• Esimesel õppeaastal on matemaatika ja füüsika tulevase inseneri jaoks sama olulised nagu keeleõpe, sest nende abil õpib üliõpilane mõtlema ja ennast väljendama nagu insener. Lisaks pööratakse tähelepanu ettevõtlusainetele. Edasistes erialaõpingutes keskendutakse tehnikale ja selle projekteerimisele, robootikale, materjaliõpetusele ja infotehnoloogiale.
• Kogu õppe vältel omandad süvendatud teadmised insenerigraafikast, visuaal­programmeerimisest, raalprojekteerimisest, elektriahelatest, elektroonikast, elektrimõõtmistest, diferentsiaal- ja integraalarvutusest, inseneri- ja masinamehaanikast, majandusteaduse alustest, protsesside juhtimisest, masinaelementidest ning robotitehnikast. Õpingute jooksul on sul võimalik spetsialiseeruda kas elektroonika või mehhaanika suunale.

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Tehnotroonika õppekaval õppides moodustab olulise osa õppemahust praktika, nt materjalide töötlemise tehnoloogiapraktika, sissejuhatav erialapraktika, pingipraktika ning tootmis- ja diplomipraktika.
• Ülikoolisisesed praktikad toimuvad rikkalikult ja kaasaegsete seadmetega varustatud erialastes laborites. Praktika raames on võimalik osaleda ka teadusarendusprojektides ning arendada ühtse meeskonnana uusi seadmeid ja tehnoloogiaid. Agrorobootika töörühmas on võimalik kaasa lüüa täppis- ja nutiviljelustehnoloogiate arendusel. Töötlemistehnika töörühmas saab tegeleda pöördprojekteerimise, prototüüpimise ning materjalide töötlemistehnoloogiaga. Biokütuste töörühmas saab tegeleda nii tahke- kui vedelkütustega, võtta osa laborikatsetest või ka uute kütuste arendamisest. Samuti on ERASMUS programmi abil võimalik sooritada praktikad välisettevõtetes ning -ülikoolides.
• Saamaks reaalseid kogemusi tööstusest ning kinnistamaks õppetöös omandatud teadmisi, on Tehnotroonika õppekava üliõpilased sooritanud praktikaid mainekates tööstusettevõtetes nagu Hanza Mechanics, Metec, Enics, ABB, Ericsson, Atemix, Protolab. Lisaks tootmis- ja tööstusettevõtetele on praktikaid sooritatud nii inseneri- kui projekteerimisbüroodes.
• Praktikate tegemiseks on sul kasutada näiteks õppe- ja eksperimentaaltöökoda, lõiketöötluslabor, mõõtelabor, kütustelabor ja prototüüpimislabor. Heida pilk peale! link opens in new page

Marten Madissoo on töötlemistehnika nooremprofessor. Oma tee insenerivaldkonna juurde leidis ta läbi huvi autospordi vastu, millega ta on ise ka praegu seotud nii läbi erinevate rallivõistluste nii juhi kui ka kaardilugeja rollis. Oma inseneeriaõpingud on ta täies ulatuses läbinud Eesti Maaülikoolis, bakalaureuseastmest kuni doktorikraadini välja. Praegustele üliõpilastele õpetab ta hüdraulikat ja pneumaatikat ning lõiketeooriat. Metalli lõikamine ja laastu tekitamine on tema sõnul üks äge tegevus, mis paneb silma särama. Kõik, kellel on huvi autode ehitamise ja metalli lõikamise vastu siis võivad alati julgelt Marteni poole pöörduda.

Kaarel Soots on väikesest saati tehnikaga kokku puutunud ning seetõttu otsustas ta pärast gümnaasiumit tulla Eesti Maaülikooli ettevõttetehnikat õppima. 2007. aastal lõpetas ta bakalaureuseõppe tehnika ja tehnoloogia õppekaval, 2009. aastal magistriõppe tootmistehnika õppekaval ja 2018. aastal doktoriõppe tehnikateaduse õppekaval.
Praegu õpeta Kaarel ise tudengitele selliseid õppeaineid nagu materjaliõpetus, materjalide töötlemistehnoloogia, masinaelemendid ning masinate konstruktsioon ja ohutus.

Heiki Lill on oma suguvõsas juba kolmas põlvkond, kes elektriga tegeleb. Kui tema vanaisa sai elektrikuks vangilaagris, sest oli ebaõiglaselt okupatsiooni ajal vangi pandud, siis Heiki sai elektrikuks pärast maaülikoolis tehnika ja tehnoloogia bakalaureuseõppe lõpetamist samuti vanglas, täpsemalt seal töötades. 2017. aastal lõpetas ta Eesti Maaülikooli energiakasutuse magistriõppe ning 2021. aastal tehnikateaduse doktorantuuri.
Hetkel puutub ta oma töös peamiselt kokku tehnotroonika tudengitega, kes on valinud elektroonika suuna, aga ka puidutöötlemise tehnoloogidega. Oma ainete raames õpetab Heiki nutilahendusi, elektroonikaseadmete tootmist, ja projekteerimist, samuti tootmislogistikat.

Indrek Virro sõnul kasvab huvi robotiseerimise vastu aina enam ning selle jaoks ongi tudengitele loodud õppeained robootikast ja droonidest, mida ta õpetab.

Indrek on ise läbinud Eesti Maaülikoolis praktiliste oskuste hankimise eesmärgil tehnotroonika ja tootmistehnika õppekavad.

