teadustöö keskendub põhjamaisele viinamarjakasvatusele. Koostöös tootjatega tegeleb ta viinamarjakasvatuse ja veinitootmise edendamisega Eestis.
Angela Koort, lektor, aianduse õppetool
Angela on EMÜ aianduse õppetooli vilistlane, kes pärast magistriõpinguid siirdus kolmeks aastaks tööle Norra Bioökonoomika Instituuti, kus õppis ära Norra keele ja tegi aiandusalast uurimistööd. 2017. aastal pöördus Angela Eestisse tagasi ja töötas mõnda aega Räpina Aianduskoolis. Alates 2019. aastast õpetab ta EMÜ üliõpilastele aiakultuuride füsioloogiat ja biotehnoloogilisi rakendusi aianduses. Tema teadustöö keskendub aedmustika uurimisele. Sel teemal kaitses ta 2024. aastal ka oma doktoritöö.
- Tudengid on oma tagasisides välja toonud järgmist: „Maaülikooli laborid on väga heas seisus ja on olemas pea kõik võimalused, et õppida erinevaid asju lähemalt. Ei olnud selliseid hetki, kus öeldi, et seda tehakse nii, aga me seda läbi teha ei saa, kuna siin pole selliseid võimalusi“.
- Kuna aianduse eriala tudengeid on vähe, siis saavad tudengid õppejõududelt alati nõu küsida ja eriti lõputöö kirjutamisel saadakse väga palju toetust. Õppekava tagasisides on kirjutatud järgmist: “Ma ei oleks kunagi arvanud, et tavaline õpetaja keskkoolis peab ennast paremaks kui ülikooli õppejõud, aga nii on. Kui inimlikud ja vastutulelikud on professorid ja õppejõud üldiselt ning on imeline, kui palju toetust on tulnud lõputöö juhendajatelt“.
Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.
Aiandus
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
Meie lõpetajad jätkavad sageli aianduse eriala magistriõppes, kuid on suundunud ka põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise, loodusturismi, keskkonnakaitse ja maastikuarhitektuuri õppekavadele.
Tee teadustööd
Aiandusliku sisuturundusega tegelev Rachel Puusta on kirjeldanud, kuidas aianduse erialal bakalaureuse- ja magistritöö kirjutamine äratas temas sügavama huvi teadustöö ja kirjutamise vastu.
Tööta spetsialistina
Aianduse eriala lõpetanud töötavad spetsialistidena Põllumajandus- ja Toiduametis, õpetajatena Räpina Aianduskoolis, Luua Metsanduskoolis ja Hiiumaa Ametikoolis.
Asu tööle Polli aiandusuuringute keskusesse
Oodatud on ka aiandusteadlaste järelkasv Polli aiandusuuringute keskusesse, kus lisaks muljetavaldavatele sordikollektsioonidele on olemas kaasaegne teadusaparatuur.
Loo oma ettevõte
Nii mõnigi õppekava lõpetanu on loonud oma ettevõtte ja on aiandussaaduste tootjad või aiakujundajad. Jorma Kütt, Ulge Mahe juht, on öelnud: “Aianduse õppimine aitab tootmise korralikult käima panna."
Teisi õppekavasid
toidu tootmise ja -töötlemise valdkonnast
Kalandus ja rakendusökoloogia
Meie planeedi elanikkond kasvab kiiresti ning et üle 70% meie maakerast on veega kaetud, on viimaste aastakümnete kasvutrendid suunanud inimkonda üha rohkem vesiviljelusele. Meie sini- ja rohemajandus areneb kiiresti ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse nii vees kui maismaal muutub monokultuuride levikul üha olulisemaks. Kalanduse ja rakendusökoloogia erialal õpid sa mõistma, kuidas töötab jätkusuutlik loodusvarade kasutamine vees, mil viisil seda bioloogilist mitmekesisust kaitsta ning kuidas nii maal kui vees kasumlikult majandada.
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
Toit on miski, mille olemasolu me tänapäeval suuresti elementaarseks peame. Siiski käib toidu kasvatamise juurde hulk rasket tööd, nutikat ja plaanipärast tegutsemist ning jätkusuutlikku strateegiat. Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava keskendub kaasaegsete teadmiste ja oskustele andmisele. Õppekava annab sulle ülevaate põllumajandusliku tootmise protsessidest, turundusstrateegiatest ning toidutootmise alustest. Üliõpilasena omandad sa praktilisi oskusi, mis aitavad sul edukalt põllumajandussektoris töötada või oma ettevõte luua. Õppekava lõpetanuna oled sa valmis edukaks karjääriks nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel põllumajandusturgudel.
Toiduainete tehnoloogia
Toiduainete tehnoloogia on elulähedane valdkond, mis hõlmab toiduainete tootmist, töötlemist ja säilitamist. Meie valdkonnas toimuv mõjutab otseselt tarbijatele kättesaadavate toiduainete valikut, ohutust ning kvaliteeti. Toiduainete tehnoloogia bakalaureuseõppes omandad süsteemse ülevaate toidutoorme koostisest, omadustest ja väärindamise tehnoloogiatest ring- ja biomajanduse väärtusahelas. Õppetöös on suur rõhk praktilistel ja laboratoorsetel töödel ning erialapraktikal ettevõtetes ja organisatsioonides. Üliõpilased kaasatakse aktiivselt uurimistöösse ja õppekava arendusprotsessi.
Õppekavajuht:
Leila Mainla
aianduse nooremprofessor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Aianduse õppetool
Õppekorraldusspetsialist:
Lagle Lõhmus
õppekorralduse peaspetsialist
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi administratsioon
+372 7313533
+372 73135335081787
5081787
Avalduste esitamine on lõppenud! Uus vastuvõtt algab 2027. aasta juunis
Pille Tomson
Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
Eesti maastike ja ökosüsteemide ajalugu vanemteadur