• Tehnotroonikat õppides ootab sind ees väga mitmekülgne õppekeskkond. Suure osa õpperuumidest moodustavad erinevad laborid. Kütuste laboris tegeletakse biokütuste ja mootorikütuste analüüsi ja kvaliteedi hindamisega, mootorite katselaboris uuritakse kütuselisandite mõju sisepõlemismootoritele ning viiakse läbi erinevate seadistustega mootorikatsetusi, mõõtelaboris määratakse materjalide mehhaanikalisi omadusi ning teostatakse termotöötlust, lõiketöötluslabori luuakse erinevaid prototüüpe. Lisaks on õppetöös kasutusel veel kompuutertomograafia labor, põllundustehnika labor, pneumaatika, hüdraulika ja robootika labor, füüsika labor ning mehhatroonika- ja robootikalabor.
• Meie eriala tudengeid koondab väga aktiivne Tehnikaüliõpilaste Seltslink opens in new page, kuhu ootame ka sind! 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Kõik üliõpilased õpivad tehnika ja tehnoloogia projekteerimise aluseid, mehaanikat ja automaatikat, elektroonikat ja elektrotehnikat ning infotehnoloogiat.
• Spetsialiseerudes energiakasutusele õpid muuhulgas tundma elektriajameid ja –masinaid ning looma ise asjade interneti ehk värkvõrgu lahendusi.
• Spetsialiseerudes tootmistehnikale õpid muuhulgas tundma mobiilseid masinaid ja robotitehnikat.
• Spetsialiseerudes ergonoomikale õpid muuhulgas ning looma inimkeskseid disainilahendusi. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina. 

• Erialamooduli ainetest valdav enamus koosneb vähemalt pooles mahus praktikumidest ja laboratoorsetest töödest, näiteks automaatika, mootorikütused, soojustehnika, tehnoloogia projekteerimine, insenerigraafika, materjaliõpetus, elektroonika ja programmeerimine.
• Teise kursuse kevadsemestril ootab kõiki üliõpilasi erialapraktika ettevõttes. See kogemus tagab sulle kokkupuute päriseluliste olukordadega ning paneb proovile sinu seni koolis omandatud teadmised ja oskused. 

Marten Madissoo on töötlemistehnika nooremprofessor. Oma tee insenerivaldkonna juurde leidis ta läbi huvi autospordi vastu, millega ta on ise ka praegu seotud nii läbi erinevate rallivõistluste nii juhi kui ka kaardilugeja rollis. Oma inseneeriaõpingud on ta täies ulatuses läbinud Eesti Maaülikoolis, bakalaureuseastmest kuni doktorikraadini välja. Praegustele üliõpilastele õpetab ta hüdraulikat ja pneumaatikat ning lõiketeooriat. Metalli lõikamine ja laastu tekitamine on tema sõnul üks äge tegevus, mis paneb silma särama. Kõik, kellel on huvi autode ehitamise ja metalli lõikamise vastu siis võivad alati julgelt Marteni poole pöörduda. 

Kaarel Soots on väikesest saati tehnikaga kokku puutunud ning seetõttu otsustas ta pärast gümnaasiumit tulla Eesti Maaülikooli ettevõttetehnikat õppima. 2007. aastal lõpetas ta bakalaureuseõppe tehnika ja tehnoloogia õppekaval, 2009. aastal magistriõppe tootmistehnika õppekaval ja 2018. aastal doktoriõppe tehnikateaduse õppekaval. 
Praegu õpeta Kaarel ise tudengitele selliseid õppeaineid nagu materjaliõpetus, materjalide töötlemistehnoloogia, masinaelemendid ning masinate konstruktsioon ja ohutus. 

Mart Hovi on öelnud, et  kõik mis puudutab juhtmete, vooluallikate ja tarbijate kokku ühendamist paelus teda juba lapsepõlves. Paraku langes õpingute esimese etapi lõpp aega, kus algas tormiline arvutite ja interneti areng, seega tuli ka selles valdkonnas oma ülikooli heaks panustada. Mart on omandanud Eesti Maaülikoolis elektriinseneri eriala. Praeguseks on ta keskendunud eelkõige soojusenergeetikale. Selles vallas leiab huviline ka koostööpunkte Eesti Maaülikooli katlalabori tegevustes: http://katlalabor.emu.ee link opens in new page

Allan Tooming on koostööle orienteeritud õppejõud, keda päriselt huvitab üliõpilastele teadmiste edasiandmine, õppetöös tudengitega kontakti saamine ja stressivaba arutelu tekitamine. Tema jaoks on oluline tudengite tagasiside, sellest õppimine ja õppetöö parandamine. Ise on ta lõpetanud Eesti Maaülikooli magistriõppe energiakasutuse erialal, ning hetkel õpib ta maaülikooli tehnikateaduse doktorantuuris. 
Praegustele tudengitele õpetab ta automaatikat, automaatjuhtimist, hooneautomaatikat, visuaalprogrammeerimist ja nõrkvoolusüsteeme. 
Kel koolivälisel ajal on soov Allaniga mõõtu võtta, siis võib temaga kohtuda võrkpalliplatsil. Just võrkpall on see, mis annab talle energiat, toetab füüsist ja õpetab meeskonnana toimimist. 

Meie õppekaval on kasutada ohtralt laboreid, kus suur osa sinu koolipäevadest möödubki ning kus toimuv aitab tehnika ja tehnoloogiaga heaks sõbraks saada. Sinu kasutada on katlalabor, soojustehnika labor, valgustustehnika labor, elektrimontaaži labor, elektrotehnika labor, elektroonika ja automaatika labor, elektriajamite ja -mõõtmiste labor, elektrimasinate labor, kütuste labor, kompuutertomograafia labor, mootorite katselabor, mõõtelabor, lõiketöötluslabor, põllundustehnika labor, pneumaatika, hüdraulika ja robootika labor, ergonoomika labor, füüsika labor ning agrometeoroloogia labor. Päris kirju punt, kas pole? 

• Meie eriala tudengitel on ka aktiivne ja erialatudengeid koondav Tehnikaüliõpilaste seltslink opens in new page. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Väärtustama ringbiomajanduse rolli kestliku arengu tagamisel ja kliimaneutraalsuse saavutamisel. Lisaks ka:
• Bioressursside tootmist nii põllul, metsas, vees kui tehiskeskkonnas.
• Bioressursside väärindamise tehnoloogilisi võimalusi, mis vähendavad ökoloogilist jalajälge.
• Ärimudeleid, poliitikaid ja innovaatilisi lähenemisi, mis soodustavad ressursside säästlikku kasutamist.
• Praktilisi oskusi ringbiomajanduse valdkonnas töötamiseks. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

Õppetöös on suur rõhk praktilisel õppetööl. Teooriateadmisi kinnistad erinevates teaduslaborites, näiteks on sinibiomajanduse õppetööks olemas vesiviljeluse katsebaas, kus saad näha nii kalade kui vähkide kasvatamist kui akvapoonikat. Biomassi ja selle kõrvalsaaduste väärindamise võimalusi saad katsetetada toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia erinevates uurimislaborites. Neile lisaks satud sa oma õppetöö käigus veel paljudesse teistesse laboritesse üle ülikooli ning just see annabki sulle laiapindse arusaama ringbiomajanduse olemusest. 

Juba esimesel semestril viiakse üliõpilased tutvuma eri valdkondade ettevõtete ja asutustega, kus järgitakse ringbiomajanduse põhimõtteid. Näiteks Fibenolis saab näha, kuidas on võimalik väärindada puidu kõiki komponente ning Mangeni PM OÜ piimafarmi kompleksis näed, kuidas loomad „külades“ elavad ning kus vedelsõnnik ja silomahlad maa-aluseid trasse pidi otse biometaanijaama lähevad. Taolisi ringbiomajanduse põhimõtteid järgivaid ettevõtteid on Eestis väga erinevates valdkondades ja just neis on võimalik kinnistada õpitud teoreetilisi teadmisi, mis on vajalikud edaspidises töös.  

Õppekava on üle-ülikooliline ja tudengid veedavad aega ühtviisi kõikide instituutide majades.  

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Meiega õpid tundma taimekasvatuse põhimõtteid, sealhulgas mullateadust ja taimefüsioloogiat. See annab sulle oskused mõista ja rakendada parimaid praktikaid põllumajanduses, mis toetavad jätkusuutlikku saagikust.
• Saad põhjalikud teadmised taimegeneetikast ja sordiaretusest, mis on aluseks uute, haiguskindlamate ja saagikamate sortide aretamisel. See valdkond on innovatsiooni ja tootlikkuse tõstmise seisukohalt oluline.
• Õpid tundma taimehaigusi ja kahjureid ning nende tõrjemeetodeid. Samuti ka kasulikke liike kasutama, mis taimearengut toetavad. Lisaks saad teadmised maaviljeluse ja masintehnoloogiatest, mis aitavad optimeerida põllumajandustootmist ja ressursside kasutust.

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Õpingutes on teooria kõrval väga olulisel kohal praktika meie praktikabaasides, ettevõtetes ja riigiasutustes, soovi korral ka välismaal. Õpingud teeb mõnusaks moodne ja mugav ülikoolilinnak, spordihoone, spordirajad ja jõerand. Sulle on loodud on sõbralik õpikeskkond, mida kannab roheline mõtteviis.  

Alar Astover on Eesti Maaülikooli mullateadlane ja professor, kes on tuntud oma põhjalike teadmiste ja panuse eest mullateaduse valdkonnas. Ta on õpetanud mitmeid kursusi, sealhulgas mullateadust, maaparanduslikku mullateadust ning geoinfosüsteemide rakendusi põllumajanduses. 

Delfi: Alar Astover: Muld on jäetud tähelepanutalink opens in new page 

Evelin Loit-Harro on põllumajandusteadlane ja lektor, kes keskendub oma teadustöös ning õpetamises taimede kasvu ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse uurimisele. Lisaks on ta aktiivselt seotud teadusmahuka ettevõtluse edendamisega, pakkudes koolitusi ja mentorlust. 

Innovaatika: Kuidas läheb Eesti taimekasvatusel?link opens in new page 

Uudishimu tippkeskus: sordiaretus (alates 2:55)link opens in new page 

Indrek Keres keskendub peamiselt põllumajanduse ja keskkonna reguleerimisele Euroopa Liidus ning põllumajandussektori riiklikule reguleerimisele. Tema töö hõlmab erinevaid põllumajandust puudutavaid teemasid, rõhutades eriti Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika mõju ja kohalikke regulatsioone. 

Liina Talgre peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad mullateadust ja jätkusuutlikku põllumajandust, eriti katmiskultuuride ja rohumaade mõju uurimisega seoses pinnase viljakuse ja süsiniku sidumisega. Tal on kogemus ja teadmised taimekasvatusest, mis toetavad keskkonnasõbralike ja ressursitõhusate põllumajanduspraktikate arendamist ning edendamist. 

Roheline ülikool | Looduslikud leotised ja tõmmised putukatõrje vahenditena link opens in new page

Merrit Shanskiy on spetsialiseerunud taimekasvatusele ja keskkonna- ja mullateadustele. Ta on aktiivne osaleja rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja teadustöödes, mis keskenduvad säästvale põllumajandusele ja keskkonnakaitsele. Tema uurimisteemad on seotud mulla elurikkuse, mulla omaduste parandamise ning bioressursside väärindamise ja tootearendusega. 

Merrit Shanskiy nomineeritakse edukate naisteadlaste portaali AcademiaNetlink opens in new page 

Muld ja kliimamuutused – kliimatarkusedlink opens in new page 

Tutvu meie õppekavaga läbi video. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

· Keskkonnakorraldust ja biomajandust;

· Puiduteadust ja puitmaterjali omadusi;

· Puidu mehaanilist töötlemist;

· Puittoodete tootmise ja mööblitööstuse tehnoloogiaid;

· Robootikat ja raalvalmistamine;

· Tootearendust ja tootmise juhtimist;

· Projekteerimist ja konstrueerimist;

· Ettevõtlust.

• Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

· Õppetöö käigus arendad enda praktilisi oskuseid puiduteaduse, puidutehnoloogia või puitkütuste laborites. Kõik laborid asuvad Tartus, Eesti Maaülikooli linnakus. · Metsa ja metsamaterjali omadusi õpid tundma praktikate raames Järvselja õppe- ja katsemetskonnas.

· Erinevate õppeainete käigus toimub arvukaid väljasõite Eesti puidu- metsatööstuse ettevõtetesse.

· Erialapraktika ettevõtetes võimaldab teoreetiliste teadmiste kinnistamist ja arendamist praktilise töökogemuse kaudu. Sageli toob erialapraktika üliõpilastele ka tööpakkumise.

Meil on kaasajastatud õppekeskkond ja laboriruumid. Meie eriala üliõpilasena on sul võimalus osaleda aktiivse Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi tegevustes. Selts on kui vahelüli metsandust õppivate tudengite ning praktilise metsandussektori vahel. Lisaks tutvustele ja erialalistele kontaktidele vahendab selts oma liikmetele ka töö- ja praktikakohti, õppematerjale ning õppeinfot. Omal kohal on loomulikult ka meelelahutuslik moment ning üldine silmaringi laiendamine.

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Metsaökoloogiat, metsa ja puidu mõõtmist, metsakasvatust, metsa haldamist ja korraldamist, metsaökonoomikat, puiduteadust ja puidutöötlemise tehnoloogiaid, metsade mitmekülgset kasutamist vastavalt elurikkuse, jahinduse ja mittepuidulistele väärtustele.
• Siduma oma teadmisi metsade jätkusuutliku majandamise ning elurikkuse säilitamise ja kaitsega.
• Iseseisvalt koguma ja analüüsima metsanduslikke andmeid erinevates statistilistes keskkondades.

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Õpingud on huvitavad ja mitmekesised, sisaldades loenguid, seminare, rühmatöid, ekskursioone ja muud. Õppetöösse on pidevalt kaasatud metsandussektoris töötavad praktikudlink opens in new page.
• Praktilisi oskusi omandad suvistes metsapraktikumides Järvselja õppe- ja katsemetskonnaslink opens in new page.
• Praktilised tööd eriala ja valikainete raames, kus omandatakse praktilisi oskusi läbi iseseisva töö metsapatoloogia, metsaentomoloogia või dendrokronoloogia laboris, puidu-, puidutehnoloogia või puitkütuste laboris.
• Ettevõttepraktika eesmärgiks on tutvuda erialaga seotud valdkonna ettevõtte praktilise tööga. Kursuse läbimine aitab üliõpilastel paremini mõista erinevate teadmiste ja oskuste vajalikkust erialases töös.
• Ettevõttepraktika toimub praktikaasutuses, milleks on metsanduse, metsatööstuse, metsa ülestöötamise või puidutöötlemisega tegelev asutus või ettevõte, teadusliku tööga tegelev uurimisrühm, õppeasutus või omavalitsus. Tubli ja tragi praktikant leiab endale sageli ka tulevase tööandja. 

Dendromeetria ja metsakorralduse professor Ahto Kangur on metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli juht, kes keskendub oma teadustöös metsaökosüsteemide dünaamika ja pikaajaliste metsanduslike püsikatsealade uurimisele. 

Maaülikooli teadlased: metsa majandamata jätmine on kliimavaenuliklink opens in new page 

Maaülikooli teadlased: koalitsioon otsustab kohe Eesti metsa saatuse. Millele ta tugineb?link opens in new page 

Eesti Maaülikooli teadusprorektor, metsapatoloogia professor Rein Drenkhan keskendub oma teadustöös puude haigustele ja nende levikule ning võimalike ennetus- ning tõrjemeetodite leidmisele. 

Dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul on keskendunud oma uurimistöös hariliku männikärsaka (Hylobius abietis L.) füsioloogia, ökoloogia ning käitumisbioloogiale ning töötab välja keskkonnasäästliku putukatõrje rakendamise viise ja biopestitsiide intensiivselt majandatavates metsades. Sealhulgas uurib ta, milline on keemiline kommunikatsioon ja lõhnaorientatsioon kahjurputukatel. Ivar Sibul on aktiivne kaitseliitlane ja raamatu „Sada aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust Eestislink opens in new page“ põhiautor. 

Loodusajakiri: Liigirohke ja mitmenäoline tammeperekondlink opens in new page 

Metsastatistika ja metsandusliku modelleerimise kaasprofessor Allan Sims tegeleb puistu ehituse ja kasvukäigu modelleerimise, metsanduslike infosüsteemide haldamise ja kaugseire meetodite rakendamisega metsanduses. Lisaks ka statistilise inventeerimise (SMI) metoodika arendamisega. 

Allan Sims: metsastatistikat koostatakse teaduslikel alustellink opens in new page. 

Statistiline metsainventeerimine Eestislink opens in new page. 

• Metsanduse õppekava esmakursuslaste esimene õppeeksursioon Järvseljalelink opens in new page läbi kaamerasilma.
• Põneva seltsielu eest kannab hoolt Eesti Metsaüliõpilaste Selts, mis on tänaseks üle 20 aasta metsandustudengeid koondanud ning mille vilistlaste seas leidub mitmeid valdkonna tipptegijaid. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Majandusvaldkonna alusained.
• Majandusarvestust (raamatupidamist), maksundust ja finantsjuhtimist.
• Tunnetama maamajanduse eripärasid ja väärtustama maaelu ja ressursside kestlikku kasutamist.
• Mõistma maapiirkondades ja põllumajandus- ja toidusektoris toimuvaid protsesse ja trende.
• Aru saama biomajandusest ehk taastuvatel bioressurssidel põhinevast tootmisest ja väärindamisest.
• Ettevõtte ja organisatsiooni juhtimiseks vajalikke teadmis ja oskusi.  

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Praktilisi näiteid ja lahenduskäike saad läbi õppeainete. Finantsarvestuse aineid õpetavad olulise valdkondliku kogemusega spetsialistid, kellel on endal ettevõtte ja/või töötavad arvestusvaldkonnas ning kelle õpe on üles ehitatud praktiliste juhtumiste lahendamine. Ettevõtlus-, turundus- ja juhtimisained on üles ehitatud ettevõtluses vajalike praktiliste lahenduste ja ülesannete lahendamisele. Näiteks nagu ärimudeli ja äriplaanide tegemine, turundusplaani koostamine, hinnastrateegiad, projektide koostamine ja juhtimine. Korraldatakse ekskursioone ja praktikute külalisloenguid.
• Ettevõttepraktika aines, kus rakendad oma omandatud teadmisi ja oskusi päris töökeskkonnas. Praktikakohtadeks on nii avalik sektor (ministeeriumid ja nende haldusala organisatsioonid, valla- ja linnavalitsused), eraettevõtted (arvestusalal, põllumajandus- ja toidusektoris kui muudes valdkondades), mittetulundussektor (kohalikud tegevusgrupid). Praktika fookus (finantsarvestus, turundus, müük) lepitakse kokku koos organisatsiooniga.  

Birgit Maasing, turundus ja hinnapoliitika õppejõud, maamajanduse ökonoomika õppetool. 

Birgit õpetab turundust, sh ka praktilist digiturundust, ja on maamajanduse ökonoomika õppetooli kommunikatsiooni ja turunduse juht, vastutades nii sotsiaalmeedia sisu kui ka turundustegevuste eest.  

Katrin Lemsalu, juhtimisarvestuse ja rahanduse õppejõud, maamajanduse ökonoomika õppetool. 

Katrin õpetab rahandust, finantsjuhtimist ja raamatupidamist mittemajanduserialadele.  

Reet Põldaru, agraarinformaatika kaasprofessor, maamajanduse ökonoomika õppetool.  

Reet õpetab operatsioonianalüüsi ja ökonomeetriat. 

Ülle Roosmaa, põllumajandusökonoomika lektor, maamajanduse ökonoomika õppetool. 

Ülle õpetab põllumajandusökonoomikat. 

Uno Silberg, Euroopa Liidu poliitikate vanemlektor, maamajanduse ökonoomika õppetool. 

Uno õpetab Euroopa Liidu rahandust, poliitikaid ja ühistegevust.  

• Õpe toimub EMÜ Tartu linnakus Tähtveres, kus kõik vajalik on käe-jala juures. Tutvu meie õppetoolilink opens in new page ja instituudigalink opens in new page läbi videote! 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

Projekteerimine ongi hoone "digitaalse kaksiku" ja tehnilise sisu loomine arvutis enne, kui päriselt ehitama hakatakse.

Kui arhitekt mõtleb välja, milline maja väljast ja seest välja näeb, siis projekteerija ehk ehitusinsener on see aju, kes mõtleb välja, kuidas see maja tegelikult püsti püsib ja toimib.

Sellel erialal tähendab projekteerimine laias laastus kolme põnevat asja:

• 1. Tugevusarvutused ja materjalide valik: Sa õpid matemaatika ja füüsika abil välja arvutama, milliseid koormusi peab maja taluma (näiteks paks lumi katusel, tormituuled või rasked seadmed),. Sa valid, kas teha hoone karkass puidust, terasest, betoonist või kivist, ning arvutad välja, kui paksud ja tugevad peavad need kandvad detailid olema, et hoone oleks ohutu,.
• 2. Nutikate 3D-programmide (BIM) kasutamine: Tänapäeval ei joonestata enam paberi ja pliiatsiga, vaid luuakse arvutis (näiteks AutoCAD ja Revit tarkvaradega) hoone täielik ruumiline ehk 3D-mudel,. Selles mudelis pannakse virtuaalselt paika iga tala ja ühendussõlm. Lisaks õpid sa kaasaegset parameetrilist disaini ja keerulist tugevusanalüüsi (näiteks lõplike elementide meetodit ehk LEM), mis võimaldab testida hoone vastupidavust ja optimeerida materjalikasutust virtuaalselt juba enne selle valmimist,.
• 3. Ehitajale detailse "kasutusjuhendi" loomine: Projekteerimise tulemusel valmib ehitusprojekt (mis jaguneb eel-, põhi- ja tööprojektiks), mis on sisuliselt väga täpne jooniste ja tekstide kogum ehitajale,. Kvaliteetsele ehitusele paneb aluse just hästi koostatud projekt – kui projekteerija on arvestanud kõiki kitsendusi ja teinud täpsed joonised, saab ehitaja luua püsiva ja ohutu hoone,.

Maaehituse erialal lisandub siia juurde veel see, et lisaks tavalistele elumajadele või sildadele oskad sa luua ka spetsiifilisi maapiirkonna ehitisi – näiteks suuri puidust tootmishooneid, nutikaid farme, lautasid, metsahooneid ja isegi vesirajatisi, arvestades loomade heaolu ja looduskeskkonna eripäradega,,.

Lühidalt: projekteerija on insener, kes lahendab probleeme enne, kui need ehitusplatsil üldse tekkida saavad. See sobib suurepäraselt noorele, kellele meeldib loogiline mõtlemine, arvutitega modelleerimine ning kes tahab näha, kuidas tema tehtud arvutustest ja 3D-mudelitest kasvavad välja reaalsed, füüsilised ja aastakümneid püsivad hooned!

Kui projekteerija on aju, kes mõtleb arvutis välja, kuidas maja püsti püsib, siis ehitusjuht on meeskonna kapten ja peamine vastutaja, kes teeb selle arvutis oleva mudeli päris elus teoks.

Kujuta ette, et sa mängid väga vastutusrikast strateegiamängu või korraldad hiiglaslikku festivali tühjal põllul. Sul on ehitamiseks kindel eelarve (raha), kindel tähtaeg (aeg) ja eesmärk saada turvaline ning tellija ootustele vastav hoone (tulemus ehk kvaliteet). See on ehituse "raudne kolmnurk", kus ühe asja muutmine (näiteks aja või raha liigne kokkuhoidmine) mõjutab kohe negatiivselt tulemust. Ehitusjuhi peamine ülesanne ongi neid kolme asja pidevalt tasakaalus hoida.

Sellel suunal õppides tähendab ehitusjuhtimine laias laastus järgmist:

• 1. Inimeste ja suure pildi juhtimine: Ehitusplatsil on korraga palju saginat – tuleb koordineerida ehitusmasinaid ja erinevaid töölisi. Ehitusjuht (näiteks projektijuht) on platsil peamine vastutaja, kes peab olema hoone lahendustega täielikult kursis, panema paika täpse ajagraafiku ja korraldama tööd nii, et kõik sujuks õiges järjekorras. Et nii suurt hulka inimesi edukalt juhtida, õpid sa meeskonnatööd ja suhtlemispsühholoogiat, et oskaksid lahendada konflikte ning suhelda tellijate ja alltöövõtjatega.
• 2. Raha ja aja nutikas planeerimine (digitaalne ehitus): Tänapäeva ehitusjuht ei seisa enam ammu ainult kummikutega porisel ehitusplatsil paberihunniku otsas. Ta kasutab ehituse juhtimiseks nutikaid ruumilisi digimudeleid (BIM), mis aitavad lisaks 3D-pildile arvestada ehitamise efektiivsust ja ressursside kulu. Sa õpid ehitusökonoomikat, et osata täpselt arvutada, kui palju mingid materjalid ja tööetapid maksavad ning kuidas hankida parimaid ehitajaid.
• 3. Kvaliteet, ohutus ja seadused: Ehitusjuht vastutab selle eest, et kogu ehitusprotsess oleks turvaline ja keegi ei saaks viga. Samuti peab ta pidevalt kontrollima, et ehitustööd tehakse kvaliteetselt, vastavalt nõuetele ning rangelt projekti järgi. Kuna ehituses liiguvad suured rahad ning vastutus hoone püsimise eest on pikaajaline, õpid sa ka ehitusalast õigust ja seda, kuidas sõlmida korrektseid lepinguid.

Lühidalt: Ehitusjuht on meeskonnamängija, probleemide lahendaja ja asjade ärategija. See suund sobib ideaalselt noorele, kellele meeldib korraldada, kes ei karda vastutust ja kes tahab iga päev reaalselt näha, kuidas tema juhtimisel kerkib tühjale platsile midagi suurt ja püsivat – olgu selleks siis suure sildeline tööstushoone, kaasaegne põllumajanduskompleks või elumaja.

Kui projekteerija on aju, kes mõtleb arvutis välja lahendused ja ehitusjuht on meeskonna kapten, siis jätkusuutliku ehituse spetsialist on roheline visionäär ja ehitiste "arst", kes hoolitseb selle eest, et meie elukeskkond säästaks planeeti ning vanad väärikad hooned saaksid uue elu.

Kujuta ette, et sa ehitad uut hoonet targalt, pannes iga ehitusmaterjali tööle täpselt vastavalt tema parimatele omadustele või äratad hoopis ellu vana väsinud hoone, muutes selle nutikalt kaasaegseks.

Sellel suunal õppides tähendab jätkusuutlik ehitus ja renoveerimine laias laastus järgmist:

• 1. Puit kui tuleviku supermaterjal ja looduslikud lahendused: Sa õpid kasutama Eesti ainsat taastuvat ja loodussõbralikku ehitustoorainet – puitu. Sa oskad projekteerida kõike alates klassikalistest palkmajadest kuni ultramoodsate ristkihtpuidust (CLT) ja moodulehitisteni. Lisaks õpid, kuidas kasutada ehitamisel ja soojustamisel nutikalt kohalikke looduslikke materjale (nagu puit, savi, roog), et luua tervislik ja energiasäästlik sisekliima. Sidudes need passiivmaja kontseptsiooni ja nutikate passiivset energiat kasutavate, oskad sa luua tervisliku ja energiasäästliku sisekliima, mis vähendab vajadust kunstliku jahutuse järele.
• 2. Vanade hoonete elluäratamine (ehitiste "arstimine"): Kõike ei pea ega tohigi alati nullist uuesti ehitada. Sa õpid hindama ehitiste tehnilist seisukorda ehk panema vanadele majadele "diagnoose". Sa töötad välja lahendusi, kuidas pikendada hoonete eluiga, hoida madalal nende hoolduskulud ning renoveerida neid säästvalt nii, et nende ajalooline ja kultuuriline väärtus säiliks.
• 3. Ringmajandus ja planeedi säästmine: Sa ei mõtle ainult homsele, vaid ka 50 aasta taha. Sa õpid arvutama hoonete süsinikujalajälge ja hindama kogu nende elutsükli kulusid (LCA). Veelgi enam – sa õpid kavandama uusi maju nii, et nende eluea lõppedes saaks neid nagu suuri Legosid kiht-kihilt lahti võtta (demonteerida) ning materjale uuesti ringlusse saata või taaskasutada, vältides ehitusprügi teket.

Lühidalt: Jätkusuutliku ehituse insener on maailmapäästja, puidufänn ja nutikas taaskasutaja. See suund sobib ideaalselt noorele, kes hoolib meie planeedi tulevikust, tahab päriselt ehitussektoris rohepööret eest vedada ning kellel on kirge siduda esivanemate ehitustarkused (puit ja taaskasutus) kõige moodsama rohe- ja digitehnoloogiaga!

• Ehitusmaterjale ja nende omadusi kandekonstruktsioonides ja seinte soojustamisel.
• Joonestamist, kaasaarvatud erinevate joonestus-, projekteerimis ja BIM tarkvarade kasutamist (nt AutoCAD, Autodesk Revit jms) hoonete arhitektuuri ja kandekonstruktsioonide kavandamisel.
• Materjalide ja konstruktsioonide tugevusarvutuste aluseid (tugevusõpetus, ehitusmehaanika) ning nendega seonduvaid aineid (füüsika, matemaatika).
• Puit-, teras-, betoon-, kivikonstruktsioonide projekteerimist.
• Hoonete kütte-, ventilatsioonisüsteemide lahendusi.
• Tootmishoonete, sh põllumajandushoonete projekteerimist ja ehitust.
• Süsinikujalajälje arvutust ehitusmaterjalidele ja hoonetele.
• Kohalike ja loodussõbralike ehitus- ja soojustusmaterjalide (puit, paekivi, savi, saepuru, pilliroog jne) kasutamist ehitamisel. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Ehitusinseneriõppe lahutamatuks osaks on teooria kinnitamine katsetega. Mitmetes ainetes, nt tugevusõpetus, ehitusmaterjalid, geotehnika toimuvad laboratoorsed tööd ja katsed. Näiteks valmistavad üliõpilased materjalide tugevus-, ja plastsusnäitajate määramiseks ise katsekehasid ning purustavad neid. Tulemusi võrreldakse teoreetiliste väärtustega.
• Meie üliõpilased arendavad enda praktilisi oskuseid Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) ehituslaborites ehitustehnoloogia aine menetluspraktika raames. Praktika käigus laotakse seinu, plaaditakse vannitubasid, värvitakse, lammutatakse jms.
• Ehituseriala menetluspraktika läbid ehitusettevõtetes, nt Embach, Mapri, Savekate diplomeeritud ehitusinseneride juhendamisel. Praktika alusdokumendiks on ülikooli-, ettevõtte- ja üliõpilasevaheline leping.
• Praktikabaasina saad kasutada ka õppekavaga seotud tugevusõpetuse, ehitusmaterjalide, ehituskonstruktsioonide laboreid, mis on varustatud kõigi vajalike seadmetega. Seda võimalust kasutatakse nt lõputööga seotud katsete ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ehituseriala diplomipraktika raames.
• Praktikaga seotud võimalusi õppekavas on laiendatud eriala valikainetega, nt ehitusmaksumuse ja hankemenetluse õppepraktika, projekteerimise õppepraktika. 

Kadri Leiten tegi 12nda klassi lõpus testi "Kes minust võiks saada?" ning siis tundus talle naljakas, et vastuseks tuli õppejõud/teadlane. Nüüd aga astub ta isa suurtes jalajälgedes nii õppejõuna kui oma firmas projekteerijana. Kadri on lõpetanud Eesti Maaülikoolis maaehituse eriala ning hetkel on ka doktorantuur juba lõpusirgel. Praegustele maaülikooli tudengitele õpetab ta maaehitust. Kadri on öelnud, et kõik tema päevad on uskumatult huvitavad!

Villu Leppik on maaülikooli vilistane ja töötav ehitusinsener ning osalenud paljude hoonete projekteerimises nii Eestis kui ka põhjamaades (vt nt https://woodhouse.ee/project/treet/link opens in new page). Eriti meeldivad talle suurte puidust hoonete konstruktsioonid. Villu püüab praktikas saadud teadmisi, oskusi ja näiteid tuua ka tudengitele - tulevastele kollegidele. Ta on öelnud, et sõltumata oma 20 aastasest kogemusest näeb ta, et ehitusinseneeria areneb ning iga päev õpib ta midagi uut. Värsketele tudengitele soovib ta: “Mõelge suurelt, unistage suurelt, inseneeriat saab teha üle maailma!”

Julia Vizel ütleb enda kohta, et on sündinud „kellu käes“ ja leiutanud/ehitanud kogu elu. Vaatamata asjaolule, et tema siht oli juba lapsena selge, jõudis ta õige erialani alles elukogenuna. Julia on lõpetanud Eesti Maaülikooli maaehituse õppekava.
Tudengitele õpetab ta  hoone 3D mudeldamist, raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimist ja ehitustarindite analüüsi lõplike elementide meetodi abil.

• Maaehituse õpikeskkonda on pidevalt kaasajastatud ja uuendatud.  
• Üliõpilastel on võimalus osaleda Ehitustudengite Seltsi tegevuses. #Facebooklink opens in new page  

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

Loomade kehaehitust ja talitlust - saad baasteadmised koduloomade morfoloogiast, füsioloogiast ja organismi biokeemilistest protsessidest

Tõuaretust – õpid tundma loomageneetikat ja tõuaretust ning oskad läbi viia jõudluskontrolli ja koostada aretusplaane

Söödatootmist ja söötmisteadust - tunned põllumajandustaimi, söödatootmist, loomade söötmist ning õpid koostama söötmisplaane ja söödaratsioone erinevas vanuses põllumajandusloomadele ja lindudele

Loomade heaolu, tervist ja sigimist - omandad teadmised põllumajandusloomade ja -lindude käitumisest, heaolust, tervishoiust, veterinaarprofülaktikast ja sigimisbioloogiast

Loomakasvatussaaduste tootmist – saad teadmised ja praktilised oskused erinevate põllumajandusloomade ja -lindude aretuse, söötmise ja pidamise planeerimisest ja korraldamisest loomakasvatusettevõttes ning tunned loomsete saaduste kvaliteeti ja töötlemise põhialuseid

Maaettevõtlust - omandad teadmisi ka maaettevõtlusest, põllumajandusökonoomikast ja loomakasvatusettevõtte majandamisest

• Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

Juba esimesel kursusel omandavad tudengid praktilisi kogemusi Eerika katsefarmislink opens in new page. 

Erinevate ainekursuste jooksul omandatakse praktilisi oskusi ka mitmetes tunnustatud laborites. Saadakse esmane ettevalmistus ja praktilise töö kogemus tööks biokeemia laboris. 

Ka tibud hautatakse munadest välja (vaata videotlink opens in new page). 

Erialapraktika eesmärgiks on loomakasvatussaaduste tootmise õppesuundades omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine, süvendamine ja arendamine. Praktika käigus omandatakse töökogemusi ja oskusi iseseisvaks ametialaseks tööks. Lisaks konkreetsete tööülesannete täitmisele tutvutakse ettevõtte tegevuse erinevate külgedega ja saadakse detailne ülevaade kogu ettevõtte toimemehhanismidest. 

Uuringute ja õpingute läbiviimist toetavad õppetooli juures olevad laboratooriumid – genoomika-, loomageneetika-, embrüo- ja hormoonanalüüsilabor. Meie loomageneetika labor on tunnistatud ka Rahvusvahelise Loomageneetika Ühingu (ISAG) poolt korraldatavate erinevate loomaliikide (veised, sead, hobused) genotüpiseerimise võrdlustestide tulemuste põhjal 1. kategooria laboriks.  

Praktikabaasid: 

Estonia OÜ, piimaveised.link opens in new page

Rakvere Farmid, EKSEKO seafarmlink opens in new page

Prof Haldja Viinalass on Tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli juht, kes õpetab aineid: loomageneetilised analüüsi meetodid, loomageneetika, veterinaargeneetika, hobusekasvatus.  

Tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool on ainus oma valdkonna kompetentsikeskus Eestis, kus õpetatakse üliõpilasi ning juhendatakse kraadiõppureid nii bakalaureuse-, magistri-, integreeritud õppe kui doktoriõppe tasemel. Lisaks tehakse alus- ja rakendusuuringud põllumajandusloomade tõuaretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise, loomageneetika, genoomika, transgeense tehnoloogia, loomade sigimise ja sigimishäirete ning sigimise biotehnoloogia valdkonnas. Haldja on ka edukas konverentsikorraldajalink opens in new page, suhtleb aktiivselt loomakasvatajatega ja osaleb mitmetes hindamiskomisjonideslink opens in new page. 

Prof Meelis Ots vastutab söötmisteaduse õppetooli igapäevase juhtimise eest, õpetab söötmisõpetuse ja toitumisfüsioloogia aineid. 

Söötmisteaduse õppetool vastutab oma akadeemilises tegevuses vastutusvaldkondade eest nagu põllumajandusloomade söödad, söötmine, söötmise tehnoloogiad, toitumisfüsioloogia ja ainevahetus, loomakasvatussaaduste tootmine ja toodangu kvaliteet, põllumajandusloomade käitumine, heaolu ja pidamiskeskkond, loomakasvatuse mõju keskkonnale õppetöö, teadus ja areng. 

Prof David Arney on loomade heaolu ja käitumise uurimisrühma vedaja, kes on tudengitele loomade heaoluga seonduvat õpetanud juba palju aastaid. Ta on väga karismaatiline õppejõud, kellel on väga suured kogemused ja tihe rahvusvaheline võrgustik. Arney korraldas enam kui kolmesaja osalejaga rahvusvahelise loomade käitumise uurimisele pühendatud teaduskonverentsi ISAE 2023link opens in new page, oli raamatu „Loomade heaolu. Õpik kõrgkoolidele" põhikoostajalink opens in new page ning pakkus koos kolleegidega välja uue metoodika lambakarja heaolu hindamiseks vähem kui tunnigalink opens in new page. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.

• Kõige rohkem praktikume ja õppekäike toimub looduses, kus saavad tuttavaks taimed ja seened, selgroogsed ja selgrootud, mets, sood ja pärandkooslused.
• Saad suurepärased taustateadmised Eestimaa looduse mõistmiseks ja tervikpildi saamiseks – sealhulgas mullateadusest, metsateadusest, põllumajandus- ja pärandmaastikest, ökoloogiast ja pärandkultuurist. 
• Õpid, kuidas teha loodust arusaadavaks ja lähedaseks – looduse vahendamine, giiditeenus ja tööohutus loodusturismis, loodusturism maailmas ja loodusturismi bioloogia.

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Taimepraktikum on osa taimestiku õppeainest. Üks taimepraktikum kestab u 3 päeva, kokku on kaks praktikumi – üks neist Järvseljal, teine Puhtus. Järvseljal jagatakse tudengid rühmadesse ning iga rühm saab endale ülikoolipoolse juhendaja, kellega tehakse igapäevaselt paaritunniseid jalutuskäike. Puhtul on grupp väiksem ning tudengeid suudab õpetada üks õppejõud. Selle jooksul tutvustatakse tudengitele taimi (perekonnad, seltsid, tunnused jm), selgitatakse nende eripärasid, kasvukohti, nii looduslikele kui inimtegevuslikele mõjutustele reageerimist ja liigirikkust jne. Lisaks toimub peale õuesõpet ka siseruumides herbaariumi praktikum, kus õpetatakse taimemääraja kasutamist ning taimede füüsilist herbariseerimist. Praktikumi lõpus toimub suuline eksam, kus õpilased vastavad paarides õppejõu poolt osutatud taime nime ja vastavad lisaküsimustele.
• Linnupraktikum toimub kevadeti ringsõiduna looduses ning Järvseljal mitmepäevase praktikumina. 
• Putukate praktikum on eriliselt äge, toimuvad nii väljasõidud kui ka liigijaht Tartu linnas.
• Seenepraktikum on sügiseti 3 päeva Järvseljal, seal saavad selgeks kõik seened, kes nina välja pistnud, ning ka need, kelle olemasolust sul aimugi pole.
• Erinevate õppeainete käigus toimub arvukalt õppereise ja välitegevusi.  Loodusturismi aluste õppeaines ringkäik mõnes Eesti rahvuspargis, kus proovitakse erinevaid tegevusi  looduses, looduse vahendamise metoodika aines on väljasõit mõnele õpperajale ning arvestuse saab Maamessil Maaülikooli ja praktilisi loodusega seotud tegevusi tutvustades.  Giiditeenuse ja tööohutuse aines on ette nähtud “veeprotseduurid” Võhandu jõel, karuvaatlus Alutagusel ja veel palju teisi põnevaid tegevusi looduses. Õppeaines Eesti biotoobid loodusturismi ressursina toimub aga kolmepäevane praktikum Meenikunno rabas ja selle ümbruses.
• Erialapraktikaks saad valida endale sobiva väljakutse – praktiseerida seiklusturismi ettevõttes (Loodusturism.ee) või RMK külastuskeskuses, looduskoolides (Vapramäe, Tartu Keskkonnahariduskeskus jne) või maaturismi ettevõtetes. Praktika eesmärk on ennast proovile panna tegutsevas ettevõttes või organisatsioonis, rakendada õpitut ning omandada kogemusi ja sidemeid edasiseks tööeluks. 
• Praktikate raames jõuad sa sagedasti meie tudengite lemmikpraktikabaasi Järvseljallink opens in new page. Samuti on tudengitele eredaid mälestusi pakkunud Puhtu bioloogiajaamlink opens in new page.  

• Kõige rohkem infot meie õppekeskkonna kohta saad Instagramist, otsides teematrelle #loodusturism .
• Meie tudengid on aktiivsed nii Eesti Loodusturismi Ühinguslink opens in new page kui Eesti Maaturismi Ühinguslink opens in new page. 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.